Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-61098
Tsiviilasi
B T-S hagi AS-i Eurex Capital vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2980 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B T-S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant B T-S (IK XX, elukoht XX, Laagri, Saue vald, Harjumaa) Kostja/vastustaja AS Eurex Capital (registrikood 10543836, asukoht Estonia pst 7, Tallinn), seaduslik esindaja Anet Kaasik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite (2-l lehel) vastuvõtmisest ja tagastada need esitajale.
2.Jätta Harju Maakohtu 05.11.2012 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.13.12.2011 esitas AS Eurex Capital Harju Maakohtusse avalduse B T-S tööinspektsioonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
2.B T-S esitas 02.02.2012 maakohtule hagi ja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel päevast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2980 eurot.
3.Hageja asus AS-is Eurex Capital tööle 11.05.2010, tööleping lõppes 27.09.2011 tööandja ülesütlemisavaldusega TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ning etteteatamiskuupäeva järgimata jätmine kostja poolt oli ebaseaduslik. Hageja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud niivõrd raske ega tekitanud tööandjale nii suurt kahju, et töölepingu oleks pidanud sellisel alusel üles ütlema. Tööandja argumendid olid ebamõistlikud.
4.26.09.2011 vormistas kostja kirjalikult hagejale hoiatuse tööülesannete rikkumise eest. Kostja väitis, et 06.09.2011 rikkus töötaja oma töökohustust, kui kinnitas arve ja andis välja orderi, lisamata enda allkirja. Order on kahes eksemplaris. Puudu oli allkiri orderilt, mis jäi kostjale, mitte kliendile. Hageja ei pidanud seda suureks rikkumiseks, kuna ta oleks saanud orderile igal ajal lisada oma allkirja.
5.Kostja hoiatas hagejat ka Eurex CS OÜ-s (kuulub Eurex Capital AS kontserni) 18.07.2011 tekitatud kassa puudujäägi 200 euro pärast. 25.07.2011 esitas hageja kostjale seletuskirja, kus selgitas puudujääki. Lisaks selgitas hageja puudujääki Eurex CS OÜ vahetuse vanemale M Ile. Kõik sisestatud saatelehed programmis kontrolliti mitmeid kordi üle nii hageja kui ka Eurex CS OÜ vahetuse vanema poolt ja kõik summad olid sisestatud õigesti. Ka kaamerast vaadati üle hageja poolt klientidele kokku pandud tellimused, mis olid kõik õiged. Hagejat süüdistati alusetult kahju tekitamises ning mõistlik ei ole ka esitada hoiatust kahe kuu taguse juhtumi eest.
6.27.09.2011 saadeti hagejale hoiatus 26.09.2011 tööülesannete rikkumise eest põhjusel, et hageja jättis kapis oleva raha turvakotti panemata ja turvatöötajale üle andmata. Nimetatud õhtul ei olnud raha väljastamist. Kõikidel programmis üleval olnud arvetel oli väljastamise kuupäevaks järgmine päev. Peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud hagejale, et raha on kapis või millisele kliendile see kuulub.
7.27.09.2011 esitas kostja erakorralise ülesütlemisavalduse, kus kirjeldas taas situatsioone, mis on hoiatustel. Ülesütlemisavaldusele lisas kostja kümme kuud tagasi olnud intsidendi, mis ei kajastunud eelnevatel hoiatustel. Väidetavalt oli hageja
26.11.2010 eiranud tööandja korraldusi ja juhiseid, vahetades 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubatust kõrgema kursiga. Telleril ei ole õigust ise valuuta kurssi muuta, kursi annab valuutadiiler. 27.11.2010 selgitas hageja tööandjale, et sooduskursi andis hagejale diilingu osakond. Hageja toimis nii nagu on kirjas hageja ametijuhendi p-s 3.2, mis ütleb, et hageja põhiülesannete hulka kuulub valuuta ostu-müügi teostamine vastavalt kehtestatud kurssidele ning valuutadiilerilt saadud sooduskurssidele.
8.Kostja põhjendas ülesütlemisavalduses usalduse kaotamist sellega, et hageja ei hüvitanud tööandjale kassa puudujäägist tulenevat kahju. Kuna on tõestatud, et see puudujääk ei ole hageja tekitatud, siis hageja ei näinud põhjust, miks peaks ta selle eest vastutama. Tööandja süüdistused olid põhjendamatud. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja põhjustas tööandjas usaldamatuse korduvate rikkumiste ja vastutuse eiramise tõttu.
10.26.11.2010 rikkus hageja oma tööülesannet, vahetades 2 korda 50 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubatud kursist kõrgema kursiga, mistõttu tekitas tööandjale kahju 6600 Eesti krooni. Hagejale valuutakurssi delegeerinud diiler V S tõi 27.11.2010 seletuskirjas välja kursi, millega lubas hagejal tehingut teha. Valuutakurss, millega hageja tehingu sooritas, on kostja igapäevaste tehingute praktikas niivõrd ebaproportsionaalne, et tööaja kestel, mil hageja töötas kostja juures, oleks pidanud hageja saavutama professionaalsuse, mis ei oleks lubanud mitte mingitel tingimustel sellist tehingut teha. Selline eksimus on isegi katseajal töötavate töötajate puhul harukordne. Hageja oli selleks ajaks tööandja juures töötanud üle poole aasta, mistõttu selline eksimus oli veelgi üllatavam.
11.18.07.2011 tekitas hageja tööülesannete täitmisel kassas puudujäägi 200 eurot. Hageja oli seisukohal, et ei ole puudujääki põhjustanud ning ei vastuta puudujäägi eest, kuna järelarvutustega ei ole selgeks tehtud, millisest tehingust võis puudujääk tekkida. Hagejal on töölepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi p-i 4.1 alusel kohustus vastutada kassas asuva sularaha õigsuse ja kassas tekkivate puudujääkide eest. Kuna puudujääk tekitati ajal, kui töötas kaks tellerit ning ei ole võimalik olla 100% kindel just ühe töötaja vastutuses, on kõige õiglasem kohaldada solidaarset vastutust.
12.Kostja leidis, et isegi, kui 26.09.2011 kahju hüvitamise nõue oleks olnud esmakordne, mida see ei olnud, siis oleks 2 kuud olnud mõistlik aeg nõude esitamiseks. Kostja palus suuliselt avaldajal kahju hüvitada korduvalt, kuna hageja ei nõustunud seda tegema, järgnes viimane kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et hageja keeldus kahju hüvitamast, vähendas kostja usaldust hageja suhtes. Kostjal ei olnud võimalik enam olla kindel, et hageja täidab oma töökohustusi vastutustundlikult. Samuti tekkis oht, et hageja võimaliku järgneva tööülesannete rikkumise korral peab kostja ise kahju kandma. Hageja töö iseloom eeldas kostjale kuuluva sularahaga töötamist. Kostja ei saaks endale võimaldada olukorda, kus tellerina töötab isik, kes ei soovi võtta vastutust kassas asuva raha õigsuse ega puudujäägi eest.
13.05.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, kinnitades arve/tehingu nr RW11117 ilma kliendilt orderile allkirja küsimata. Kostja tööpraktikast lähtuvalt tekkis hageja rikkumise tõttu kahju tekkimise oht. Klient oleks võinud tulla kostja harukontorisse ning nõuda vastaval orderil olnud tehingust tulenevat summat, sest puudus allkiri, mis oleks kinnitanud rahasumma kättesaamist. Võimaliku kahju suurus oli 3700 eurot.
14.06.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, kinnitades arve/tehingu nr VM249594 ilma orderile enda allkirja lisamast. Kuna hagejal on ametijuhendist tulenev kohustus allkirjastada kõik väljastatavad orderid, siis on igasuguse orderi allkirjastamata jätmine tööülesannete rikkumine. Seda eriti olukorras, kus alles eelmisel päeval oli hageja sama töökohustuse täitmise vastu eksinud.
15.26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, kui võttis vastu puuduliku juriidilise isiku andmete blanketi. Tellerina oli hagejal kohustus nõuda juriidilise isiku blanketi kõikide lahtrite täitmist vastava informatsiooniga. Hageja võttis vastu kliendiblanketi, kus oli kolm blanketi lahtrit täidetud sõnadega „sama". Informatsiooni puudulikkuse tõttu ei saanud blanketi täitmist lugeda „Terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusega" kooskõlas olevaks. Kostja tegutseb Finantsinspektsiooni poolt välja antud tegevusloa alusel ning peab oma tegevuses kõrgendatud tähelepanu pöörama rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamise nõuetele. Seetõttu loeb kostja sellekohased rikkumised väga tõsisteks, kuna seaduse kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus tegevusluba tühistada, kui järelevalvesubjekt ei täida seaduses toodud kohustusi, milleks muu hulgas on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamise nõuete täitmine.
16.26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, jättes 30 000 eurot turvakotti asetamata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hageja lõi kostjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses. Hageja rikkus sellega kostja korralduse p-i 2, mille kohaselt, kui klient mingil põhjusel ei tulnud tehingut lõpuni sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab teller tehingu summa turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle ööseks seifi.
17.Hageja eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata hoiatustest. Hageja tekitas kokku tööandjale kahju 521,82 euro väärtuses, lõi ohu 41 426,27 euro väärtuses kahju tekkimiseks ja tegevusloa kaotamiseks. Kostjal ei olnud enam võimalik olla kindel oma vara turvalisuses, kuna hageja andis tööandjale põhjust eeldada, et ei suhtu vajaliku tõsidusega tööandja vara säilimisse. Esimese astme kohtu otsus
18.05.11.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja rikkus oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata. Vastavalt kostja poolt hagejale 27.09.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 27.09.2011 üles öeldud TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel. Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg-s 1 toodud kirjalikule vorminõudele.
20.Kostja ütles hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: tööülesannete täitmisel tekitas hageja 18.08.2011 kassa puudujäägi 200 eurot, hageja eiras tööandja korraldusi ja juhiseid, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubamatust kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju, hageja rikkus töökohustusi, kinnitades arve 05.09.2011 ilma kliendilt vastavale orderile allkirja küsimata ja 06.09.2011 lisamata orderile enda allkirja, 26.09.2011 jättis hageja 30 000 eurot turvakotti panemata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hagejale esitati kaks hoiatust, millest üks kassa puudujäägist tuleneva kahju hüvitamiseks vähemalt kahju pooles ulatuses (100 euro ulatuses), kuid hageja ei ole tööandjale kahju hüvitanud, millega hageja põhjustas tööandja usaldamatuse tööaja suhtes. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja põhjendas töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel.
21.Kohus leidis, et 18.07.2011 kassas 200 euro suuruse puudujäägi tekkimist ei saa lugeda hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks. TLS § 72 kohaselt töötaja vastutab üksnes juhul, kui ta on rikkumises süüdi. Kostja otsustas omal algatusel kahju jagada kahe töötaja – hageja ja hagejaga samal ajal tööl olnud teise telleri vahel ning piiritleda kummagi töötaja poolt hüvitamisele kuuluvaks summaks 100 eurot. Kostja ei ole välja selgitanud kassas puudujäägi tekkimisel hageja süüd ega hooletust puudujäägi tekkimisel, samuti ei ole kostja hinnanud hageja hoolsusmäära ning tööandja enda
vastutust. Samuti nähtub tunnistaja J S ütlustest, et tegelikult ei ole tööandja poolt välja selgitatud, mis oli 18.07.2011 tekkinud puudujäägi põhjuseks.
22.Teiseks töökohustuse rikkumiseks oli ülesütlemisavalduse kohaselt hageja poolt tööandja korralduste ja juhiste eiramine, vahetades 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubatust kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju. Kuna tööleping öeldi hagejaga üles 29.09.2011 ja väidetav töökohustuse rikkumine toimus 26.11.2010, st 10 kuud enne tööleping ülesütlemist, siis jättis kohus mainitud rikkumise mõistlikule ajale viidates tähelepanuta.
23.26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt rikkus hageja 05.09.2011 oma töökohustusi sellega, et kinnitas arve/tehingu nr RVV11117 ja andis välja sularaha vastava tehingu kohta orderile kliendilt allkirja küsimata. Hageja ametijuhendi p 3.2. kohaselt oli muu hulgas hageja töökohustuseks tööandja poolt koostatud protseduurireeglite ja eeskirjade täpne järgimine ja sularaha siirdamise teenuse osutamine kassas. Kostja poolt kehtestatud „Sularaha kontole panek ja väljavõtt“ p 4.5 sätestab, et teller prindib välja tehingu dokumendid. Teller ja klient või kliendi esindaja allkirjastavad tehingudokumendid. Teller annab ühe tehingudokumentidest kliendile ning teise arhiveerib kaustas „Tehingud“. Seega oli hageja töökohustuseks kliendile sularaha väljamaksmisel kliendilt orderile allkirja võtmine. 05.09.2011 väljastatud orderi aluseks oli tehing, millega klient soovis kontolt sularahas välja võtta 3700 eurot. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et ainus tõend selle kohta, et 3700 eurot on kliendile väljastatud, on kliendi allkiri kostjale jääval orderil. Ilma kliendi allkirjata ei ole kostjal vajaduse tekkides võimalik tõendada, et raha on üle antud. Kohus leidis, et hageja poolt 05.09.2011 kliendile sularaha väljaandmine ilma vastava tehingu kohta kliendilt sularaha väljamaksmise orderile allkirja võtmata oli töökohustuse rikkumine. Kuivõrd kassa orderite väljastamine kuulus hageja igapäevatöö juurde, siis ei ole alust väita, et hageja ei olnud teadlik kohustusest võtta kostjale jäävale orderile kliendi allkiri. Kohus leidis, et sularaha väljastamise tehingu mittekorrektne sooritamine hageja poolt tekitas kostjale 3700 euro väärtuses reaalse kahju tekkimise ohu ning kahju tekkimise oht on ka praegu olemas, kuna siiani ei ole saadud kliendi kinnitust sularaha kättesaamise kohta ning võib realiseeruda kuni kliendi nõude aegumistähtaja saabumiseni.
24.26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt rikkus hageja 06.09.2011 oma töökohustust, kui kinnitas arve /tehingu nr VM249594 ja andis välja orderi, lisamata enda allkirja. Hageja ametijuhendi p-st 3.2. ja kostja poolt kehtestatud „Sularaha kontole panek ja väljavõtt“ p-st 4.5 tulenevalt oli hageja ülesandeks tehingudokumentide allkirjastamine. Kohus leidis, et sularaha väljamaksmise arvele enda allkirja lisamata jätmine oli töökohustuse rikkumine, samas ei ole sellega tekkinud tööandjale varalise kahju tekkimise ohtu.
25.Kohus leidis, et hageja väited raha turvakotti asetamise kohta olid menetluse käigus vastuolulised. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt hageja väitis, et nimetatud õhtul ei olnud raha väljastamist, peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud, et raha on kapis ning millisele kliendile see kuulub. Kohtuistungil hageja väitis, et ta vaatas kappi ja seal võis olla ka mingi muu raha. Samuti, et korraldus oli liiga segane, et seda mõista.
26.Kostja kvaliteedijuht S V poolt 30.06.2011 telleritele saadetud korralduse kohaselt muutub 01.07. peakassapidaja tööaeg ja seoses sellega toimuvad muudatused ka töökorralduses. Tunnistaja J S ütlustest nähtuvalt jättis 26.09.2011 tunnistaja 3000 eurot pärast oma tööpäeva lõppu raha turvakappi vastavalt e-mailis saadetud juhendile, et peakassapidaja jätab pärast tööpäeva lõppu raha kassapidaja jaoks. E-maili teel oli telleritele tehtud korraldus, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi, selle kohta ei pea eraldi korraldust tellerile andma. Kui klienti kohale ei tule, siis peab teller võtma selle raha, asetama turvakotti, sulgema turvakoti ja andma selle üle turvatöötajale, kes asetab selle seifi. Tunnistaja selgitas, et selleks ei pea tellerile korraldust andma, see korraldus oli e-maili teel tehtud, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi. Kui
tunnistaja 27.09. hommikul tööle tuli, siis see raha ei olnud ei turvakotis ega seifis. Sellega jäeti põhimõtteliselt raha valveta. Hageja oleks pidanud aru saama, et raha tuleb panna turvakotti ja anda üle turvatöötajale, see oli kõikidele telleritele teada ja kõik tellerid vastavalt sellele ka käitusid, tegu oli tavapärase rutiiniga. Tunnistaja selgituse kohaselt kõik töökorraldused on veebipõhises intranetis olemas. E-maili teel saadetakse meeldetuletusi vastavate protseduuri reeglite ja juhendite kohta ja kui mõni reegel muutub, selle kohta saadetakse info, et veebipõhises intranetis on muutudud vastav juhend. Teller näeb on oma arvutis oma tehtud tehinguid, oma kassa seisu ja oma kandeid. Peakassiir ei ole kohustatud teatama tellerile, et raha on kapis, kuna telleril on kohustus üle lugeda oma kassa ja võrrelda seda arvutiprogrammiga. Rahakapid on telleri kassa. Kassas sahtlis tohib olla 3200 euro väärtuses nii eurosid kui valuutas ning rahakapis kuni 10 000 eurot. Erand on kehtestatud pärast peakassapidaja tööpäeva lõppu klientide tarbeks jäetud raha osas. Igal telleril on oma rahakapp.
27.Kohus leidis, et hageja poolt 30 000 euro turvakotti panemata jätmine ja turvatöötajale seifi panemiseks üleandmata jätmine on oluline töökohustuse rikkumine ning hageja lõi kostjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses, kuna turvakapis olev raha ei ole kindlustatud. Kohus leidis, et internetiajastul ei pea tööandja kõiki töökorraldusi üle andma töötajale paberkandjal allkirja vastu ning seda võib teha ka e-posti teel ning töötajal on kohustus tutvuda tööandja poolt töötajale e-posti teel saadetud korraldustega. Juhul kui mõni korraldus jääb töötajale arusaamatuks, siis tuleb töötajal paluda täpsustada. Hageja ei ole pöördunud tööandja poole palvega, et talle täpsustatakse kvaliteedijuht poolt telleritele saadetud töökorralduse sisu, mistõttu võis tööandja eeldada, et see on hagejale arusaadav.
28.Kohus leidis, et hageja ei ole korduvalt täitnud oma töökohustusi piisava hoolsusega TLS § 16 tähenduses, mistõttu rikkus oma töökohustusi TLS § 72 järgi. Tööandja huvidest lähtuvalt ei saa tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist isikuga, kes ei täida oma tööülesandeid piisava hoolsusega, millega seoses võib tekkida tööandjale varaline kahju. Enne töölepingu ülesütlemist on hagejale tehtud nii suulisi kui kirjalikke hoiatusi. Samuti on ülesütlemine tehtud mõistliku aja jooksul töökohustuste rikkumisest teada saamisest. Arvestades seda, et hageja tööülesanded olid seotud kostjale kuuluva sularahaga ning eeldasid eriti suur hoolsust, siis etteteatamistähtaega järgides oleks töökohustuste rikkumise tõttu võinud tekkida kostjale veel suurem kahju tekkimise oht. Apellatsioonkaebus
29.B T-S palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
30.Otsuse tegemisel on kohus juhindus kostja kvaliteedijuhi S V poolt 30.06.2011 telleritele saadetud korraldusest. Korraldus sätestab selgelt, et raha jäetakse turvakappi konkreetse kliendi/arvega kliendi jaoks ning juhul kui klient tehingut teostama ei tule, asetatakse raha turvakotti ning antakse üle turvatöötajale. Kuna 26.09.2011 õhtul kliendile mõeldud arveid ootel ei olnud, siis jäi hagejale arusaamatuks, mis raha ja kellele see oli mõeldud. Seega jättis peakassa turvakappi raha ilma aluseta ning tellerit teavitamata. Sellise raha osas ei ole kostja kehtestanud protseduurireeglit ning kuna telleril puudus info rahaga toimimise osas ning talle ei olnud antud mingeid korraldusi, siis omavoliliselt hageja puutuma midagi ei hakanud.
31.Tunnistaja ütluste kohaselt on telleri töökohustuseks üle lugeda oma kassa ja võrrelda seda arvutiprogrammiga. Seda hageja ka tegi ning limiiti ületava summa kandis enne peakassa tööpäeva lõppu peakassale. Ilmselt tunnistaja eksis, kui väitis, et raha on jäetud lihtsalt kliendi tarbeks. Uus korraldus reguleerib seda, et peakassa jätab suvalise kliendi tarbeks raha. Kuna uus korraldus ei reguleeri olukorda, mis tekkis hagejal 26.09.2011, siis puudus kostjal ka alus käsitleda hageja käitumist rikkumisena. Kostja on eelkirjeldatud olukorra reguleerimiseks kehtestanud protseduurireegli alles 05.04.2012.
32.Seega ei ole õigustatud hoiatus ning töölepingu erakorraline ülesütlemine. Samuti jääb turvakapi osas hagejale selgusetuks, et miks just öösel, st kui kontor on kinni, on eriline oht, et selle rahaga seal kapis midagi juhtub. Miks sinna turvakappi üldse jäetakse siis midagi, kui raha hoidmine seal on ohtlik. Kuidas lõi see raha kapis olles reaalse varalise kahju tekkimise ohu, kui see raha oli seal ka siis, kui peakassapidaja selle sinna jättis ja ise lahkus.
33.Tööandja, määrates hagejale karistusena hoiatuse, on sellega karistuse määranud ning töölepingu ülesütlemise aluseks ei saa enam olla need rikkumised, mis on olnud hoiatuste aluseks. Hageja eeldas, et talle on pärast esimest hoiatust antud aega enda käitumise parandamiseks. Samuti peab andma tähtaja rikkumise lõpetamiseks, tuginedes VÕS § 196 lg-le 2 koostoimes TLS § 88 lg-ga 3. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
36.Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud kaks tõendit, tööandja 05.04.2012 korralduse ja S V e-maili 05.04.2012. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud uute tõendite vastuvõtmise lubatavust vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 ning need ei oma ka tähtsust käesolevas vaidluses. Nimetatud korraldus on välja antud ja e-mail saadetud 8 kuud pärast vaidlusaluse töösuhte lõppemist ning maakohtu menetluses ei ole neile tõenditele tuginetud. TsMS § 652 lg 4 alusel keeldub ringkonnakohus uute tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need esitajale.
37.Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel. Ülesütlemise aluseks olid järgmised asjaolud: tööülesannete täitmisel tekitas hageja 18.08.2011 kassa puudujäägi 200 eurot, hageja eiras tööandja korraldusi ja juhiseid, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubamatust kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju, hageja rikkus töökohustusi, kinnitades arve 05.09.2011 ilma kliendilt vastavale orderile allkirja küsimata ja 06.09.2011 lisamata orderile enda allkirja, 26.09.2011 jättis hageja 30 000 eurot turvakotti panemata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Korduvate rikkumistega põhjustas hageja tööandja usaldamatuse enda suhtes.
38.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et 18.07.2011 kassas 200 euro suuruse puudujäägi tekkimist ei saa lugeda hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks, kuna kostja ei ole välja selgitanud kassas puudujäägi tekkimisel hageja süüd. Hageja töötas tellerina ning vastutus tema käsutuses oleva sularaha säilimise eest tulenes ametijuhendist. Samuti oli hageja töölepingu p-s 6.2 võtnud endale vastutuse kassas asuva sularaha õigsuse ja kassas tekkivate puudu-ja ülejääkide eest. Seega pidanuks hageja tõendama oma süü puudumist konkreetse puudujäägi osas. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
39.Ringkonnakohtu arvates ei pea tööandja usaldama tellerit, kelle kassast kaob raha ja kes paljasõnaliselt eitab otseselt ametijuhendist ja töölepingust tulenevat vastutust.
Sellele järgnevalt andis hageja kassast sularaha välja ilma selle kohta raha saajalt allkirja võtmata. Seda rikkumist ei ole hageja eitanud ega oma käitumist millegagi põhjendanud. Hageja ei ole vaidlustanud ka seda, et juba järgmisel päeval jättis ta ise allkirja orderile panemata. Ehkki see ei toonud kaasa otsest ohtu tööandja varale, näitab see siiski lohakat suhtumist rahaliste dokumentide vormistamisse.
40.Vaidlust pole ka selles, et 26.09.2011 jättis hageja töölt lahkudes oma turvakapis raha olemasolu kontrollimata, mille tõttu jäi suur summa raha ööseks turvakotti panemata ja seifi üle andmata, nagu kehtestatud kord ette nägi. Hageja põhjendas oma tegemata jätmist asjaoluga, et talle ei olnud teatatud raha jätmisest kappi ja senini oli raha kappi jäetud ainult kindlate klientide jaoks, keda tal tol päeval ei olnud. Maakohus tugines õigesti tunnistaja Jaanika Sõro ütlustele, mille kohaselt ei pidanud tellerile igakordselt andma korraldust raha seifi panemise kohta. Üldisest korraldusest tulenes, et kui klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi ja klienti kohale ei tule, siis peab teller võtma selle raha, asetama turvakotti, sulgema turvakoti ja andma selle üle turvatöötajale, kes asetab selle seifi. Kõik tellerid käitusid vastavalt sellele, tegu oli tavapärase rutiiniga. Tunnistaja selgitas, et kõik töökorraldused on ka veebipõhises intranetis olemas. Hageja ei ole neid tunnistaja ütlusi millegagi ümber lükanud, vaid on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tunnistaja ilmselt eksis.
41.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on rikkunud VÕS § 196 lg-st 2 ja TLS § 88 lg-st 3 tulenevat täiendava tähtaja andmise kohustust. Antud asjas kuulub kohaldamisele TLS § 97 lg 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Arvestades hageja töötamist tellerina ja tema korduvaid rikkumisi rahaliste dokumentide vormistamisel ja rahaga ringikäimisel, ei saa ringkonnakohtu arvates tööandjale ette heita seda, et ta ei pidanud töösuhte edasist jätkumist hagejaga võimalikuks.
42.Kirjalik hoiatamine töökohustuste rikkumise eest ei välista töölepingu lõpetamist, vastupidi, see on töölepingu lõpetamise üheks aluseks . 26.09.2011 hoiatati hagejat varasemate korduvate töökohustuste rikkumiste eest. Vaatamata sellele jätkas hageja rikkumiste toimepanemist, kui ta jättis 26.09.2011 õhtul sularaha olemasolu turvakapis kontrollimata ja selle seifi üle andmata.
43.Apellatsioonkaebuses väljendab hageja seisukohta, et ta ei saa aru, miks on vaja suur summa sularaha (30 000 eurot) üldse ööseks seifi paigutada. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et sellise küsimuse tõstatamine tõendab veelkord, et hageja ei suhtu tööandja vara säilimisse tõsiselt, kuna hageja töötas kostja juures üle aasta ja on läbinud ka turvariskide koolituse. Menetluskulude jaotus ja selgitus
44.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.