Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt 10.08.2012 toimetati hagejale kätte täiteasjas nr 025/2012/3212 täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, täitekulu väljamõistmise otsus ning tsiviilasjas nr 2-07-34867 25.06.2010 kinnitatud kompromiss. Täitmisteate kohaselt on kostja esitanud 03.08.2012 kohtutäiturile täitedokumendi ja täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 25.06.2010 otsus nr 2-07-34867 (tegelikult määrus). Hageja taotleb täiteasjas nr 025/2012/3212 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd kostjal puudub õiguslik alus täitmisavalduses toodud ulatuses leppetrahvinõude esitamiseks hageja vastu. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga võttis hageja endale kohustuse teostada hiljemalt 15.07.2010 kompromissi punktis 2.1. fikseeritud ehitustöid ning hankima hiljemalt 01.09.2010 kõik vajalikud kooskõlastused ja tegema mistahes muud toimingud, millised on tarvilikud XXXhoonele kasutusloa saamiseks. Kompromissi punktiga 2.5. lepiti kokku ka leppetrahvi proportsionaalses vähenemises sõltuvalt ulatusest, milles hageja oma kohustusi täitnud on. Et kostjal saaks hageja vastu olla täitmisavalduses toodud leppetrahvinõue üksnes olukorras, kus hageja oleks jätnud omale kompromissi punktidega 2.1. ja 2.2. võetud kohustused täitmata ning kostja oleks hagejat mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist informeerinud leppetrahvi nõude esitamisest. Kumbki ülaltoodud leppetrahvi nõude esitamise eeldustest (s.t. tingimus TsÜS tähenduses) täitunud ei ole, mistõttu ei saa kostja nõuda hagejalt ka täitmisavalduses toodud leppetrahvi 12 143,20 euro tasumist. TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Hageja on teostanud kompromissiga kokkulepitud tööd ning kostja on nende tööde teostamist ka aktsepteerinud. Kompromissi punkti 2.1.5. kohaselt lepiti tööde teostamise tähtajana kokku 15.07.2010. Seega isegi, kui pidada ülalviidatud töid seisuga 15.07.2010 mitteteostatuks, pidi hagejapoolne rikkumine ilmnema kostjale 15.07.2010. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei ole hagejat mingilgi viisil teavitanud, et ta kavatseb nõuda kompromissis kokkulepitud leppetrahvi. Pigem vastupidi – kostja aktsepteeris mistahes trahvinõudega hoiatamata asjaolu, et osa töödest teostati hageja poolt pärast kokkulepitud tähtaega (s.t. kostja eesmärgiks oli mitte leppetrahvinõude esitamine vaid see, et tööd saaksid faktiliselt hageja poolt teostatud). Hageja sai kostja üllatuslikust leppetrahvinõudest teada alles täitmisteate kättetoimetamisel 10.08.2012 s.o. enam kui kahe aasta möödumisel võimaliku rikkumise toimumisest. Viitatud hetkeks oli möödunud mõistlik aeg leppetrahvinõude esitamiseks ning kostja on VÕS § 159 lg 2 kohaselt minetanud õiguse hagejalt leppetrahvi nõuda. Seega sõltumata küsimusest, kas hageja oli seisuga 15.07.2010 rikkunud kompromissi tingimusi, ilmneb, et kostja ei saa esitada hageja vastu leppetrahvinõuet (sest ka hagejapoolse rikkumise juhul ei ole kostja hagejat kompromissi rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul teavitanud). Hageja möönab, et temast sõltumatute ning kompromissi sõlmimise ajal ettenägematute asjaolude tõttu on hageja rikkunud kompromissi punktiga 2.2. kokkulepitut (s.t. hiljemalt 01.09.2010 ei olnud teostatud kõiki toiminguid, mis on hoonele kasutusloa väljastamise eelduseks). Kompromissi punkti 2.5.4. kohaselt tulnuks hagejal tasuda kostjale kostja

vastavasisulise nõuda alusel leppetrahvina seesuguse rikkumise eest 40 000 krooni ehk 2 556,47 eurot. Kuid ka viidatud leppetrahvi nõudmise õiguse oli kostja täitmisavalduse esitamise hetkeks minetanud, kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat leppetrahvinõude esitamisest mõistliku aja jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest. Kuna kostjal ei ole täitmisavalduses toodud leppetrahvinõuet 12 143,20 euro suuruses hageja vastu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 025/2012/3212 tunnistada lubamatuks ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vaidlusaluses kompromissis oli sätestatud kostjale alternatiivne õigus nõuda rahalist hüvitust leppetrahvina, kui hageja kompromissimääruses sätestatud täitmise kohustust tähtaegselt ei täida. Nimetatud määrus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 järgi. Sama seaduse § 1 sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse TMS. TMS ei sea täitedokumendis sisalduva sissenõudja nõude täitmist ega selle nõude kehtivust sõltuvaks sissenõudja erilistest tegudest, ei sea sissenõudjale kohustust mingiteks eelnevateks tegudeks, eriti veel sellisteks, mille tegematajätmisel sissenõudja täitedokumendis sisalduv nõue kaoks või lõpeks. Seega ei kohaldu vaidlusalusele kompromissile VÕS § 159 lg 1. Isegi kui leppetrahvi nõudmisest teatamine oleks olnud nõutav, ei ole kostja seda nõuet rikkunud. Kostja eesmärgiks kompromissi kohaselt on eelkõige hageja töös esinenud puuduste kõrvaldamine, mitte rahalise hüvituse saamine. Seetõttu oli kostja nõus andma hagejale lisaaega. Vastuse lisas 2 esitatud kirjavahetus tõendab, et 08.09.2011 oli kostja andnud hagejale lõpliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (15.10.2011) ning hoiatanud, et vastasel juhul nõuab kostja leppetrahvi. Arvestades töödele kulunud aega, ei ole kostja ületanud mõistlikku aega leppetrahvi nõudeks. Kostja vaidleb vastu hageja väitele (hagiavalduse p 2.7), nagu oleks hageja teostanud kompromissis sätestatud tööd ning kostja need vastu võtnud. Nimetatud kostja väide ei ole õige ning on asjakohatu. Kompromissi p 2.4 kohaselt saab tööde nõuetekohast teostamist tõendavaks dokumendiks olla ainult samas märgitud vastava spetsialisti hinnang. TsMS § 238 lg kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Asjas nõuetekohast tõendit esitatud ei ole ning kõik muud arutlused kompromissis nimetatud tööde tegemise või mittetegemise kohta on asjakohatud. Hagiavalduse p 2.7 esitatud kostja väite ümberlükkamiseks esitab hageja tõendina P.P. E OÜ 31.01.2012.a töö nr XXX XXX hoonete seisukorra hinnangu ning olukorra fikseerimine (vastuse lisa 1), mille kohaselt ei ole kompromissis nimetatud puudusi kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas asjas TMS § 221 lg 1 sätestatud alused täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse ajal esitatud seisukohtadega, tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi esitamise aluseks oleva TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Antud juhul on hageja seisukohal, et tsiviilasjas nr 207-34867 25.06.2010 tehtud kohtumäärusest ei tulene kostjale õigust nõuda hagejalt leppetrahvi täitmisavalduses märgitud suuruses, kompromissi p 2.5 järgi sõltub leppetrahvi suurus hageja poolt kohustuse täitmise ulatusest ning kostja pidanuks hagejat teavitama mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist leppetrahvi nõude esitamisest. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu ning on seisukohal, et täitemenetluses ei kohaldu VÕS § 159 lg 1, st kostja ei pidanud täiendavalt hagejale leppetrahvi nõudmisest teatama ning isegi kui

selline teatamine oleks olnud nõutav, et ole kostja seda rikkunud kuna oli nõus andma hagejale lisaaja puuduste kõrvaldamiseks (tõendab poolte kirjavahetus – vastuse lisa 2). Arvestades töödeks kulunud aega, ei ole kostja ületanud mõistlikku aega leppetrahvi nõudeks. Poolte vahel on seega vaidlus asjaolus, kuidas tõlgendada tsiviilasjas nr 2-07-34867 25.06.2010 tehtud määruse p-s 2.4 nimetatud tingimust, mille kohaselt „olukorras, kus kostja ei ole hiljemalt 01.09.2010.a teinud mitte ühtegi kompromissi punkti 2.1. alapunktis nimetatud tööd, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvina 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. Seejuures loevad pooled tööde nõuetekohast teostamist tõendavaks dokumendiks ehitusseaduse § 47 sätestatud kvalifikatsioonile vastava isiku otsust/hinnangut. Samuti on pooled kokku leppinud, et tööde teostamise või teostamata jätmise hindamisel lähtutakse käesoleva tsiviilasja raames teostatud ekspertiisi tulemustest.“ Hageja on seisukohal, et VÕS § 159 lg 2 tulenevalt on kostja õiguse leppetrahvile minetanud; kui kostja oleks teatanud võimalikust leppetrahvi nõudest, oleks hageja kohe teinud ekspertiisi. Vaidluse puudumisel ei ole ekspertiisi tegemisel mõtet. Leppetrahvi hoiatuse tegemise kohustus tuleneb seadusest, kompromissi kinnitav määruse ei pidanud seda sisaldama. Kostja leiab, et VÕS kuulub kohaldamisele vaid niivõrd kui see ei ole vastuolus protsessiõigusega ja täitemenetluse sätetega; täitedokumendi täitmisel sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused TMS. Lähtuvalt eeltoodust on poolte vahel tekkinud erinev arusaam, kuidas tõlgendada 25.06.2010 määrust ja VÕS § 159 lg 2. Täitedokumendiks oleva 25.06.2010 kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.4 märgitus leppisid pooled vabal tahtel kokku kompromissilepingus selle, et kui kostja ei ole hiljemalt 01.09.2010.a teinud mitte ühtegi kompromissi punkti 2.1. alapunktis nimetatud tööd, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvina 250 000 krooni. Kompromissilepingu sõlmisid pooled eesmärgiga lõpetada kokkuleppel kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-07-34867, mille raames kostja nõudis hagejalt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, st kohtuasi algatati kostja hagi alusel, kuna hageja oli tema õigusi rikkunud. Sellisele leppetrahvi kokkuleppele, mis sisaldub kohtumääruses, millega kinnitati kohtu poolt poolte vahel sõlmitud kompromissileping, ei kohaldu VÕS 159 lg 2. Võlaõigusseaduse üldosa sisaldab võlaõiguse kohaldamise määratlust. VÕS laieneb igasugustele lepingulistele võlasuhetele; seadus sisaldab norme, mida kohaldatakse lepingutele. VÕS § 1 lg 1 sätestab, et VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud leppetrahvi maksmise eeldustes. Poolte kompromissi kinnitas kohus määrusega. Seega näeb käesoleval juhul ühe poole kohustuse maksta leppetrahvi ette täitedokumendiks olev kohtulahend. VÕSi § 159 lg 2 ei saa tõlgendada selliselt, et see säte kohaldub ka leppetrahvile, mille maksmise kohustus tuleneb täitedokumendist. Täitedokumendi täitmist reguleerib TMS mitte VÕS. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Täitedokumendiks oleva kohtumääruse tegemise ajal oli selleks tähtajaks 30 aastat. Täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks seadusega ettenähtud nõude aegumistähtaja jooksul, mistõttu ei saa kohtu arvates kostjale ette heita eelnevalt leppetrahvinõude esitamise kavatsusest teatamata jätmist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale täitedokumendiks oleva kohtumääruse (lk 10-13) p-s 2.4 nimetatud tööde nõuetekohast teostamist tõendavat dokumenti. Tõendamaks, et hageja kohtumäärust ei täitnud esitas kostja P.P. E OÜ hinnangu Tallinnas XXX asuvate külaliskorteritega majutushoonete seisukorra kohta (lk 28-32 ja poolte kirjavahetuse (lk 34-36). Nimetatud tõenditest järeldub, et ülevaatuse tegemise ajal 20.01.2012 olid parandamata katkised kohad seintes; deformatsioonivuuke fassaadidele ei ole tehtud; autode

varikatuse ja selle katendi remonttööde projekti ei ole esitatud, mistõttu ei saa kontrollida tööde teostamist vastavalt lahendusele; täitmata on hüdroisolatsiooni seinale 300 mm ülespöörde nõue; A-maja soklikorruse klaasplokkaknad vahetatud mitteavatavatega; B-maja soklikorruse suitsuärastuseks on ehitatud mitteavatav aken ning et 31.08.2011, 08.09.2011, 15.09.2011 ekirjadega on kostja hagejalt küsinud tegemata tööde kohta teavet. Hageja esitas kohtule 22.11.2012 (lk 52, menetlusdokumenti lk 48 ekslikult märgitud aastaks 2011) Ü. L 21.11.2012 hinnangu (lk 53-63), mis on täitedokumendiks oleva määruse resolutsiooni p-s 2.4. märgitud spetsialisti hinnanguks. Hinnangust on näha selle koostamise aeg – 21.11.2012. Täitedokumendiks oleva kohtumääruse resolutsiooni p 2.4 järgi tuli hagejal kokkulepitud tööd teha hiljemalt 01.09.2010. Seetõttu ei mõjuta hageja poolt esitatud hinnang, mis on tehtud novembris 2012, vaidluse lahendamist hageja kasuks. Esitatud tõendite kogumikuga on tõendatud, et hageja jättis kokkulepitud tööd tähtaegselt tegemata või vähemalt ei esitanud tööde nõuetekohast tegemist tõendavat dokumenti. Ülalmärgitud põhjendustel puudub alus tunnistada täiteasjas nr 025/2012/3212 sundtäitmine lubamatuks ning esitatud hagi tuleb TMS § 221 lg 1 alusel rahuldamata jätta. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada hagi tagamine, milleks kohus 22.08.2012 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2012/3212. Kooskõlas TsMS § 132 lg 5 on hagihind 6000 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluse kulud hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.