Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja nõue ja asjaolud Kostja esitas 03.08.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss. Sellega võttis hageja endale kohustuse teostada hiljemalt 15.07.2010 kompromissi punktis 2.1. fikseeritud ehitustöid ning hankida hiljemalt 01.09.2010 kõik vajalikud kooskõlastused, samuti teha mistahes muud toimingud, millised on tarvilikud XX hoonele kasutusloa saamiseks. Kompromissi punktiga

2(5)

see säte kohaldub ka leppetrahvile, mille maksmise kohustus tuleneb täitedokumendist. Täitedokumendi täitmist reguleerib TMS. Tõendamaks, et hageja kohtumäärust ei täitnud, esitas kostja P.P. Ehitusjärelevalve OÜ hinnangu Tallinnas XX asuvate külaliskorteritega majutushoonete seisukorra kohta ja poolte kirjavahetuse. Nimetatud tõenditest järeldub, et ülevaatuse tegemise ajal 20.01.2012 olid parandamata katkised kohad seintes; deformatsioonivuuke fassaadidele ei ole tehtud; autode varikatuse ja selle katendi remonttööde projekti ei ole esitatud, mistõttu ei saa kontrollida tööde teostamist vastavalt lahendusele; täitmata on hüdroisolatsiooni seinale 300 mm ülespöörde nõue; A-maja soklikorruse klaasplokkaknad vahetatud mitteavatavatega; B-maja soklikorruse suitsuärastuseks on ehitatud mitteavatav aken. 31.08.2011, 08.09.2011, 15.09.2011 e-kirjadega on kostja hagejalt küsinud tegemata tööde kohta teavet. Hageja esitas kohtule Ü.L 21.11.2012 hinnangu, mis on täitedokumendiks oleva määruse resolutsiooni p-s 2.4. märgitud spetsialisti hinnanguks. Kohtumääruse resolutsiooni p 2.4 järgi tuli hagejal kokkulepitud tööd teha hiljemalt 01.09.2010. Seetõttu ei mõjuta hageja poolt esitatud hinnang, mis on tehtud novembris 2012, vaidluse lahendamist hageja kasuks. Hageja jättis tõenditest tulenevalt kokkulepitud tööd tähtaegselt tegemata või vähemalt ei esitanud tööde nõuetekohast tegemist tõendavat dokumenti. Ülalmärgitud põhjendustel puudub alus tunnistada täiteasjas nr 025/2012/3212 sundtäitmine lubamatuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse. Harju Maakohtu 25.06.2010 määrusega võttis hageja endale kohustuse teatud toimingute teostamiseks. Leppetrahv lepiti kokku üksnes olukorraks, kus hageja jättis endale võetud kohustused täitmata. Puudub täitedokument, milles oleks lepitud kokku igal juhul tasumisele kuuluv leppetrahv. Võimaliku, tulevikus asetleidva rikkumise olukorraks leppetrahvikokkuleppe sõlmimine kohtuliku kompromissi vormis ei anna alust jätta kohaldamata VÕS §-des 158 (sh 159 lg-s 2) – 163 sätestatut. Kohus on tuvastanud tegelikkuses üksnes asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta lepingurikkumist toime pannud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks 01.09.2010 seisuga olnud hagejal teostamata kompromissi punktis 2.1.2. loetletud tööd. 01.09.2012 seisuga oli teostamata kompromissi punktides 2.1.1., 2.1.4. ja 2.2. loetletud tööd. Kompromissi punkti 2.5. kohaselt saaks kostja maksimaalseks leppetrahvinõudeks seega olla 70 000 + 40 000= 110 000 krooni ehk 7030,28 eurot. Sedagi üksnes tingimusel, kui asuda seisukohale, et kostja ei olnud oma leppetrahvinõuet VÕS § 159 lg 2 alusel minetanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid seda tuleb osaliselt muuta põhjenduste osas. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt otsuse põhjendusi edasikaevatud osas, jättes resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Pooled vaidlesid selle üle, kas kompromissilepingule kohaldub VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele lepingupoolele, et ta lepptrahvi nõuab.

3(5)

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kohtulikule kokkuleppele VÕS sätted ei kohaldu. Kohtulik kompromiss on oma olemuselt kompromissileping VÕS § 578 lg 1 mõttes. See on kahekülgne võlaõiguslik leping, mis on sellena ka siis, kui kokkulepe kinnitatakse kohtu poolt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-53-05, p 18). VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused ja kohustused. Asjaolu, et see kinnitatakse kohtu poolt ja on ühtlasi täitedokumendiks, ei muuda lepingut tehinguks, millele VÕS alusel vastuväiteid esitada ei saa. Maakohtu poolt materiaalõiguse väär kohaldamine ei ole lõpptulemusena toonud kaasa ebaõiget lahendit. Maakohus tuvastas õigesti, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kokkulepitud tööd teostanud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et osa töödest teostati hageja poolt pärast kokkulepitud tähtaega. Hageja heitis kostjale ette, et kostja teavitas leppetrahvi nõude esitamisest pärast mõistliku tähtaja möödumist. Oleks hageja teadnud leppetrahvi nõude esitamisest, oleks ta tellinud kokkuleppes märgitud ekspertiisi varem. Nimetatud väitest võib aru saada, et hageja hinnangul ei olnud ekspertiisi tegemine igal juhul vajalik, tõendamaks hagejapoolsete kohustuste täitmist. Ekspertarvamusest kui ainukesest aktsepteeritavast tõendist tööde nõuetekohase teostamise kohta on juttu kompromissi punktis 2.4. Kuigi pooled ei ole ühemõtteliselt kokku leppinud, kelle kohustus ja millistel asjaoludel on vajalik ekspertarvamus esitada, on see väljaselgitatav poolte esiletoodud asjaolude ja lepingu tõlgendamise teel. Vaidlus poolte vahel on maakohtu määrusest tulenevalt tekkinud hageja ja kostja vahelisest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Kompromissilepinguga on hageja võtnud kohustuse teostada punktides 2.1.1-2.1.5 loetletud tööd 15.07.2010. Leppetrahv on lepitud kokku juhtumiks, kui hageja ei ole 01.09.2010 teinud kokkulepitud töid ja leppetrahv väheneb vastavalt tehtud tööde mahule (p 2.5 ja selle alapunktid). Arvestada tuleb lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu olemust ning eesmärki, so poolte kokkulepet asjaolus, et hageja oli jätnud nõuetekohaselt täitmata varasemast võlasuhtest tulenevad kohustused ja pidi teostama kokkuleppe kohaselt teatud tööd. Seega, vältimaks leppetrahvi nõude esitamist, oli hageja kohustuseks tõendada kompromissilepingus loetletud kohustuste täitmine nõuetekohaselt vastavalt p 2.4 (VÕS § 29 lg 5 p 1, p 4). Kompromissilepingu nimetatud osa ei ole sõnastatud viisil, mis kohustab kostjat tellima eksperthinnangut vaid juhul, kui poolte vahel on tööde teostamise tähtaegsuses või nõuetekohasuses vaidlus. Selle välistaks vaid kostjapoolne selgesõnaline loobumine nimetatud nõudest. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et tema huviks oli eelkõige lepingus kokkulepitud tööde teostamine hageja poolt. Selleks anti hagejale ka pärast kompromissilepingu täitmise tähtaega veel täiendav tähtaeg. Kostja on edastanud hagejale 08.09.2011 kirja, milles antakse tähtaeg teostamata tööde tegemiseks 15.10.2011 ja hoiatatakse leppetrahvi nõude esitamisega. Seega tuleb rikkumise avastamise ajaks lugeda 15.10.2011. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööd olid veel 20.01.2012 tegemata. Hageja ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et 20.01.2012 seisuga oli ta täitnud kompromissilepingu p-s 2.1.2 toodud kohustused, so tellinud selles punktis nimetatud tööde teostamiseks projekti ja teostanud tööd vastavalt lahendusele. Seega tugines kohus kohustuse täitmise hindamisel põhjendatult P.P.Ehitusjärelevalve OÜ hinnangule, mille kohaselt projekti puudumise tõttu ei olnud tööde teostamist vastavalt lahendusele võimalik kontrollida. Asjaolu, et varikatuse servas läbijookse ei olnud, ei tähenda aga kompromissilepingu p-s 2.1.2 võetud kohustuse täitmist. OÜ Ehitusekspert 2012 novembri hinnang ei lükka neid järeldusi ümber. Ekspertiisiaktist saab teha küll järelduse, et projekt oli 15.07.2010 olemas, kuid ekspert pole andnud hinnangut küsimusele, kas tööd on teostatud vastavalt lahendusele. Ekspert on püüdnud ümber lükata kostja

4(5)

poolt esitatud asja tundva isiku hinnangut, mitte lähtunud kompromissilepingust. Selline on ka olnud ekspertiisi tellija lähteülesanne. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kostja ei ole nõudnud leppetrahvi kompromissilepingu p-s 2.1.3 võetud kohustuste täitmata jätmise eest. Nimetatule on kostja vaielnud vastu 28.09.2012 menetlusdokumendi p-s 2.4. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja P.P.Ehitusjärelevalve OÜ hinnangu, mille kohaselt on B-maja peasissepääsu kohal olev varikatus veekindlaks tehtud, kuid täitmata on hüdroisolatsiooni seinale 300 mm ülespöörde nõue. Isegi kui järeldada sellest, et 20.01.2012 oli kostja täitnud oma kohustuse, ei ole võimalik väita, et see täideti tähtaegselt. Nimetatud asjaolu kohta tõendid puuduvad. Arvestades töödele kulunud aega, et võlausaldaja on andnud veel lisaks täiendava üle aasta pikkuse tähtaja ja hoiatanud leppetrahvi nõudega, et rikkumise heastamise ebaõnnestumine selgus kostja jaoks lõplikult 20.01.2012 asja tundva isiku hinnangust, pole võimalik väita, et kostja on kaotanud õiguse täitemenetluse raames 10.08.2012 esitatud nõude alusel leppetrahvi nõuda. Isegi, kui leppetrahvi nõude sai hageja esmakordselt täitemenetluses, so rikkumise avastamisest möödunud mõistlikust ajast pikema aja pärast, tuleb arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid lugeda leppetrahvi nõudest teatamine mõistliku aja jooksul toimunuks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.