Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-10573 Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühingu Vestor (likvideerimisel) likvideerija H. Mets esitas 06.03.2013 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. Ajutine haldur 27.03.2013 aruandes andis arvamuse, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Võlgu ja täitmata kohustusi on kokku vähemalt 256 774,49 €. Varaks on 86 senti arveldusarvel, mida ei ole pangateenuste tõttu võimalik reaalselt kasutada. Vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud puuduvad. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 € ning kui keegi määratud tähtpäevaks deposiidisummat ei tasu, siis lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 28.03.2013 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Võlgniku esindaja taotles asja arutada tema osavõtuta, võlgnik kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ning tal ei ole aruandele ega tasu taotlusele vastuväiteid. 01.04.2013 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja tasumise tähtajaks 15.04.2013. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.04.2013. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esindaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, pankrotiavalduse esitas võlgniku likvideerija, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 256 774,49 €, ainsaks varaks on pangakontodel olev raha 86 senti (Swedbank AS-is 0,67 € ja SEB Pank AS-is 0,19 €), mida panga teenustasude tõttu reaalselt kasutada ei ole võimalik. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab OÜ Vestor (likvideerimisel) pankrotiavalduse osas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab OÜ Vestor dokumentide hoidjaks likvideerija Hillar Taltsi.

2 (3)

2-13-10573

Menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas A. Õnnik selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestusega 64 €/tund oleks ajutise halduri tasu 640 €. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur määrata tasu suuruseks riigi vahenditest hüvitatava maksimaalse määra x € (lisandub sotsiaalmaks) ning hüvitada see riigi vahenditest. A. Õnnik taotleb tasu välja maksta OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et taotletud tasu vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kulutuste hüvitamise nõuet ajutine haldur ei esitanud. Põhjendatud on taotlus hüvitada ajutise halduri tasu x € ulatuses riigi vahenditest. Võlgnikul mingit vara ei ole. Eeltoodu alusel ja tuginedes PankrS § 23 lg-le 4 kohus määrab ajutise halduri taotlusele tasu suuruseks x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) ning mõistab selle OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks välja Eesti Vabariigi vahendite arvelt.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.