Asjaõigus › Omandiasjad

registriosa nr 1282538 müügiks. Korteris elab puudutatud isik A. H. , kes ei tasu kommunaalmakseid ega hoolda korterit heaperemehelikult. Avaldaja on saatnud 18.02.2013 A.H. teate, milles kohustas teda vabastama korteriomandi xxxxx-xxxxxxxx hiljemalt 04.03.2013. Kuna A.H. ei ole korteriomandit vabastanud ega astunud ka muid samme olukorra lahendamiseks ning selleks, et avaldaja saaks kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1252561 võetud kohustust täita, on vajalik, et A.H. vabastaks korteriomandi. Neil asjaoludel taotleb avaldaja, et kohus kohaldaks TsMS § 616 alusel esialgset õiguskaitset ning kohustaks A.H. õiguskaitse korras viivitamatult vabastama Uus 9-12 asuva korteriomandi ja annaks avaldajale üle korteriomandi valduse. Hagi tagamise avalduselt on tasutud 27.03.2013.a. riigilõiv 50 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on viidanud oma avalduses hagita menetluse sätetele (TsMS § 616 – esialgse õiguskaitse kohaldamine hagita menetluses korteriomandi ja kaasomandi asjades) ning nõude materiaalõigusliku alusena asjaõigusseaduse valduse ja omandi kaitse sätetele (AÕS § 32 ja 80 lg 1). Kõigepealt juhib kohus tähelepanu, et tulenevalt TsMS § 613 lg 1 ei lahenda kohus valduse või omandi kaitseks esitatud nõudeid hagita menetluses. Seega tuleb OÜ P. nõuet korteriomandi valduse üleandmiseks lahendada hagimenetluses asjaõigusseaduse valduse kaitse sätete alusel. Avaldaja on sellele ka ise kaudselt osundanud, märkides, et valduse kaitse nõue loetakse TsMS § 132 lg 4 p 1 alusel hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks, mille puhul eeldatakse vastavalt TsMS § 132 lg 1, et hagihind on 3500 eurot. OÜ P. ei ole esitanud A. H. nõuetekohast hagi. Esitatud avaldust ei saa hagina menetlusse võtta, kuna nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kui hageja soovib, et kohus menetleks esitatud avaldust hagina, tuleb avalduselt tasuda riigilõiv ning teatada sellest kohtule. Kuivõrd kohus võib TsMS § 382 lg 1 kohaselt hagi tagada ka enne hagi esitamist, käsitleb kohus esitatud avaldust enne hagi esitamist esitatud hagi tagamise avaldusena. Kuid ka selline käsitlus ei võimalda avaldust rahuldada – eelkõige seetõttu, et enne hagi esitamist esitatud hagi tagamise avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldaja ei ole põhistanud, miks ta kohtule kohe hagi ei esita. Kohus selgitab, et hagi tagamine enne hagi esitamist on erand. Eeltagamine ei ole seaduse mõtte kohaselt surveabinõu, vaid kohtuotsuse täitmise võimalikkuse kindlustamise vahend olukorras, kus on vaja reageerida väga kiiresti ning hagi esitamine on tõesti objektiivselt takistatud. Avaldaja on taotlenud esialgse õiguskaitse abinõuna, mida kohus käsitleb hagi tagamise abinõuna enne hagi esitamist, kohustada A.H. vabastama ja andma selle valduse üle P. OÜ-le. Vastavalt TsMS § 377 lg 2 võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS §-s 378. TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtul valida hagi tagamiseks muu abinõu, mis ei ole osundatud lõikes sätestatud. Üldjuhul on hagi tagamise eesmärk teha võimalikuks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine. Hagi tagamise abinõu ei või piirata isikut rohkem, kui on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik. Käesolevas asjas tähendaks hageja poolt taotletava abinõu rakendamine sisuliselt hageja nõude rahuldamist, sest kui kostja annab valduse hagejale üle, siis langeb ära vajadus nõude esitamiseks. Kohus on seisukohal, et sellisel viisil ei ole võimalik esialgselt õigussuhet reguleerida ning see ei oleks kooskõlas kostja õiguste tagamisega tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Avalduses ei ole ka põhjendatud, milline oleks võimalik oluline kahju või omavoli, mille vältimiseks tuleb taotletavat abinõu rakendada. Vastavalt TsMS § 660 lg 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.