Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308
Tsiviilasja number
2-12-42560
Tsiviilasi
E E`i hagi P R vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: E E (ik xxxx), elukoht: xxxx; e-post: xxxx; Kostja: P R (ik xxxx), elukoht: xxxx 5120 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada hagi korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises täielikult. Kohustada P R`t üle andma xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr 2053031) valdus E E`ile. Tõsta E E xxxx asuvast korterist välja teist eluruumi vastu andmata.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja mõista kostjalt P R`lt välja hageja E E` kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.10.2012 esitas E E Viru Maakohtusse hagi P R korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja E E omandas Paide kohtutäituri Virge Välb` poolt 31.05.2011 läbi viidud enampakkumisel S R `le kuulunud korteriomandi (registriosa nr 2053031) asukohaga xxxx. Enampakkumise ajal elasid nimetatud korteris S R ja tema poeg P R. Pärast hageja poolt korteri omandamist jäi korterisse elama kostja. Hageja lubas kostjal vastutulelikult korterit kasutada 2011.aasta jooksul tasuta. Hageja ja kostja suulise kokkuleppe kohaselt pidi kostja hiljemalt 2012.a. korteri otsese valduse hagejale üle andma. Kostja keeldus korteri valduse üleandmisest, vaatamata hageja korduvatele suulistele nõudmistele. 21.06.2012 saatis hageja kostjale kirjaliku valduse üleandmise nõude. Nimetatud nõude kohaselt andis hageja kostjale korteri vabastamiseks – valduse üleandmiseks - aega kuni 28.06.2012. Kuivõrd kostja korterit ei ole vabastanud ja keeldub välja kolimast, esitas hageja kohtusse hagi korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, valduse vabastamise kohustamiseks ja sellest keeldumisel – kostja sunniviisiliseks väljatõstmiseks. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 68 lg 1, mille kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt AÕS § 80 lg 1 sätestatule, on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostjal puudub hagejaga kehtiv leping või kokkulepe korteri kasutamiseks. Seega kasutab kostja eluruumi õigusliku aluseta ja ei võimalda hagejal oma asja vallata. Kostja rikub oma käitumisega hageja omandiõigust, takistades hagejal teostada tegelikku võimu asja üle. Tulenevalt AÕS § 80 lg 1 sätestatust on hagejal seega kostja vastu nõudeõigus, mis on suunatud korteri väljanõudmisele kostja ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja palub hagi rahuldada, nõuda korter P R ebaseaduslikust valdusest välja, kohustada kostjat korteriomandi valdust hagejale üle andma ja korteri mittevabastamisel – tõsta ka kostja korterist välja sundkorras. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 425 eurot. Hagi tõendamiseks on hageja avaldusele lisanud korteriomandi nr 2053031 sundenampakkumise akti, kostjale väljastatud nõude kinnisasja ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks 21.06.2012. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx. Hagimaterjalid tagastas AS Eesti Post korduvalt märkusega „Hoiutähtaja möödumisel“. Hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale ebaõnnestus ka kohtukordniku vahendusel. 16.01.2013 edastati Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt kohtule teade, et P R elab xxxx asuvas korteris, kuid vaatamata korduvatele tema elukoha külastustele, ei ole ta ust avanud; samuti ei ole ta postkasti tühjendanud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud Rakvere arestikambris 12.03.2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 01.04.2013. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega teatanud ka mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti on hageja esitanud 18.02.2013 taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt, võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kõigi nende kordamist ei pea kohus vajalikuks. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi kasutamise osas ühtegi kehtivat lepingut ega kokkulepet. Kostja on kasutanud korterit hageja loal 2011.a. lõpuni ja sedagi tasuta. Kuna kostja on keeldunud korterit vabastamast, on hagejal tema vastu AÕS § 80 lg 1 tulenev nõue võõrast ebaseaduslikust valdusest korteriomandi väljanõudmiseks. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on hageja 31.05.2011 enampakkumise akti alusel 29.06.2011 kohtutäituri avaldusel korteri omanikuna sisse kantud ning korteriomand (registriosa nr 2053031) kuulub hagejale ka käesoleval ajal. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja poolt kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel riigilõiv summas 425 eurot (maksekorraldused nr 182, 15.10.2012 summas 350 eurot, ja nr 183, 21.10.2013 summas 75 eurot). Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; ja 632 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Külavee
(allkirjastatud digitaalselt)
Irina Goluveb
Viru Maakohtu kohtunik Irma Külavee 08.04.2013 vea parandamise
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Külavee
Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2013. a Viru Maakohtu vea parandamise kohtumäärusega. Nooremreferent Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.