Võlaõigus › Muud

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Osa tasuta üleandmise leping sõlmiti samaaegselt kokkulepetega, et hageja annab kostjale raha Interego Osaühingu osa ostmiseks (kokkulepe raha andmises Interego Osaühingu ostmiseks) ning Interego Osaühingu poolt XXXXXXX kinnistu ostmiseks (kokkulepe raha andmises kinnistu ostmiseks). Kui ei oleks sõlmitud lepingut Interego Osaühingu osa tasuta üleandmiseks hagejale, ei oleks hageja tehinguid teinud. Seega on tühised ka pooltevahelised kokkulepped raha andmiseks osa omandamiseks ja kinnistu ostmiseks. Hageja leidis, et kostjal tuleb tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Hageja palus välja mõista viivise alates 24.10.2011, sest siis hiljemalt on kostja saanud hagejalt kirjaliku nõude, kuid on keeldunud seda täitmast. 24.10.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 1030 eurot 98 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel palus hageja määrata otsuse täitmise kord selliselt, et esmalt tuleb lugeda täidetuks viivisenõue ja seejärel põhinõue. 14.05.2012 täpsustas hageja hagi alust, leides, et kostja on alusetult rikastunud kinnistu eest tasutud summa ja Interego Osaühingu osa eest tasutud summa võrra. Hageja esitas nõude õigusliku alusena VÕS § 1028 lg 1. Seonduvalt kostja 14.05.2012 tasaarvestusavaldusega märkis hageja 13.06.2012 vastuväidetes järgmist. Kostja vastusest ei nähtu, miks kostja soovib tasaarvestada hageja nõuet maksetega, mida ta on teinud kolmandatele isikutele (nt Sunorek, Lemmikloomapood jne). Kostja saaks tasaarvestada vaid oma nõude hageja vastu. Kostja väited suurtes summades sularaha väljavõtmise ja hagejale andmise kohta on väärad ja tõendamata. Samas vastab tõele, et pooled on teineteisele sularaha andnud, s.t ka hageja kostjale. Hageja ei ole kunagi omandanud kostjalt kassi ega arvutit ega ole kohustatud midagi tasuma. Arvuti oli vaid kostja valduses, diivan ja kapp on kaasomandis oleva korteri sisustus. Seejuures moodustab sisseehitatud kapp korteriomandi olulise osa ja poole kapi ning diivani maksumusest on hageja kostjale tasunud (sh ülekandega). Hageja ei ole sundinud kostjat eluaset üürima. Kostjale ei ole tekkinud nõudeõigust hageja vastu tulenevalt rahaülekannetest hagejale. Poolte suhetes oli kaks kooselu igapäevase asjaajamisega mitteseonduvat õigussuhet, milleks on hagiavalduse aluses toodu ja sõiduauto Mercedes kasutamisega seonduv kokkulepe. Aastatel 2007 – 2008 kostja poolt hagejale teostatud maksed olid kindla eesmärgiga ning seonduvad osaühingu Exinvest poolt liisitud sõiduauto Mercedes kasutamisega kostja poolt. Kostja vastuväited

kandis hageja raha kostja kontole, kui see oli mõeldud Interego Osaühingu kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole 24.10.2011 hagejalt ühtegi kirjalikku nõuet saanud, seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda ka viiviste tasumist sellest ajast alates. Hageja esitas kostjale e-kirjaga 12.10.2011 ettepaneku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks, mida ei saa aga pidada nõude esitamiseks. Hagejal puudub kostja vastu nõue, mille täitmisega kostja oleks viivitanud, seega ei saa olematust nõudest tekkida ka kõrvalnõudeid. Alternatiivselt tegi kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja ja kostja kooselu alguses oli kostja müünud just oma korteri ja saanud selle eest 882 000 krooni. Hagejal puudus enamuse poolte kooselu ajast püsiv töökoht, kuid kostja on saanud kooselu ajal töötasu. Kooselu alguses leppisid pooled kokku, et kostja toetab hagejat rahaliselt ja hageja maksab selle kostjale rahaliste vahendite tekkides tagasi. Kostja kandis raha nii hageja kontodele kui ka hagejaga seotud äriühingute kontodele, tasus hageja nimel makseid ja andis hagejale korduvalt sularaha. Hageja ja kostja taastasid oma kooselu 2009 mais ning seejärel lubas hageja kostjale tagastada kõik hagejale tehtud rahalised kulutused. Selle tulemusena kandis hageja kostjale üle ka raha, mille tagasinõudmist ta hageb. Kostja on teinud hagejale ja hageja eest kulutusi 880 629 krooni 76 sendi (56 282 euro 50 sendi) eest. Eeltoodust tulenevalt tegi kostja hageja suhtes menetlusliku tasaarvestusavalduse 56 282 euro 50 sendi osas juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendatud. Maakohtu otsus

sellest, et ka vaidlusaluste summade ülekandmiseks oli poolte vahel mingisugune kokkulepe. Kokkuleppele viitavad ka hageja ja kostja 2011.a e-kirjavahetus. Hageja ja kostja esindajate vahel 2011.a peetud kirjavahetusest kokkuleppe sõlmimiseks ning hageja ja kostja 2010.a toimunud e-kirjavahetusest nähtub, et poolte sooviks oli tegeleda pärast kooselu lõppu kaasomandis oleva korteriomandi, Interego Osaühingu osade ning domeeninimedega seotud probleemide lahendamisega, kuid kirjavahetusest ei nähtu, milline oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe sisu. Kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on eri meelel väidetava kokkuleppe osas, mille tühisust hageja väidab. Lisaks peab kokkulepe lepingu sisu suhtes olema saavutatud VÕS § 9 lg 1 järgi enne tehingu tegemist ja lepingu sõlmimist. Pooltevaheline kirjavahetus leidis aset pärast väidetava tehingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli olemas kokkulepe selle kohta, et hageja annab kostjale rahalised vahendid osaühingu osa ja osaühingule kinnistu ostmiseks ning vastusooritusena annab kostja hagejale tasuta üle osaühingu osa. Seega ei ole leidnud tõendamist tehingu olemasolu, mis on vormivea tõttu tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ka väidetavalt tühise tehingu alusel saadut tagasi. Hageja ei ole tõendanud ka muude VÕS § 1028 lg-s 1 märgitud eelduste olemasolu, mille alusel saaks nõuda ülekantud raha tagastamist. Kohus märkis ka seda, et kinnistu omandamiseks ülekantud raha adressaat ei olnud kostja. Hageja on ise oma hagiavalduses tuginenud väitele, et raha kanti kostja vahendusel üle Interego Osaühingule kinnistu omandamiseks, seega on sooritus tehtud mitte kostjale, vaid Interego Osaühingule. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis ei analüüsinud kohus kostja tasaarvestusavaldust, kuna kostja ei ole esitanud seda vastuhagina, vaid üksnes menetlusliku tasaarvestusena. Apellatsioonkaebus

ei ole. Kohus rikkus TsMS § 438 lg-t 1, leides, et hagi alust piirab hagis märgitud õiguslik põhjendus, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-06 p 12 järgi hoopis kohtu otsustada. Otsuses lisanduvalt märgitu, et rahade adressaat on olnud Interego Osaühing, mitte kostja, on lubamatu. Esiteks ei ole loogiliselt üldse võimalik, et Interego Osaühingu osa eest makstud raha adressaat on olnud osaühing ise, sest mitte osaühing ei oma enda osa, vaid osanik – antud juhul kostja. Teiseks, kohus ei saa asuda seisukohale, mis erineb mõlema poole väidetust. Nii on hageja koguaeg väitnud, et raha on antud kostjale ja leping oli sõlmitud kostjaga, samal seisukohal oli ka kostja, kinnitades seda 20.06.2012 istungil. TsMS § 231 lg 1 mõttega läheb vastuollu kohtu vastupidine järeldus millestki, milles pooled on üksmeelel. Kohus ei ole oma vastavat seisukohta ka kuidagi põhjendanud, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1. Kohtu poolt sedastatu, et hageja on ise väitnud, et raha kanti kostja vahendusel üle Interego Osaühingule kinnistu omandamiseks, seega on sooritus tehtud mitte kostjale, vaid Interego Osaühingule on ilmselge hageja positsiooni vale tõlgendus. Hageja on väitnud hoopis, et poolte kokkuleppel kasutas kostja seda raha Interego Osaühingule kinnistu ostmiseks. Hageja ei nõustu ka kohtu järeldusega, nagu ta ei oleks tõendanud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Hageja on esitanud tõendina mh kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostja tunnistanud kohustust anda hagejale üle osaühingu osa. Poolte kokkuleppele viitab ka asjaolu, et hagejal oli ligipääs Interego Osaühingu pangakontole; samuti asjaolu, et hageja oli just see, kes tegeles Interego Osaühingu asjaajamisega. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole algselt esitanud oma nn vastunõuet, vaid on ühel hetkel lihtsalt tulnud sellise n-ö mõtte peale. Seegi viitab otseselt, et algselt pooltel mingit kokkulepet hageja poolt kostjale raha tasumise osas ei olnud. Eelneva alusel palub hageja ringkonnakohtul tõendeid hinnata teisiti, kui seda tegi maakohus, kuid jääb selle juurde, et eelkõige tuleks teha otsus selle alusel, et kostja ei ole tõendanud raha endale jätmise õigust (tasuta lepingut), mistõttu oleks hagi tulnud rahuldada. Vastustaja seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, tehes hagi aluseks olevatest asjaoludest kitsendava järelduse ja jättes lahendamata alusetu rikastumise nõude. Kohus piirdus vaid hagis märgitud tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõude aruteluga, kuigi asjaolud alusetu rikastumise nõude kohta oli hageja esitanud. Lisaks eeltoodule määras kohus valesti tõendamiskoorimise. Maakohus kirjutas otsuses, et hagejal oli kohustus tõendada tühise tehingu olemasolu, mille alusel ta kostjale raha üle kandis. Hageja kirjutas hagi täpsustuses, et kuna tehingu kinnitamine (osaühingu osa tasuta ülekandmine) saaks toimuda poolte vabal tahtel ja ta ei saa seda kostjalt nõuda, siis on tal oma õiguste kaitse ainsaks võimaluseks nõuda raha tagastamist. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu (nt otsus 3-2-1-63-06 p 12), et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hageja on hagi aluses toonud välja, et ta on teinud raha ülekandeid kostjale. Kui maakohus tuvastas, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tagasi tühise tehingu järgi üleantut, pidi maakohus lahendama alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Selleks tuli maakohtul kõigepealt eelmenetluses välja selgitada, millised saavad olla hageja nõuded: kes on alusetult rikastunud ja mille võrra, st kas kostja vara suurendati tema nõusolekul ja kas hagejal on alust nõuda alusetu rikastumise teel saadu väljaandmist või tuleks kostjal hüvitada saadu väärtus rahas. Samuti ei ole kohus võimaldanud hagejal esile tuua asjaolusid seoses XXXXX kinnistu ostmisega Interego Osaühingu poolt, st kas hageja oma tegevusega suurendas kinnistu eest tasumisega kostja vara ja kas hagejal on selles osas nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Need hageja nõude eeldused tuleb maakohtul eelkõige välja selgitada, sest VÕS § 1028 lg 1 kohaselt peab kostja olema hageja arvel alusetult rikastunud ja seda pidi tõendama hageja. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise ja toonud esile hagi rahuldamise eeldused, siis pidi kostja hagiga mittenõustumisel tõendama vastuväiteid, mille kohaselt hagejal ei ole õigust tühise tehingu järgi saadut või raha tagasi saada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-146-05). Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, määras valesti tõendamiskoormise, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Tõendamisreegleid peab maakohus selgitama eelmenetluses ja seejärel tuleb tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-st 4 eelmenetluses selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 348 lg-ga 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt. Kohus rikkus lisaks eelnimetatule ka TsMS § 348 lg 3 teist lauset ning TsMS § 351 lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi. Eeltoodud menetlusnormide rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. 14.05.2012 esitas kostja vastuses hagile tasaarvestusavalduse, millele maakohus peab hinnangu andma ja vajadusel selgitama avalduses väidetud asjaolude tõendamise vajadust. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha ning lõike 3 kohaselt kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele kohus on tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus TsMS § 401 lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Arvestades, et pooled on vahetanud enne maakohtu menetlust kohtuväliste kokkulepete ja läbirääkimiste ettepanekuid ja maakohus ei ole kompromissi väljavaateid pooltega arutanud, tuleks kaaluda TsMS § 4 lg 4 kohaldamise võimalusi. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.