Asjaõigus › Omandiasjad

Jätta menetluskulud CKE OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 09.11.2010 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt rahuldas Harju Maakohus 09.11.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE OÜ hagiavalduse omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks OÜ SL vastu. Hageja väite kohaselt asuvad nimetatud esemed kostjale kuuluval kinnistul asukohaga: XXX. Kostja ostis nimetatud kinnistu enampakkumisel, teates ei ole märgitud, et kinnistuga saaks ostja kaasa sellel olevad vallasasjad. Hageja on ka seisukohal, et tegemist ei ole kinnisasja päraldistega, mis teeniksid peaasja. Peaasjaks on kinnistu. See, et kinnistu enampakkumise teates sisaldus informatsioon kinnistul tegutseva lasteaia kohta ei muuda esemeid kinnisasja päraldisteks. Kinnisasja päraldiseks ei ole kinnistul tegutsev lasteaed kui ettevõte, ega ka sellesse kuuluvad või selle valduses olevad asjad, õigused ja kohustused. Hageja arvamuse kohaselt ei ole vaidlusaluste esemete puhul tegemist ka kinnisasja oluliste osadega. Vaidlusalused esemed on võimalik kergelt kinnisasjalt eemaldada ilma, et kinnisasi või eemaldatavad esemed hävineks või oluliselt halveneks. Seega ei ole vastupidiselt kostja toodud väidetele tegemist kinnisasja oluliste osadega. Kui tegemist oleks kinnisasja oluliste osadega, siis oleksid need läinud ühendamisel OÜ SL omandisse. Hageja on kostja vastu esitanud omandiõiguse tunnustamise ning omandi (mänguväljaku atraktsioonid) väljaandmise nõue. Kostja vastuväiteid 02.01.2011 hagile esitatud vastuväidetest nähtuvalt kostja kinnitab, et omandas kinnistu, aadressiga XXX 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning teda kanti kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010. Kinnistu omandamisel asetsesid omandatud kinnistul vaidlusalused esemed, mis on kinnisasja oluliseks osaks. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on tema kinnistul asuvad mänguväljaku esemed seotud OÜ SL valduses olnud esemetega, mille omandiõiguse tunnustamist hageja nõuab. Pole tõendatud, et tegemist on samade asjadega, mille omandiõigust on hagejal Harju Maakohtu otsusega nr 2-09-20043 tuvastatud – tegemist võib olla lasteaia tüüpmänguväljakuga, kus on samad esemed. Kostja omandas vaidlusalused esemed heauskselt koos kinnistuga. Menetluse käik

05.01.2012 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja eelnevalt kohtule esitatu juurde. Kostja lisas täiendavalt, et tegemist on kinnisasja päraldistega, mis käivad kinnisasja juurde. Enampakkumise teatelt nähtus, et kinnistul asub lasteaed. Kinnistu ostmisel kuuluvad mänguväljaku atraktsioonid kinnistu juurde. Tänasel päeval tegutseb lasteaed edasi. Kohus määras hagejale täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks tähtaja 27. jaanuar 2012 ja kostjale tähtajaks hageja tõenditele ja seisukohtadele vastamiseks 17. veebruar 2012. 28.03.2013 teatas kohus pooltele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus asja seda kohtuistungil arutamata ja annab pooltele tähtaja kuni 12.04.2013, mille jooksul on antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: tl 12-13, tl 14-15, tl 50, tl 77, tl 79. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) Harju Maakohus rahuldas 09.11.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE OÜ hagiavalduse omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks OÜ SL vastu (tl 10-11); 2) kostja omandas kinnistu 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning teda kanti kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010 (tl 53-54). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kes on vaidlusaluste mänguväljaku atraktsioonide omanik; 2) kas hagejal on kostja vastu mänguväljaku atraktsioonide väljaandmisnõue; 3) kas vaidlusaluste esemete puhul on tegemist kinnisasja oluliste osadega; 4) kas vaidlusaluste esemete puhul on tegemist kinnisasja päraldistega; 5) kas Harju Maakohtu otsuses nr 2-09-20043 on tegemist samade mänguväljaku atraktsioonidega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja nõude õiguslik alus võib olla AÕS § 80. Tulenevalt AÕS §-st 80 ja § 82 lg-st 1 peab hageja tõendama, et vaidlusalused mänguväljaku atraktsioonid kuuluvad talle. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Harju Maakohus rahuldas 09.11.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE OÜ hagiavalduse omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks OÜ SL vastu (tl 10-11).

Hageja väite kohaselt ei ole SLOÜ oma kohustust täitnud ning hageja arvates asuvad nimetatud esemed, mille omandiõigust hagejal eeltoodud lahendiga tunnustati, Harjumaal Viimsi vallas aadressil Kraavi tee 1. Hageja on kohtule tõendina esitanud „Mänguväljaku atraktsioonide paigalduslepingu“, millelt nähtuvalt kohustus OÜ T paigaldama pakkumuses nr 3802-1 nimetatud esemed Kraavi tee 1, Viimsi vald. Pakkumuses toodud esemed on vastavuses vaidlusaluste atraktsioonidega (tl 139-150), seega loeb kohus esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et OÜ T paigaldas vaidlusalused atraktsioonid Kraavi tee 1, Viimsi vald asuvale kinnistule. Kohtule on m.h esitatud ka tõend, mille kohaselt on vaidlusaluste esemete omandiõigus OÜ T poolt hagejale üle antud 16.04.2009 (tl 137-138). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt müüs Tallinna kohtutäitur Arvi Pink enampakkumise teel OÜ-le NI kuulunud kinnistu asukohaga XXX. Enampakkumise teatest nähtuvalt asus kinnistul SL ning enampakkumine toimus 29.06.2010 kl 12.30 (tl 78). Kostja omandas kinnistu enampakkumise teel 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kanti kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010 (tl 53-54). Harju Maakohtu 09.11.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 väljakuulutamise ega jõustumise ajal ei olnud kostja kinnistu omanik (tl 10-11; tl 53). Tõendist nähtuvalt oli SLOÜ kinnistu omanik 31.01.2008 kuni 05.12.2008 (tl 53). Poolte vahel on vaidlus, kas mänguväljaku atraktsioonid on päraldiseks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 mõistes. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Tõendina esitatud enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise esemeks kinnistu. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluste esemete puhul tegemist päraldistega, mis teeniksid peaasja. Peaasjaks on antud juhul kinnistu, mitte kinnistul tegutsev lasteaed kui ettevõte. Poolte vahel on vaidlus, kas mänguväljaku atraktsioonid on kinnisasja oluliseks osaks. Kohus selgitab pooltele, et ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega koht kindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. EhS § 2 lg 3 kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Rajatis on muu hulgas ka mänguväljak. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised. Kohus asub seisukohale, et EhS § 2 lg 1 ja 3 ning TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on mänguväljak kinnisasja oluline osa. Vaatamata asjaolule, et vaidlusalused esemed on lahti monteeritavad ilma esemeid või kinnistut kahjustamata, tuleb antud juhul juhinduda EhS § 2 lg-st 3, mis sätestab selgelt, et mänguväljak on ehitis, seega TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluline osa. Lisaks märgib kohus, et mänguväljaku atraktsioonide omandiõigus võib olla üle läinud kinnisasja omanikule AÕS § 107 lg 3 alusel. AÕS § 107 lg 3 kohaselt juhul, kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ T tellitud esemed paigaldatud aastal 2008 Kraavi tee 1, Pärnamäe küla asuvale kinnistule. Kohus jätab siinjuures TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja esitatud tõendiga, mille kohaselt on vaidlusaluste atraktsioonide tellijaks MTÜ VP 18.09.2009 (tl 51-52). Tegemist on ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga, nimetatud dokument on poolte poolt allkirjastamata, samas andis kohus kostjale tähtaja TsMS 273 lg 5 alusel algdokumendi esitamiseks (tl 164-165), kostja kohtule tähtaegselt algdokumenti ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune mänguväljak on sama, mille paigaldas tõenditest nähtuvalt OÜ T 2008.a (tl 139-150). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid mänguväljaku atraktsioonide omandiõiguse saamise koha. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid OÜ T ja OÜ SL omandireservatsiooniga müügilepinguga ning graafikujärgsed osamaksed jäid nõuetekohaselt OÜ SL poolt tasumata (tl 66-76, tl 139-150). Kohus selgitab

pooltele, et juhul, kui AÕS § 107 lg 3 alusel laieneb kinnisomand vallasasjale, siis muud õigused vallasasjale kustuvad ja seejuures ei ole oluline, kes asjad ühendas ning kas seda tehti hea- või pahauskselt. Omandi kaotus on lõplik ning ka juhul kui ühendus hiljem lõpetatakse , ei taastu varasem vallasomand. Sellisel ühendamisel on tähtsust siis, kui vallasasi kuulub kellelegi teisele kui kinnisasja omanikule ning omand tekib olenemata sellest, kas selles on eraldi kokku lepitud. N.ö peaasja omandiõiguse ülekandmisega tekib omandiõigus ka asja oluliseks osaks olevate asja osade puhul, tehinguosaliste tahe ei ole siinjuures määrav. Antud juhul ei ole seega asjakohane hageja seisukoht, mille kohaselt on vajalik omandiõiguse üleminekuks võõrandaja ja omandaja kokkulepe. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on mänguväljaku rajamisega toimunud omandiõiguse üleminek AÕS § 107 lg 3 alusel kinnisasja omanikule. Seega ei saa hageja esitada kostja vastu mänguväljaku atraktsioonide väljaandmisnõuet kuna kostja omandas kinnistu koos selle oluliseks osaks olnud vaidlusaluse mänguväljakuga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja selgitanud, et võttis ühendust enne enampakkumise toimumist kinnistut müünud kohtutäitur Arvi Pink’iga, kes kinnitas, et enampakkumisel müüakse kinnisasja ilma sellel oleva vallasvarata. Kohtu hinnangul on eeltoodud väide tõendamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ning mänguväljaku atraktsioonide väljaandmiseks jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Harju Maakohtu 09.11.2010 kohtumäärusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks. Põhjusel, et kohus jätab hagi antud tsiviilasjas rahuldamata, tühistab kohus 09.11.2010 hagi tagamise, mille kohaselt keelati PIOÜ-l igasuguste toimingute ja tehingute tegemine järgmiste esemetega: Kiigekonstruktsioon KELLUKE 2-kohaline {5 tk), Beebi rippkiige komplekt, pealistatud ketid (tk 4), Toru REBASEURG {tk 2), Liivakast - 2000x2000 (tk 5), Vedrukiik NUBLU (tk 1), Pargipink NÕMME (tk 4), Mänguauto MERSU (tk 1), Liumägi PÕLVA (tk 2), Liumägi PÄRNU {tk 1), Rippkiige komplekt, peaüstatud ketid (tk 6), Kaalukük MULL-MULL (tk 2), Ronimistoru vedrudel (tk 2), Vedrukiik MAANTEEMUHK (tk 1), Liumägi HAAPSALU (välistingimustesse) (tk 1), JUUSTUSEIN (tk 1), Pargipink SAUE {tk 1), Keerdpoom USS (tk 1), Liumägi ELVA (tk 2), Aluskate - punane, paksus 40mm (417 m2).

Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hind 3093,32 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.