Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

27.09.2011 on hagejale saadetud hoiatus 26.09.2011 tööülesannete rikkumise eest jättes kapis oleva raha turvakotti panemata ja turvatöötajale üleandmata. Antud õhtul ei olnud raha väljastamist. Kõikidel programmis ülevalolnud arvetel oli väljastamise kuupäevaks järgmine päev. Peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud hagejale, et raha on kapis ning, et millisele kliendile see kuulub. 27.09.2011 esitas kostja erakorralise ülesütlemisavalduse, kus kirjeldab taas situatsioone, mis on hoiatustel. Ülesütlemisavaldusele on kostja lisanud kümme kuud tagasi oleva intsidendi, mis ei kajastu eelnevatel hoiatustel. Väidetavalt on hageja eiranud tööandja korraldusi ja juhiseid, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubatust kõrgema kursiga. Telleril ei ole õigust ise valuuta kurssi muuta, selle annab valuutadiiler. 27.11.2010 on hageja seletuskirjas selgitanud tööandjale, et sooduskursi andis hagejale diilingu osakond. Hageja toimis nii nagu on kirjas hageja ametijuhendi punktis 3.2, mis ütleb, et hageja põhiülesannete hulka kuulub valuuta ostu-müügi teostamine vastavalt kehtestatud kurssidele ning valuutadiilerilt saadud sooduskurssidele. Kostja põhjendab ülesütlemisavalduses hageja poolt põhjustatud usalduse kaotamist sellega, et hageja ei ole tööandjale hüvitanud kassa puudujäägist tulenevat kahju. Kuna on tõestatud, et see puudujääk ei ole hageja tekitatud, siis hageja ei näe põhjust, miks peaks hageja selle eest vastutama. Hageja seletuskirjadest nähtub et tööandjapoolsed süüdistused olid põhjendamatud ega pole tõestamist leidnud. Hageja palub tuvastada TLS §104 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kuna edasine töösuhte jätkamine ei oleks mõistlik, siis hageja palub TLS §107 lg 2 alusel lõpetada töölepingu päevast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja mõista hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2980 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista ning peab neid alusetuteks ja põhjendamatuteks. Kostja on seisukohal, et hagejaga tööleping oli erakorraliselt üles öeldud seaduslikul alusel ja kostjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Kostja leiab, et avaldaja on põhjustanud tööandjas usaldamatuse korduvate rikkumiste ja vastutuse eiramise näol. 26.11.2010 rikkus hageja oma tööülesannet vahetades 2 korda 50 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubatud kursist kõrgema kursiga (lubatud kurss oli 1.6849 ja avaldaja vahetas valuutat kursiga 1.740), mistõttu tekitas tööandjale kahju 6600 Eesti krooni. Hageja väide, mille kohaselt oli vastav valuutavahetuskursi delegeerinud hagejale selleks õigustatud diiler, on vale. Hagejale valuutakurssi delegeerinud diiler VS on oma 27.11.2010 seletuskirjas selgelt välja toonud kursi, millega lubas hagejat avaldajat tehingut teha (1.674). Valuutakurss, millega hageja eeltoodud tehingu sooritas, on kostja igapäevaste tehingute praktikas niivõrd ebaproportsionaalne, et kostja leiab, et tööaja kestel, mil hageja töötas kostja juures, oleks pidanud hageja saavutama professionaalsuse, mis ei oleks lubanud mitte mingitel tingimustel antud kursiga tehingut teha. Seega sooritas hageja valuuta ostutehingu märgatavalt kõrgema kursiga võrreldes samal hetkel kehtinud sama valuuta müügikursiga. Selline eksimus on isegi katseajal töötavate töötajate puhul harukordne. Hageja oli selleks ajaks tööandja juures töötanud üle poole aasta, mistõttu selline eksimus on veelgi üllatavam. 18.07.2011 tekitas hageja tööülesannete täitmisel kassas puudujäägi 200 eurot. Puudujäägi avastamisel palus kostja esitada hagejal seletuskiri toimunu kohta. Hageja oli seisukohal, et ei ole puudujääki põhjustanud ning ei vastuta puudujäägi eest, kuna järelarvutustega ei ole selgeks tehtud, millisest tehingust võis antud puudujääk tekkida. Hagejal on töölepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi punkti 4.1 alusel kohustus vastutada kassas asuva sularaha õigsuse ja kassas tekkivate puudujääkide eest. TLS §-i 72 järgi vastutab töötaja kahju

eest, mille ta on tekitanud töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisega. Kostja tegi hagejale ja teisele samal tööajal töötanud tellerile mitu ettepanekut tekitatud puudujäägi kompenseerimiseks solidaarse vastutuse alusel. Antud ettepanekut oli valmis vastu võtma teine teller, kes soovis vastutust avaldajaga solidaarselt jagada. Tööandja on seisukohal, et kuna antud puudujääk tekitati tööajal, kui töötas kaks tellerit ning, kuna ei ole võimalik olla 100% kindel just ühe töötaja vastutuses, on kõige õiglasem kohaldada solidaarset vastutust (kumbki töötaja oli kohustatud tasuma 50% 200-eurosest puudujäägist ehk 100 eurot). Hageja on oma avalduses pidanud tööandjapoolset 26.09.2011 viimast võimalust kahju hüvitamiseks ebamõistlikuks, kuna kahju tekkimise ja nõude vahele jäi 2 kuud. Kostja leiab, et isegi, kui antud 26.09.2011 kahju hüvitamise nõue oleks olnud esmakordne, mida see ei olnud, siis oleks 2 kuud olnud mõistlik aeg kahjunõude esitamiseks. Kostja palus suuliselt avaldajal kahju hüvitada korduvalt ning, kuna hageja ei nõustunud seda tegema, järgnes viimane kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et hageja keeldus kahju hüvitamast, vähendas kostja usaldust hageja suhtes. Kostjal ei olnud võimalik enam olla kindel, et hageja täidab oma töökohustusi vastutustundlikult. Samuti tekkis kostjal oht, et hageja võimaliku järgneva tööülesannete rikkumise korral peab kostja ise antud kahju kandma. Hageja töö iseloom eeldas kostjale kuuluva sularahaga töötamist. Kostja ei saaks endale võimaldada olukorda, kus tellerina töötab isik, kes ei soovi võtta vastutust kassas asuva raha õigsuse ega puudujäägi eest. 05.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust kinnitades arve/tehingu nr XXX ilma kliendilt vastavale orderile allkirja küsimata. Kostja tööpraktikast lähtuvalt tekkis hageja rikkumise tõttu kahju tekkimise oht. Klient oleks võinud tulla kostja harukontorisse ning nõuda vastaval orderil olnud tehingust tulenevat summat, sest puudus kliendi allkiri, mis oleks kinnitanud kliendi poolt vastava rahasumma kättesaamist. Võimaliku kahju suurus oli 3700 eurot. 06.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust kinnitades arve/tehingu nr XXX ilma orderile enda allkirja lisamast. Hageja on seisukohal, et kuna ta oleks võinud igal ajal enda allkirja lisada, ei ole tegu töökohustuse rikkumisega. Kuna hagejal on ametijuhendist tulenev kohustus allkirjastada kõik väljastatavad orderid, siis on igasuguse orderi allkirjastamata jätmine tööülesannete rikkumine. Seda eriti olukorras, kus alles eelmisel päeval oli hageja sama töökohustuse täitmise vastu eksinud. 26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust, kui võttis vastu puuduliku juriidilise isiku andmete blanketi. Tellerina oli hagejal kohustus nõuda juriidilise isiku blanketi kõikide lahtrite täitmist vastava informatsiooniga. Hageja võttis vastu kliendiblanketi, kus oli kolm blanketi lahtrit täidetud sõnadega „sama". Antud informatsiooni puudulikkuse tõttu ei saa antud blanketi täitmist lugeda „Terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusega" kooskõlas olevaks. Kostja tegutseb Finantsinspektsiooni poolt välja antud tegevusloa alusel ning peab oma tegevuses kõrgendatud tähelepanu pöörama rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamise nõuetele. Seetõttu loeb kostja sellekohased rikkumised väga tõsisteks, kuna seaduse kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus tegevusluba tühistada, kui järelevalvesubjekt ei täida seaduses toodud kohustusi (milleks muu hulgas on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamise nõuete täitmine). 26.09.2011 rikkus hageja oma töökohustust jättes 30 000 eurot turvakotti asetamata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hageja lõi kostjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses. Hageja rikkus sellega kostja korralduse punkti 2, mille kohaselt: „Kui klient ikkagi mingil põhjusel ei tulnud tehingut lõpuni sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab teller tehingu summa turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle ööseks seifi."

Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. Hageja eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata hoiatustest, mis talle olid tööandja poolt antud. Hagejale tehti mitu märkust vale kursiga valuutavahetustehingute, kassapuudujäägi, puuduliku blanketi vastuvõtmise ja ka raha laokile jätmise kohta, kuid hageja ei teinud täiendavaid samme, et oma suhtumist töösse muuta. Hageja põhjustas tööandja usalduse kaotuse, kuna ei nõustunud tekitatud puudujääki kompenseerima. Kostjal ei olnud enam võimalik olla kindel oma vara turvalisuses, kuna hageja andis tööandjale põhjust eeldada, et ei suhtu vajaliku tõsidusega tööandja vara säilimisse ja kaotsiminekusse. TLS § 97 lg 2 p 2 sätestab tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajaks 1-5 aastase tööstaažiga töötaja puhul 30 kalendripäeva. TLS § 97 lg 3 annab tööandjale õiguse öelda töötajaga tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata, kui asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja huvi oli lõpetada hagejaga tööleping koheselt, kuna etteteatamistähtaega järgides oleks võinud hageja tööülesannete rikkumine kaasa tuua kostjale veelgi suuremaid varalisi kahjusid. Kuna hageja töö olemuseks oli töötamine tööandjale kuuluva sularahaga ja kostja oli hageja suhtes usalduse kaotanud, pidaski kostja ainuvõimalikuks hagejaga tööleping lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Hageja tekitas kokku tööandjale kahju 521.82 euro väärtuses, lõi ohu 41 426.27 euro väärtuses kahju tekkimiseks ja tegevusloa kaotamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja töölepingu lõpetamine oli seaduspärane ja kostja kahju ning hageja poolt tekitatud ohu suurust arvesse võttes põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära tunnista ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2505 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 11.05.2010 töötas hageja kostja juures telleri ametikohal. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 27.09.2011 TLS § 88 lg 1 punktide 3, 4 ja 7 alusel ilma etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata. Vastavalt kostja poolt hagejale 27.09.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 27.09.2011 üles öeldud TLS § 88 lg 1 punktide 3, 5 ja 7 alusel (TVK tlk 61). Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele. 27.09.2011 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: tööülesannete täitmisel on hageja tekitanud 18.08.2011 kassa puudujäägi 200 eurot, hageja on eiranud tööandja korraldusi ja juhiseid vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubamatust kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju, hageja on rikkunud töökohustusi kinnitades arve 05.09.2011 ilma kliendilt vastavale orderile allkirja küsimata ja 06.09.2011 lisamata orderile enda allkirja, 26.09.2011 jättis hageja 30000 eurot turvakotti panemata ja turvatöötajale seifi panemiseks üle andmata. Hagejale on esitatud kaks hoiatust, millest üks kassa puudujäägist tuleneva kahju hüvitamiseks vähemalt kahju pooles ulatuses (100 euro ulatuses), kuid hageja ei ole tööandjale kahju hüvitanud, millega hageja on

põhjustanud tööandja usaldamatuse tööaja suhtes (TVK tlk 61). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel. TLS § 88 lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud teo, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 7 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 pde 3, 5 ja 7 alusel, kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumiste kaupa kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt rakse või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud, mis lubas tal töölepingu üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. Hageja ametijuhendi punkt 3.2. kohaselt on telleri ametikoha põhiülesanded järgmised: valuuta ostu-müügi teostamine vastavalt kehtestatud kurssidele ning valuutadiilerilt saadud sooduskurssidele, maksevahendusteenuste müük ja teostamine, tööandja poolt koostatud protseduurireeglite ja eeskirjade täpne järgimine, sularaha siirdamise teenuse osutamine kassas ja ning siirdamistehingute sisestamine vastavasse arvutiprogrammi, muude teenuste ja toodete müük ja teostamine (sh. Liikluskindlustus, rahakäsitlustehnika müük, reisitšekkide ost, kupüüride vahetus, meenemüntide müük jne), kassasse saabuva sularaha õiguse kontroll, tehingute ja kannete sisestamine arvutiprogrammi, toodete ja teenuste tutvustamine ja müük, klientide identifitseerimine vastavalt protseduurireeglitele.

Esimeseks töökohustuse rikkumiseks on ülesütlemisavalduse kohaselt 18.07.2011 kassas 200 euro suuruse puudujäägi tekitamine. 26.09.2011 tehtud hoiatuses annab kostja hagejale viimase võimaluse 200 euro suuruse kassa pudujäägi hüvitamiseks solidaarvastutuse korras 100 euro ulatuses. Hageja vaidleb tema poolt 18.07.2011 kassas 200 euro suuruse puudujäägi tekitamisele vastu. TLS § 72 kohaselt töötaja vastutab üksnes juhul kui ta on rikkumises süüdi. Kostja on omal algatusel otsustanud kahju jagada kahe töötaja – hageja ja hagejaga samal ajal tööl olnud teise telleri vahel ning piiritleda kummagi töötaja poolt hüvitamisele kuuluvaks summaks 100 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole välja selgitanud 18.07.2011 kassas 200 eurot suuruse puudujäägi tekkimisel hageja süüd ega hooletust puudujäägi tekkimisel, samuti ei ole kostja hinnanud hageja hoolsusmäära ning tööandja enda vastutust. Samuti nähtub kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JS ütlustest, et tegelikult ei ole tööandja poolt välja selgitatud, mis oli 18.07.2011 tekkinud puudujäägi põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul ei saa 18.07.2011 kassas puudujäägi tekkimist lugeda hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks. Teiseks töökohustuse rikkumiseks on ülesütlemisavalduse kohaselt hageja poolt tööandja korralduste ja juhiste eiramine, vahetades 26.11.2010 100 000 Rootsi krooni Eesti kroonide vastu lubamatus kõrgema kursiga, millega tekitas tööandjale olulise kahju. Kuna tööleping öeldi hagejaga üles 29.09.2011 ja väidetav töökohustuse rikkumine on toimunud 26.11.2010, st 10 kuud enne tööleping ülesütlemist, siis jätab kohus mainitud rikkumise mõistlikule ajale viidates tähelepanuta. 26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt 05.09.2011 on hageja rikkunud oma töökohustusi sellega, et kinnitas arve /tehingu nr XXX ja andis välja sularaha vastava tehingu kohta orderile kliendilt allkirja küsimata. Nimetatud asjaolu on tõendatud arve/tehing nr XXX (TVK tlk 28). Hageja on tunnistanud enda töökohustuste rikkumist kliendi allkirja võtmata jätmisel. Küll aga hageja leiab, et kliendil puudub võimalus väita, et talle ei ole raha väljastatud, sest orderi saab välja printida ainult siis kui arve on kinnitatud ja laekumine kontrollitud. Samuti leiab hageja, et hageja tegevust ei saa kvalifitseerida töötaja poolse rikkumisena, kuna vastavat kohustust ei ole välja toodud ametijuhendis. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja ametijuhendi punkt 3.2. kohaselt oli muu hulgas hageja töökohustuseks tööandja poolt koostatud protseduurireeglite ja eeskirjade täpne järgimine ja sularaha siirdamise teenuse osutamine kassas. Kostja poolt kehtestatud „Sularaha kontole panek ja väljavõtt“ punkt 4.5 sätestab: Teller prindib välja tehingu dokumendid. Teller ja klient või kliendi esindaja allkirjastavad tehingudokumendid. Teller annab ühe tehingudokumentidest kliendile ning teise arhiveerib kaustas „Tehingud“ (tlk 58-63). Seega oli hageja töökohustuseks kliendile sularaha väljamaksmisel kliendilt orderile allkirja võtmine. Käesoleval juhul 05.09.2011 väljastatud orderi nr XXX aluseks oli tehing, millega klient soovis kontolt sularahas välja võtta 3700 eurot (TVK tlk 29). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ainus tõend selle kohta, et 3700 eurot on kliendile väljastatud, on kliendi allkiri kostjale jääval orderil. Ilma kliendi allkirjata ei ole kostjal vajaduse tekkides võimalik tõendada, et 3700 eurot on kliendile üle antud. Kohus leiab, et hageja poolt 05.09.2011 kliendile sularaha väljaandmine ilma vastava tehingu kohta kliendilt sularaha väljamaksmise orderile allkirja võtmata näol on tegemist hageja poolse töökohustuse rikkumisega. Kuivõrd kassa orderite väljastamine kuulus hageja igapäevatöö juurde, siis ei ole alust väita, et hageja ei olnud teadlik kohustusest võtta kostjale jäävale orderile kliendi allkiri. Lisaks on 02.08.201 hageja vahetu juht peakassiir JS saatnud kõigile telleritele sh hagejale e-kirja, milles rõhutas alljärgnevat; enne tööpäeva lõppu kontrollige üle mis tehingud te olete teinud, kui seal on ntks RVV, SMK, RKP jne, siis kontrollige et kõik vajalikud allkirjad, dok. nr-d jne oleks TÄIDETUD ja ALLKIRJASTATUD nii teie kui ka kliendi poolt!!” (tlk 56). Hageja ei ole väitnud, et ta poleks nimetatud e-kirja kätte saanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

kirjeldatud sularaha väljastamise tehingu mittekorrektne sooritamine hageja poolt tekitas kostjale 3700 euro väärtuses reaalse kahju tekkimise ohu ning kahju tekkimise oht on ka käesoleval ajal olemas (kuna siiani ei ole saadud kliendi kinnitust sularaha kättesaamise kohta) ning võib realiseeruda kuni kliendi nõude aegumistähtaja saabumiseni. 26.09.2011 tehtud hoiatuse kohaselt rikkus hageja 06.09.2011 oma töökohustust, kui kinnitas arve /tehingu nr XXX ja andis välja orderi lisamata enda allkirja. Asjaolu on tõendatud arve/tehinguga nr XXX (TVK tlk 29). Kostja leiab, et kuna hagejal on ametijuhendist tulenev kohustus allkirjastada kõik väljastatavad orderid, siis on igasuguse orderi allkirjastamata jätmine tööülesannete rikkumine. Seda eriti olukorras, kus alles eelmisel päeval oli hageja sama töökohustuse täitmise vastu rikkunud. Hageja on tunnistanud orderile enda allkirja lisamata jätmist, kuid leiab, et order, millel puudub hageja allkiri, jäi AS-le EC ning allkiri on võimalik orderile lisada hiljem. Hageja ametijuhendi punkt 3.2. ja kostja poolt kehtestatud „Sularaha kontole panek ja väljavõtt“ punkt 4.5 tulenevalt on hageja ülesandeks tehingudokumentide allkirjastamine. Kohus leiab, et 06.09.2011 sularaha välja maksmise arvele enda allkirja lisamata jätmine on hageja poolne töökohustuse rikkumine, samas ei ole nimetatud kohustuse rikkumisega tekkinud tööandjale varalise kahju tekkimise ohtu. Viimaseks töökohustuse rikkumiseks töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt on hageja poolt 26.09.2011 30 000 euro turvakotti panemata jätmine ja turvatöötajale šeifi panemiseks üleandmata jätmine. Kostja leiab, et hageja rikkus sellega tööandja korralduse punkti 2 „Kui klient ikkagi mingil põhjusel ei tulnud tehingut sooritama, siis tööpäeva lõppedes asetab teller tehingu turvakotti ning annab selle turvatöötaja kätte. Turvatöötaja asetab selle ööseks seifi.“ Kostja on teinud hagejale nimetatud rikkumise kohta hoiatuse 27.09.2011 (TVK tlk 63). Kostja leiab, et avaldaja lõi tööandjale kahju tekkimise ohu 30 000 euro ulatuses. Kostja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et turvakapis oleva raha šeifi panemisel rakendub sellele kindlustuskaitse. Hageja väited raha turvakotti asetamise kohta on olnud menetluse käigus vastuolulised. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt hageja väitnud, et antud õhtul ei olnud raha väljastamist, peakassapidaja raha kappi pannes ei teatanud, et raha on kapis ning, et millisele kliendile see kuulub. Kohtuistungil on hageja väitnud, et ta vaatas kappi ja seal võis olla ka mingi muu raha. Samuti on hageja väitnud, et korraldus oli liiga segane, et seda mõista. Kostja kvaliteedijuht Siiri Vaga poolt 30. juunil 2011 telleritele saadetud korralduse kohaselt

mali teel oli telleritele tehtud korraldus, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi, selle kohta ei pea eraldi korraldust telleril andma. Kui klienti kohale ei tule, siis peab teller võtma selle raha, asetama turvakotti, sulgema turvakoti ja andma selle üle turvatöötajalae, kes asetab selle turvakoti seifi. Tunnistaja on selgitanud, selleks ei pea tellerile korraldust andma, see korraldus oli e-maili teel telleritele tehtud, et klientide tarbeks jäetakse raha turvakappi. Juhul kui klient kohale ei tule, siis peab teller võtma selle raha, asetama turvakotti, sulgema turvakoti ja andma selle üle turvatöötajale, kes asetab selle turvakoti seifi. Kui tunnistaja

Seadusandja on jätnud tööandja otsustada mõjuva põhjuse kaalukuse üle ja selle mõjust töösuhtele TLS § 88 lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte ülesütlemise, st peab olema mõjuv põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul AS EC on kasutanud õigesti töölepingu ülesütlemise põhimõtet. Hageja töökohustused olid seotud sularahatehingutega, mis nõuavad väga suurt täpsust ja hoolsust. Kohus on tuvastanud, et hageja on korduvalt oma töökohustusi rikkunud, mis seisnevad just hageja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsuse järgimata jätmises. Tööandja huvidest lähtuvalt ei saa tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist isikuga, kes ei täida oma tööülesandeid piisava hoolsusega, millega seoses võib tekkida tööandjale varaline kahju. Enne töölepingu ülesütlemist on hagejale tehtud nii suulisi kui kirjalikke hoiatusi, kuid hageja ei ole sellele vaatamata täitnud oma töökohustusi vajaliku hoolsusega. Samuti on ülesütlemine tehtud mõistliku aja jooksul töökohustuste rikkumisest teada saamisest. Samuti leiab kohus, et kostjal oli õigus hagejaga tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Hageja eiras kostja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata kostja hoiatustest ja märkustest. Arvestades seda, et hageja tööülesanded olid seotud kostjale kuuluva sularahaga ning eeldasid eriti suur hoolsust, siis etteteatamistähtaega järgides oleks hagejapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu võinud tekkida kostjale veel suurem kahju tekkimise oht. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 27.09.2011 avalduse alusel vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang hageja keskmise töötasu suurusele ja vastavatele tõenditele. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 2980 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.