Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.märts 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-56277
Tsiviilasi
K OÜ hagi OÜ S vastu võlgnevuse 8 787,87 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
8 787,87 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2013.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K OÜ (reg kood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: Aare Hõbe (OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16, Tallinn 10167; e-post: [email protected]) Kostja: OÜ S (reg kood 10344446; asukoht Pärnu mnt 40, Tallinn) Kostja esindaja: advokaat Indrek Nuut (e-post: [email protected]) Kolmas isik hageja poolel: MT (isikukood XXX)
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt S põhivõlg 8787,87 eurot K OÜ kasuks. Välja mõista OÜ-lt S viivis 2 491,36 eurot K OÜ kasuks. Välja mõista OÜ-lt S K OÜ kasuks viivis alates 23.03.2013.a põhinõudelt (8787,87 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud märas kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Hageja ja 3 isiku menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt olid poolte vahel mitu aastat kestnud ärisidemed, mille käigus müüs hageja kostjale erinevaid ehitusega seotud materjale ja osutas teenuseid. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Ainuüksi 2009.a müüs hageja kostjale kaupu ja osutas teenuseid kogusummas 1 435 511,79 krooni. Kõikidel juhtudel, kui kostja hagejalt kaupu ostis, esindas kostjat müügitehingus M T, kes tegutses kostja projektijuhina. Mitte ühelgi juhul ei vaidlustanud kostja M.T volitusi teha tema nimel ostutehinguid hagejaga. Juulis 2009.a ostis kostja, keda esindas M.T, hagejalt kaupu kogusummas 376 310, 20 krooni. Selle eest esitas hageja kostjale tasumiseks 4 arvet, mis kõik kostja poolt tasuti. 31.08.2009. a müüs hageja kostjale erinevaid ehitusmaterjale, mille eest hageja esitas kostjale 4 arvet kogusummas 8 787,87 eurot. Kõik nimetatud arved on kuni tänaseni tasumata. Vastuseks hageja nõuetele arved tasuda teatas kostja seaduslik esindaja AK, et ei ole eelnevalt nimetatud arvetel olevaid kaupu tellinud ega ka saanud. Hageja taolise väitega ei nõustu ning leiab, et kostjal on kohustus kõnealused arved tasuda. Kõik tellimused tegi ja kaubad võttis vastu kostja projektijuht M T. Hageja on tõendanud asjade kostjale üleandmist. Seda kinnitavad kostja esindaja M.T allkirjad arvetel. Täiendava tõendina kostja võlgnevuse kohta esitab hageja saldoteatise, millest nähtub, et 05.03.2010. a on kostja raamatupidaja kinnitanud kostja võlgnevust hageja ees summas 141 802,96 krooni (s.o. 9 062,86 eurot). Kostja on väitnud, et raamatupidaja ei ole isik, kellel oleks ettevõtte nimel õigus seisukohti avaldada. Samas on ka ilmselge, et ükski raamatupidaja ei kinnita saldoteatist, kui raamatupidamises oleksid olnud teistsugused andmed. Raamatupidaja kinnitus näitab üheselt, et tema andmetel oli kostjal seisuga 05.03.2010. a hageja ees eelnimetatud võlgnevus. Hageja on arvestanud ka viivist tasumata arvetelt hagi esitamiseni summas 1 543,33 eurot ning palub veel kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et arvetelt nähtub arve väljastanud isik, kuid kauba vastuvõtjat pole ühelgi arvel nimetatud. Rääkimata sellest, et kauba vastuvõtja oleks oma allkirjaga kinnitanud kauba kättesaamist. Kuna arvetel puudub kauba vastuvõtja allkiri, siis ei saa välistada asjaolu, et nimetatud dokumentide näol on tegemist fiktiivsete arvetega. Järelikult on tõendamata, et arvetel nimetatud ehitusmaterjalid on kostjale kätte toimetatud. Veelgi enam, puuduvad ka tõendid selle kohta, et kostja on ehitusmaterjalid üldse tellinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete täpsustuste kohaselt ei kõrvalda hageja poolt esitatud tõendid kahtlust selle kas M.T oli esindusõigus kaupade ostmiseks või mitte. Ka varasemalt toimunud tehingud ei oma tähtsust, sest heakskiit mõnele varasemale tehingule ei tähenda automaatselt heakskiitu järgnevatele volituseta tehingutele. Kolmanda isiku seisukoht M T oli OÜ S projektijuht ning ta juhis korraga kahe objekti ehitamist. Need olid TL ja KK. Ehitamiseks oli vaja ehitusmaterjale ja neid ei tahetud OÜ-le S ilma ettemaksuta anda. OÜ S juhataja A.K palvel ostis kolmas isik ehitusmaterjalid OÜ-st K, kuna tänu isiklikele sidemetele andi sealt OÜ-le S krediiti. Kolmas isik kinnitab, et kõik need kaubad, mille eest on OÜ S jätnud senini maksmata st arved nr KO09/564, KO09/565, 142 ja 143 on tegelikult, kätte saadud ja kasutatud eelnimetatud kahel objektil. Kolmas isik käitus asju ostes nii nagu OÜ S juht AK talle ütles. Kõik asjad, mis osteti, kasutati OÜ S tellimuse täitmiseks. Miks kostja nüüd ütleb, et ta midagi ei tea, sellest kolmas isik aru ei saa.
Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus müügilepingu kehtivuse, selle sõlmimise ja täitmise üle. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Pooled vaidlevad selle üle, kas M Tl oli õigus kostja nimel sõlmida vaidlusaluste arvete aluseks olevaid müügilepinguid ning võtta kaup vastu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et M T oli kostja projektijuht, tegutsedes objektidel TL ja KK seal ehituse töövõtulepingud sõlminud kostja esindajana. Nimetatu on kohtu arvates tõendatud kostja seisukohaga 20.12.2012.a istungil, kus esindaja väitis, et kostja ei eita M T tegutsemist nendel objektidel. Samuti kostja esindaja 22.02.2013a istungil esitatud väidetega, et kostja oli TL peatöövõtja, tehti ehitus- ja renoveerimistöid, kolmas isik oli projektijuht. Eelnimetatud asjaolu tõendab ka kolmanda isiku vande all antud seletus, millest nähtuvalt oli M T TL ja KP rekonstrueerimisel kostja projektijuht ja asja materjalidele lisatud TL maja rekonstrueerimise nõupidamise protokoll (tlk 15), kus kolmas isik on märgitud kostja esindajaks. Asjas puudub vaidlus selles, et M T kohustuseks oli nimetatud objektidel töö tegemiseks hankida ka ehitusmaterjale ja seadmeid, tellida töid jm kostja poolt sõlmitud rekonstrueerimise lepingu täitmiseks. Kostja esindaja seletustest 22.02.2003.a istungil nähtub, et kolmandal isikul oli õigus ostu-müügilepingud sõlmida. Nimetatu on tõendatud ka M T vande all antud seletustega. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja poolt ei ole esindamiseks kolmandale isikule väljastatud kirjalikku volitust. Puudub vaidlus ka selles, et enne vaidlusaluste arvete esitamist oli kolmas isik kostjat esindades ostnud hagejalt kaupu ja teenuseid peaaegu 1, 5 miljoni krooni eest. Kõik nimetatud kaupade ostuarved tasuti. Kohtu arvates on tähelepanuväärne käesolevas asjas see asjaolu, et kostja väidete kohaselt toimus konkreetsete kaupade ostmine kokkuleppel kostja juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahel. Kostja esindaja väidete kohaselt sai kolmas isik nõusoleku sõlmida müügileping, kui ta oli selle kooskõlastanud kostja juhatuse liikmega. Suhtlust hageja ja kostja juhatuse liikmete vahel ei olnud. Kuivõrd kolmas isik tegutses kahel ehitusobjektil projektijuhina ja oli varasemalt hagejalt kostja nimel suures mahus kaupu tellinud, siis võis hageja TsÜS § 116 lg 2 alusel eeldada, et kolmas isik tegutseb kostja nimel. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku poolt kostja nimel tehtud vaidlusalused tehingud on kehtivad. Kohtu arvates on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kolmandal isikul oli esindusõigus sõlmida ostu-müügilepinguid ehitusega seotud kaupade ostmiseks ja ehitusega seotud teenuste tellimiseks. Eelkõige on nimetatu tõendatud kolmanda isiku vande all antud seletustega, milles ta kinnitab endal taolise esindusõiguse olemasolu. Kohtu arvates on kolmanda isiku seletustes esiletoodu veenev ja elulised asjaolud esitatud loogiliselt ning sellest tulenevalt ei
ole kostja kahtlused kolmanda isiku seletuste ebausaldusväärsuses põhjendatud. Kohus osutab, et kolmanda isiku seletused haakuvad ka kostja enda väidetega. Kostja esindaja väidete kohaselt 22.02.2013.a istungil nähtub, et kostja juhatuse liige on avaldanud, et objektidest tal üksikasjalikku ülevaadet ei ole. Kogu ehitustöö ja selle läbiviimine oli antud kolmandale isikule. Kohus on seisukohal, et 3. isiku esindusõiguse olemasolu ehituskaupade ja teenuste ostmiseks nimetatud objektidele on veenvamalt tõendatud ka seetõttu, et käesolevas asjas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et konkreetse kauba ostmise suhtes lepiti 3. Isiku ja kostja juhatuse liikme vahel eelnevalt kokku kirjalikult. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav kostja väide, et kahe suuremahulise rekonstrueeritava ehitusobjekti kõikide materjalide spetsifikatsioon, kogus, hind (sh näiteks puidumaterjal, kivid, teibid, kruvid, poldid, pintslid, viilid, lõikekettad jne) kooskõlastati kolmanda isiku ja kostja juhatuse liikmete vahel telefoni teel. Veenvam ka kostja enda väidetest tulenev, et kolmandale isikule oli antud täisvolitus kogus ehitustöö läbiviimiseks. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et 3. Isikul oli õigus sõlmida kostja nimel ostu- müügilepinguid ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitamisega seotud teenuste tellimiseks ja nende vastuvõtmiseks.
Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb rahuldada tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja 167 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.