Evelina Bakun’i hagi Aleksandr Ivantsov ja Nadežda Ivantsova vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
798,89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. mai 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Evelina Bakun’i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Evelina Bakun (IK: XXX) esindaja advokaat Allan Valk Vastustajad (kostjad):
1.Aleksandr Ivantsov (IK: XXX);
2.Nadežda Ivantsova (IK: XXX); Vastustajate lepinguline esindaja Sergei Gromtsev Kolmas isik: Viktor Golubjatnikov (IK: XXX), lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. mai 2012.a otsus osaliselt – s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata Evelina Bakuni hagi kõrvalnõuete (viiviste ja intressi) võlgnevuse nõudes summas 6935,12 € solidaarvõlgnik Aleksandr Ivantsovi
suhtes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Evelina Bakuni hagi kõrvalnõuete (viiviste ja intressi) võlgnevuse nõudes summas 6935,12 € Nadežda Ivantsova ja Aleksandr Ivantsovi vastu solidaarselt.
„Mõista kostjatelt Aleksandr Ivantsovilt ja Nadežda Ivantsovalt solidaarselt hageja Evelina Bakun kasuks välja põhivõlgnevustelt arvestatud kõrvalnõuete katteks kokku summa 6935,12 eurot (kuus tuhat üheksasada kolmkümmend viis eurot ja 12 senti), sealhulgas viivised tähtajaks tasumata põhinõudelt kokku 6886,33 eurot (kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus eurot ja 33 senti) ning intress 48,79 eurot (nelikümmend kaheksa eurot ja 79 senti).“
3.Rahuldada Evelina Bakun’i apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Nadežda Ivantsova ja Aleksandr Ivantsovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Evelina Bakun (hageja) esitas kohtusse hagi Aleksander Ivantsovi (kostja 1) ja Nadežda Ivantsova (kostja 2) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elvira Bakun ja A. Ivantsov 27. oktoobril 2007 laenulepingu, milles laenu andjaks oli Elvira Bakun ja laenu saajaks A. Ivantsov. Laenu summaks oli 38 346,99 eurot. Lepingu kohaselt saabus laenu tagasimakse tähtaeg 26. aprillil 2008. Laenu saaja tagasimakse kohustust kogu summa osas ei täitnud. Ta teostas 2007. aasta jooksul laenu tagasimakseid kogusummas 17 256,15 eurot. 21 090,84 euro osas jättis kostja lepingu täitmata.
13.juulil 2009 loovutas laenu andja võlgu oleva summa nõudeõiguse loovutamisega oma tütrele Evelina Bakunile ning andis sellest teada ka laenu saajale A. Ivantsovile. Nõudeõiguse
lepingu loovutamisel Elvira Bakunilt Evelina Bakunile oli käendajaks Nadežda Ivantsova. Kuna kostja tagasimakse kohustust ei täitnud, pöördus Evelina Bakun kohtusse võla tagasinõudeks. Samuti soovis ta põhivõlalt viiviste väljamõistmist summas 5159,33 eurot ning intressi väljamõistmist 84,36 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu. Nad tunnistasid põhivõlga, kuid mitte viiviseid. Kohustuste mittetäitmine on tingitud vääramatust jõust ega sõltunud kostjatest. Võlg tekkis seoses sellega, et kostjatel ei olnud koheselt võimalik hagejale tasuda kinnistu ostu eest. Selle tõttu sõlmiti laenuleping. Lepingu täitmine hagejaga oli sõltuvuses kostja 2 poolt korteriomandi võõrandamisest asukohaga XXX. Nii Elvira Bakun kui Evelina Bakun olid sellest teadlikud. Korteriomandi müüki takistas asjaolu, et kostja 2 endine abikaasa Viktor Golubjatnikov tegi kostjale 2 takistusi korteriomandi müügitehinguks. Nende vahelised korteriomandit puudutavad kohtuvaidlused läbisid mitu kohtuinstantsi. V. Golubjatnikovi süü tõttu ei saanud kostjad õigeaegselt täita oma lepingujärgseid kohustusi, mistõttu ei ole nad nõus maksma ka viiviseid ja intressi. Kostjad leidsid, et intresside ja viivise arvestus hageja poolt ei ole õige. Intresse oleks tulnud arvestada 1. augustist 2009, mitte aga 27. aprillist 2008 nagu seda on teinud hageja. 13. juuli 2009 leping hageja ja kostja vahel, millesse oli kaasatud ka käendaja N. Ivantsova, muutis viiviste tasumise kohustuse algusaega.
3.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja leidis, et kostjate takistuste olemasolu laenu tagasimaksmiseks tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole teinud ühtegi jõupingutust leidmaks vahendeid laenu tagasi maksmiseks või maksete ajatamiseks. Kolmandate isikute süüdistamine ei vabasta kostjaid laenu tagastamisega seotud kohustustest. Hagejal puudub igasugune lepinguline seos V. Golubjatnikoviga, mistõttu pole võimalik temalt kohustuse täitmist nõuda. Hageja taotles põhivõla osas õigeksvõtuotsuse tegemist osaotsusena. Kohus tegi 22. juunil 2011 õigeksvõtuotsuse põhivõla osas, s.o summas 21 090,84 eurot. Otsus jõustus edasi kaebamata.
4.Kostjad esitasid ka taotluse V. Golubjatnikovi kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kohus rahuldas taotluse 23.novembril 2011. Kolmas isik möönis, et ta on esitanud kostja poolt korteri omandamise aluseks olnud tehingu kohta taganemise avalduse. Kolmas isik ei nõustunud aga sellega, et kostja makseraskused on tekkinud seoses tehingust taganemisega. Korteriomand on kostja poolt müüdud, kuid laenu tagasimaksmisega on kostjad endiselt viivituses. Kostjad ise kasvatavad intressi ja viivist. Nad ei ole esitanud kohtule tõendeid oma makseraskuste kohta. Kolmas isik leidis, et kostjatel puuduvad perspektiivid esitada tema vastu hiljem hagi kohtusse
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 7. mai 2012 otsusega hagi kostja 2 suhtes. Kohus mõistis kostja N. Ivantsovalt hageja kasuks välja põhivõlgnevustelt arvestatud kõrvalnõuete katteks kokku summa 6935,12 eurot, sealhulgas viivised tähtajaks tasumata põhinõudelt kokku 6886,33 eurot ning intress 48,79 eurot. Kohus jättis hagi A. Ivantsovi (kostja 1) vastu rahuldamata. Kohus mõistis N. Ivantsovalt välja hageja ja kolmanda isiku menetluskulud. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et kohtule on esitatud: 1) laenuleping 27. oktoobrist 2007 Elvira Bakuni ja A. Ivantsovi vahel ning 2) laenuleping 13. juulist 2009 Evelina Bakuni ning A. Ivantsovi ja N. Ivantsova vahel ning 3) kuupäevata nõude loovutamise leping 27. oktoobri 2007 laenulepingust tulenevatele nõuetele nõude loovutaja Elvira Bakuni ja loobumise
vastuvõtja Evelina Bakuni vahel. Kui 27. oktoobri 2007 laenulepinguga leppisid pooled kokku laenu suuruses, tagasimakse tähtaegades, intressides ja viivistes laenusummalt, siis 13. juuli 2009 lepingus vähendati laenu summat tagasimakstud summa võrra ning lepiti kokku, et laenusumma tagasimaksmise ja intresside tasumise lõpptähtaega võib pikendada käesoleva lepingu muutmise lepinguga. Lepingu muutmist ei ole toimunud. 13. juuli 2009 lepingus konstateeriti, et Elvira Bakuni ja Evelina Bakuni vahel on samal päeval sõlmitud nõude loovutamise leping, millega Elvira Bakun on loovutanud Evelina Bakunile
27.oktoobril 2007 A. Ivantsoviga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudeõiguse laenu põhisumma, viivise ja intresside osas tervikuna. Nagu 13. juuli 2009 lepingu sisust nähtub, sõlmiti see leping võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil ja võlgnik võttis võlausaldaja ees endale kohustuse täita leping selle täitmata osas, s.o võlasumma 376 325,53 krooni tagasimakse osas. Selles osas andis lepingus märgitud tingimustel käenduseks allkirja käendaja N. Ivantsova. Seega lepingust tulenes, et uus laenusaaja kohustus tasuda summa 376 325,53 kr asendas VÕS § 89 lg 2 alusel eelmise kohustuse tasuda 600 000 kr. VÕS § 89 lg-s 1 nõutud võlausaldaja nõusolekut täitmise asendamiseks kinnitab võlausaldaja allkiri 13. juuli 2009 lepingul. VÕS § 89 lg 3 kohaselt vastutab võlgnik täitmise asendamise korral asendatud täitmise eest samadel alustel, kui ta vastutaks juhul, kui täitmist ei oleks asendatud. 13. juuli 2009 laenulepingu p-st 2.4 tuleneb, et käendajal N. Ivantsoval tuleb täita kohustus võlgniku asemel juhul, kui laenu saaja ei ole oma laenukohustust koos kõigi kõrvalkohustustega täitnud hiljemalt kahe nädala jooksul, s.o kuni 26. novembrini 2009. Selle lepingu punktiga lülitati sisse käendaja kohustuse tekkimise algus, mitte aga ei sõlmitud uut lepingut kõrvalkohustuste täitmise algusaja muutmiseks. Kuna käendaja on 13. juuli 2009 laenulepingu p-le 1.6.2 alla kirjutamisega nõustunud, et vastutab kogu võlgniku võlgnevuse, võimalike viiviste ja intresside eest ning teeb seda juhul, kui sama lepingu p-i 2.4 järgi laenusaaja ei ole laenukohustust lepingu tähtajaks täitnud, siis tulebki see käendajal täita ning täita lepingu p-s 2.3 märgitud tähtaegu silmas pidades. Nii 27. oktoobri 2007 lepingu p-s 2.3 kui 13. juuli 2008 lepingu p-s 2.3 on sätestatud lepingu täitmise nõuetes samasugune tähtaeg. See tähtaeg on 26.aprill 2008. 13. juuli 2009 lepingus sulgudes esitatud teistsugust tähtaega käsitles kohus kui ebaõiget täpsustust sellele tähtajale, milline on kirjutatud sõnadega ning eelneb sulgudes ja arvudega kirjutatud täpsustusele. Seega kehtib hageja esitatud viiviste ja intresside arvestus, tasumise kohustusega alates
26.aprillist 2008 kuni 14. detsembrini 2011 ning kohtul tuleb lisada viiviste ja intresside arvestus alates 15. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 30. detsembril 2011. Põhivõla tasumise osas on kohus teinud õigeksvõtuotsuse osaotsusena, mõistes välja põhivõla tasumata osa A. Ivantsovilt ja N. Ivantsovalt solidaarselt. Kohtuotsus jõustus 30. juulil 2011. Viiviste ja intresside suhtes, s.o kõrvalkohustuste suhtes on 13. juuli 2009 lepingu p 2.4 järgi võtnud endale ainuisikulise kohustuse käendaja N. Ivantsova. Kohus ei saa kohustada viiviseid ja intresse tasuma kostjat 1, kuna kostja 2 on lepinguga võtnud need kohustused enda kanda. Viiviste suuruseks on arvestatud 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokku tuleb N. Ivantsovalt välja mõista viivised summas 6886,33 eurot. Kostja on nõus hagejale tasuma intressi 30. detsembri 2011 seisuga 48,79 eurot, millise summa ta on ise arvestanud ning kohus nõustub sellega. Kolmanda isiku V. Golubjatnikovi süü kostja poolt hagejale maksete tasumisega viivitusel ei ole tõendatud, sest laenu saaja on võtnud endale nii esimese lepingu sõlmimisel 27. oktoobril 2007 kui ka teise lepingu sõlmimisel 13. juulil 2009 kellestki kolmandast isikust sõltumata kohustuse lepingut täita hiljemalt 26. aprilliks 2008. N. Afanasjeva andis kohtuistungil tunnistusi ainult selle kohta, et kolmanda isiku hagi tõttu jäi sõlmimata ostu-müügi leping
korterile tema ja kostja vahel, mille tasust oleks kostja saanud hagejale oma lepingulised kohustused täita. See ei anna alust kostja poolt lepingu täitmisega viivitamisele ning ei ole vääramatuks jõuks kohustuse mittetäitmisel. Kuna kolmas isik on kaasatud protsessi kostja soovil ja põhjendustel, tuleb kostjal tasuda ka kolmanda isiku menetluskulud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Evelina Bakun esitas Viru Maakohtu 7. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant vaidlustas maakohtu otsuses osas, kus kohus jättis hagi A. Ivantsovi vastu rahuldamata ja temalt menetluskulud välja mõistmata. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista nii A. Ivantsovilt kui ka N. Ivantsovalt välja Evelina Bakuni kasuks viivised summas 6886,33 eurot ja intress summas 48,79 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata VÕS § 145 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole käenduslepinguga kõrvale kaldutud VÕS § 145 lg-s 1 sätestatud solidaarvastutusest. Kuna A. Ivantsov ja N. Ivantsova vastutavad E. Bakuni ees solidaarselt, on viimasel õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt.
5.A. Ivantsov ja N. Ivantsova ei vaielnud apellatsioonkaebusele sisuliselt vastu. Vastustajad leidsid, et TsMS § 640 alusel võiks asja lahendada poolte kokkuleppel, kuna kostjate jaoks põhimõtteliselt ei ole vahet, kellelt neist kohus viivise ja intressi välja mõistab. A. Ivantsov ja N. Ivantsova on abielus, neil on ühine majapidamine. Laen oli võetud pere huvides maja ostuks, kus nad koos lastega tänapäevani elavad ning faktiliselt maksavad nad viivist ja intresse perekonna ühistest vahenditest. Vastustajad nõustusid, et lähtudes antud paragrahvi mõttest kannavad nad võlausaldaja ees solidaarvastutust. Menetluskulude jaotuse osas asusid vastustajad seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaselt tuleks apellatsioonmenetluse menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna vastustajad ei ole vastustajad oma käitumisega andnud põhjust apellatsioonkaebuse esitamiseks. Vastustajad ei esitanud maakohtule vastuväiteid selles, kes neist peab Evelina Bakun nõudeid täitma, ning olid nõus sellega, et kannavad solidaarvastutust. Vastustajad tunnistasid Evelina Bakuni nõudeid tsiviilasjas nr 2-11-6030, ning seejärel täielikult täitsid 22. juuni 2011 otsuse antud tsiviilasjas. Seetõttu ei tuleks apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulusid jätta vastustajate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. mai 2012.a otsus tuleb TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 ning § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi Aleksandr Ivantsovi kui kostja 1 suhtes (kostjate 1 ja 2 suhtes solidaarselt) ning rahuldas hagi üksnes Nadežda Ivantsova ehk kostja 2 suhtes. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi nii A. Ivantsovi kui N. Ivantsova suhtes solidaarselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles kohus ei lugenud kostjat 1, s.o A. Ivantsovi, hageja (apellandi) ees koos N. Ivantsovaga (kostjaga 2)
solidaarselt kohustatuks viiviste ja intressi tasumiseks. Vaidlustatud ei ole väljamõistetava viivise arvestust ega summat (6886,33 €) ega ka intressisummat (48,79 €), mistõttu viivise ja intressi arvestust ega põhjendatust ringkonnakohus ei kontrolli.
8.Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi, asudes seisukohale, et 13. juulil 2009.a Evelina Bakuni kui laenuandja, Aleksandr Ivantsovi kui laenusaaja ja Nadežda Ivantsova kui käendaja vahel sõlmitud laenulepinguga välistati laenusaaja (kostja 1) vastutus lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja nähti ette üksnes käendaja (kostja 2) ainuisikuline vastutus. Kohus on sisuliselt asunud seisukohale, et 13.07.2009.a lepinguga toimus A. Ivantsovi kohustuse ülevõtmine (VÕS § 175) N. Ivantsova poolt, ehkki pooled ei ole menetluses tuginenud sellele, et nimetatud lepingu alusel vabanes A. Ivantsov oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning E. Bakun'ile jäi õigus esitada oma nõue üksnes N. Ivantsova vastu.
9.Ringkonnakohtu arvates ei anna lepingu sõnastus VÕS § 29 järgi alust lepingu tõlgendamiseks sel viisil, nagu seda tegi maakohus. 13. juuli 2009.a lepingus on A. Ivantsovi nimetatud laenusaajaks ja N. Ivantsovat käendajaks. Lepingu sisu ega ka lepingu olemuse või eesmärkide kohta kohtule avaldatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et käenduse asemel soovisid lepinguosalised luua teistsuguse sisuga õigussuhte. Maakohus leidis ebaõigesti, et 13. juuli 2009.a lepingu p 2.4 järgi võttis käendaja N. Ivantsova endale viiviste ja intresside, s.o kõrvalkohustuste, osas ainuisikulise kohustuse ning võimalik ei ole kohustada viiviseid ja intresse tasuma kostjat 1 (s.o A. Ivantsovi), kuna kostja 2 olevat võtnud need kohustused enda kanda. Kohtu niisugune seisukoht on vastuoluline, kuna kõnealuse lepingu p-s 2.4 käsitletakse ühtviisi käendaja vastutust nii põhivõlgnevuse kui ka kõrvalkohustuste osas. Põhivõla summas 21 090,84 mõistis maakohus aga 22.06.2011.a osaotsusega välja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt.
10.13. juuli 2009.a lepingu p 2.4 sätestab, et juhul, kui laenusaaja ei ole laenukohustust p 2.3 kohaselt täitnud, kohustub käendaja täitma laenukohustuse koos kõigi kõrvalkohustustega hiljemalt kahe nädala jooksul, s.o 26.11.2009.a. Niisugune sõnastus vastab käenduse olemusele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt võtab käendaja endale käenduslepinguga kohustuse vastutada kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See aga ei tähenda, et põhivõlgnik vabaneks kohustusest ning käendaja vastutaks kohustuste täitmise eest ainuisikuliselt. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Põhjendatud on apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul lepinguga kõrvale kaldutud VÕS § 145 lg-s 1 sätestatud põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutusest. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et poolte vahel 13. juulil 2009.a sõlmitud lepingu järgi on lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kohustatud A. Ivantsov (kostja 1) ja N. Ivantsova (kostja 2) solidaarselt ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
11.Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust TsMS § 173 lg 3 alusel. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesolevas asjas rahuldas maakohus hagi kõrvalnõuete (s.o viiviste ja intressi) osas ebaõigesti üksnes ühe solidaarvõlgniku, s.o N. Ivantsova suhtes, jättes ühtlasi tema kanda nii hageja kui ka kolmanda isiku menetluskulud. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate A. Ivantsovi ja N. Ivantsova kanda.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb samuti jätta solidaarselt kostjate A. Ivantsovi ja N. Ivantsova kanda. Apellant on põhistanud, et ringkonnakohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimine ebaõnnestus vastustajatest tulenevatel põhjustel, mistõttu ei ole alust kohaldada apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 2. Samuti ei võimalda maakohtu poolne eksimus materiaalõiguse normi kohaldamisel jaotada menetluskulusid TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest erinevalt isegi juhul, kui kostjad ei vaielnud menetluses vastu oma solidaarsele vastutusele. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.