Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

17.01.2012.

2 (8)

väidetavate töökohustuste rikkumise eest, kui ka töölepingu erakorralise ülesütlemise, mis mõlemad on tõendamata, põhjendamatud, ebaseaduslikud ning kantud soovist ta kuludeta vallandada. 4.1 Hoiatus põhines väitel, et 06.01.2012 oli klientide I. T. ja T. T. vahel omavaheline vaidlus tankimiskoha üle, millesse hageja, kui klienditeenindaja ei sekkunud ja konflikti lahendada ei aidanud. Hageja selgitas ise välja, et T. T. auto ei seganud kedagi tankimast, sest auto kõrval oli veel mitu vaba tankurit. Samuti selgitas hageja välja, et konflikt oli provotseeritud ja kaebus kirjutatud AS Johnny personalijuhi palvel hageja mustamiseks. 4.2 Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises on umbmääraselt viidatud TLS § 88 lg 1 täpsustamata seda konkreetse punktiga, selle asemel on viidatud korduvale kaastöötaja ja tööandja maine kahjustamisele laimu ja alusetute süüdistuste läbi ning taaskord klientide ebarahuldavale teenindamisele. Süüdistused on üldised ja hageja ei tea siiamaani, mida ta valesti tegi. Tegemist on tõenditeta laimuga, millel pole alust ja ainsaks sooviks on olnud uue juhataja J. P. ja teda toetava juhtkonna kius ning soov hagejast vabaneda. Hageja pole kedagi laimanud, ammugi siis veel korduvalt. Hagejale pole tutvustatud ühtegi kliendi kaebust, peale juhataja tuttava poolt esitatud kaebuse. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu, põhjendamatu ning ebaseaduslik. Selle eesmärgiks on odav ja kulutusteta töötajast vabanemine. Tööandja, eelkõige juhataja J. P. isikus on ilmselt hageja veendumuste ja põhimõttekindluse tõttu teda diskrimineerinud, mis väljendus eelkirjeldatud kiusamises alates möödunud aasta novembrist hagejast vabanemiseks. Kui laimuks nimetada naiskollektiivi klatši, on ebavõrdne kohtlemine seda ilmekam, sest külajutte jms. tühja juttu on rääkinud ja räägib kogu kollektiiv. Töövaidluskomisjoni esitatud seletuskirjade puhul tuleb märkida, et seletuskirjade andjad olid kostja töötajad ja neid suunati kostjale soodsamas suunas seletuskirju kirjutama. Hageja ei ole kahjustanud tööandja mainet ja klientide kaebused on fabritseeritud. Ka tehtud hoiatus on fabritseeritud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine põhineb fabritseeritud tõenditel, ebakorrektsete asjaoludega eirates tegelikku tõde. Hoiatus ja töölepingu lõpetamine teostati ühel päeval, andmata hagejale võimalust ennast parandada. 4.3 Hageja palub tunnistada tühiseks AS Johnny personalijuht E. T. poolt 16.01.2012 allkirjastatud hoiatuse; tunnistada hageja ja AS Johnny vahelise töölepingu nr 878/30.08.2010 .a erakorraline ülesütlemine tühiseks ja lugeda hageja tööleping nr 878/30.08.2010 mitte lõppenuks ülesütlemisega. Tööleping hageja ja kostja vahel lõpetada alates 17.01.2012 poolte kokkuleppel. AS-lt Johnny välja mõista hüvitis hageja kasuks summas 1 263,56 eurot. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja vastuväited.

3 (8)

5.2 Arvestatud on H.S. varasemat käitumist: ebaviisakat suhtlemist klientidega ning töölt ilma loata lahkumist. Seejuures ei saanud jätta tähelepanuta töötaja suhtumist toime pandud rikkumistesse. Põhimõtteliselt on H. S. varem tunnistanud, et ei ole täitnud oma töökohustusi kohaselt, kuid on alati leidnud põhjusi enda tegevuse õigustamiseks. Üsnagi iseloomulik on H. S. seletus seoses klient I. T. kaebusega, milles hageja möönab, et ta ei suutnud lahendada kahe külastaja vahel tekkinud probleemi. Seletuses kasutab H.S. ühte klienti halvustavat ja vulgaarset kõnepruuki, mis ei ole sobiv korrektsele klienditeenindajale (“Ja siis tuli lambist üks klient sisse ja pistis karjuma, et auto seisab ees ja ei saa tankida”... Ütlesin T. , et ajagu auto siis ära, aga ta ei kuulanud mind ka. Ega ma siis kätega kallale minna ei saa ja välja visata”). Taoline suhtumine viitab tööandja hinnangul sellele, et töötaja ei ole endale teadvustanud töökohustusi ja vajadust suhelda viisakalt nii klientide kui kolleegidega. 5.3 Tööandja on varem juhtinud H. S. tähelepanu puudustele tema töös ning teinud ka põhjendatud hoiatusi, kuid kuna pärast viimase kirjaliku hoiatuse tegemist jätkus kaastöötaja solvamine, siis oli AS Johnny juhtkond sunnitud H.S. sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema. 5.4 TLS § 95 sätestab ülesütlemisavaldusele esitatavad nõuded ning AS Johnny on nimetatud reeglid täitnud: ülesütlemisavaldus on kirjalik ning sisaldab viidet töösuhte lõpetamise alusele. Kõike eeltoodut arvestades on AS Johnny seisukohal, et H. S. hagiavaldus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule erinevate isikute poolt kirjutatud dokumente, milles iseloomustatakse H. S. positiivselt, kuid eelnimetatud dokumendid ei seondu asjaoludega, mis tingisid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja H. S. kanda. Maakohtu põhjendused

4 (8)

tavadega. Antud asjaolusid arvestades ei saa AS Johnny eeldada töösuhte jätkamist ja tööleping nr 878 lõpetatakse etteteatamistähtaegu järgimata (TVK toimik lk 9). Töölepingu lõpetamise teatisest nähtuvalt teatatakse töötajale, et tööleping nr 878, sõlmitud 30.08.2010 lõpetatakse TLS § 88 lg 1 alusel tööandja poolt erakorralise ülesütlemisega töötajast tuleneval põhjusel, tööleping lõpetati 17.01.2012 (TVK toimik lk 8). 8.1 Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS Johnny poolt töötajale H. S. esitatud ülesütlemise avaldus vastab formaalselt TLS § 95 nõuetele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ülesütlemisavaldus on H. S. kätte antud 17.01.2012. H. S. kätte antud kirjalik ülesütlemisavalduses on tööandja esitanud omapoolsed põhjendused, ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Samas märgib kohus, et ülesütlemisavaldus on üldsõnaline ja ei viita töötaja konkreetsetele rikkumistele. Vaidluse käigus on AS Johnny viidanud ametijuhendi p 8 rikkumisele. Ametijuhendi punkt 8 kohaselt peab klienditeenindaja suhtlema klientidega korrektselt ja kooskõlas heade tavadega, olema tööandja, kolleegide, klientide ja kõigi teiste isikute suhtes viisakas, kasutama suhtlemisel korrektset sõnavara (TVK toimik lk 6). AS Johnny poolt H. S. esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavalduses ei ole märgitud kuupäevi ega ka ajaperioodi, millal töötaja väidetavad rikkumised toime pani. Ebamääraste etteheidete põhjal ei saa kohus teha järeldusi töökohustuste rikkumise kohta.

5 (8)

võimaldatud oma käitumist selgitada (TVK toimik 30-31), samuti on hoiatuses kirjeldatud sündmus ja selle toimumise aeg. Kohus leiab, et tööandja hoiatus H. S. on põhjendatud. Pooled ei ole töölepingus ette näinud juhtumeid, millal lõpetatakse tööleping ülesütlemisega ja ilma eelneva hoiatamisega. Kostja ei ole esile toonud ka niivõrd erandlikke asjaolusid, mis viitaksid rikkumise erilisele raskusele või vastuolule hea usu põhimõtetele. Eelneva alusel leiab kohus, et kostjal puudus seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 3 alusel. 9.2 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, kui hoiatusest hoolimata on töötaja eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Esitatud hoiatusest võib aru saada, et H. S. heidetakse ette probleemi lahendamata jätmist ja kliendi probleemi ükskõikset suhtumist. Kohus märgib, et 16.01.2012 H. S. tehtud hoiatust ei saa aluseks võtta erakorralise töölepingu ülesütlemisel. Hageja H. S. väidete kohaselt sai ta hoiatuse ja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte ühel ja samal kuupäeval so 17.01.2012. Kostja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud. Hageja on küll ühel korral so 24.11.2011 lahkunud tööpostilt varem ca 45 minutit, selle kohta on võetud seletuskiri (TVK toimik lk 25) kuid ei nähtu, et tööandja oleks sellele reageerinud suulise või kirjaliku hoiatusega. Kostja väited, et ta on H. S. tähelepanu ka varem juhtinud puudustele tema töös on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja sai kirjalikust hoiatusest teada ja selle kätte 17.01.2012, ei saa nimetatud hoiatust pidada hoiatuseks TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes st hoiatuseks, mis eelnes töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. TLS § 88 lg 1 p 3 on kohaldatav olukorras, kus töötajale on tehtud eelnevalt hoiatus ja sellele vaatamata jätkab töötaja töökohustuste rikkumist ja tööandja mõistlike korralduste eiramist. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Kohus märgib, et hoiatus ei saa olla lihtsalt formaalne ja nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et peale hoiatuse saamist peab töötajal olema võimalus oma käitumist parandada ja hoiatuses märgitud puudused kõrvaldada. Olukorras, kus töötaja saab samal päeval kätte nii hoiatuse kui ka teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, ei ole alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. 9.3 Kostja on erakorralise töölepingu alusena viidanud TLS § 88 lg 1 p 5 –le. Viidatud aluse kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja peab ilmselt silmas H. S. poolt korduvalt kaastöötajate ja tööandja maine kahjustamist laimates ja süüdistades kolleegi teistele töötajatele. Tunnistaja J. P. ütlustest nähtuvalt saatis H. S. sõnumi ja levitas kuuldusi, et temal (J. P. ) on tripper ja seetõttu ei julgenud teised töötajad enam tualetti kasutada. Samuti on kuulnud halvustavaid jutte väljaspool töökeskkonda. Halvustas tööriideid, et vaadake kui nõmedad riided meil on, väitis, et J. ei tohi anda mingit infot, kui vaja mingit kaupa tellida, see takistas tööd juhatajana. Tunnistaja D. S. ütluste kohaselt saatis tuttav sõnumi, täpset sisu ei mäleta, see oli J. kohta ja seoses mingi suguhaigusega. Sõnumis ei olnud nime kirjas, oli vaid et ülemus, sõnumi sisu üle heitsid nalja, oli jutt et poti peal on haigused. Tankla õhkkond peale sms-i oli pingeline, kõik kartsid oma töökoha pärast. Tööandjale antud seletuses pidi kirjutama seda mis öeldi, kartis oma töökoha pärast. Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt koos S. samas vahetuses töötades kuulis juhataja kohta laimu, siis tekkisid jutud, et J. on tripper ja iga kord tuleb vetsus pott puhtaks teha. Tripperi kohta rääkis S. ja temal pidid olema kindlad allikad selle kohta, kust need jutud tulid, info oli tulnud sõnumiga. Need jutud segasid tööd, skandaal oli väljunud ettevõtte seinte vahelt ja seda teadis kogu linn. Vande all üle kuulatud K. J. ütluste kohaselt oli töö häiritud, isegi üks suurklient tuli ja küsis, mis teil toimub, räägitakse, et juhatajal on tripper. J. ametipositsioon tõusis ja see ei mahtunud H. S. pähe. AS-l Johnny on 6 mehitatud tanklat ja 2 automaattanklat, Võrus 2 mehitatud ja 1 automaattankla. H. S. ei pakutud teist töökohta, sest ei näinud ette võimalust sellise inimesega koos töötada. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et hageja H. S. vahendas tankla juhatajaga seotud kuulujutte. Samas ei ole tõendatud asjaolu, et hageja H. S. oleks selle jutu ise välja mõelnud. Tunnistaja D. S. ütluste kohaselt tuli see sõnum temale mobiilile ja

6 (8)

kõik arutasid seda sõnumit. Kostja ei ole tõendanud, et jutu tõttu kannatas või oleks kannatanud tema kui tööandja või oleks kahjustatud tööandja mainet. Kohus leiab, et kuigi H. S. oli seotud J. P. puudutava jutu edasirääkimisega, ei ole ta tööandjat kahjustanud. Konflikt tekkis ja oli pigem isikute vaheline ja sellesse on antud juhul sekkunud tööandja. Kostja ei ole tõendanud enda seost nende juttudega ega ka seda, et nende juttude tõttu seati AS Johnny tegevus või usaldusväärsus kahtluse alla. Väide, et „seda teadis terve linn“ ei tõenda neid asjaolusid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja esitanud üksnes paljasõnalised väited selle kohta, et hagejat on enne erakorralist töölepingu ülesütlemist korduvalt hoiatatud. Kostja ei ole esitanud selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit, samuti ei ole vastavaid ütlusi andnud ükski erapooletu tunnistaja. Kostja ei ole esile toonud tegu, millest saaks järeldada usalduse kaotust H. S. vastu. 9.4 Kostja on viidanud töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena ka TLS § 88 lg 1 p-le 6, mille kohaselt on töötaja põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole antud asjaolu tõendanud. Kostja väited, et kuulujuttudest teadis terve linn ja asjast rääkis üks suurklient on üldised ja ei võimalda esitatud väidete kontrollimist.

7 (8)

kostjal hagejale tasuda TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt kahe kuu keskmine töötasu. AS Johnny esitatud andmete kohaselt oli H. S. keskmine töötasu kuus 421,03 eurot (TVK toimik lk 49). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise tasu so 842,06 eurot. Menetluskulude jaotus

Heiki Kolk kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.