2-12-43551
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-12-43551
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.märts 2013, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
Eesti Energia AS hagi M. M. vastu 474,26 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 608,55 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Kirjalik menetlus Hageja:
Eesti Energia AS (RK10421629)
Hageja esindaja:
Erik Salur (volikirja alusel, [email protected] )
Kostja:
M. M. (IK XXX, registrijärgne elukoht XXX; tegelik XXX)
e-post
arveldusarvele nr. 332099000006 Sampo Pangas või arveldusarvele nr. 17000115797 Nordea Pangas, viitenumbriga 70430600000.
Viru Maakohtu menetluses on M. M.`i vastu 474,26 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hageja poolt 26.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt on Eesti Energia AS-i ja kostja vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 41011382/1. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud arved, kuid kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees kogusummas 474,26 eurot, sh põhivõlgnevus summas 376,93 eurot ja viivised 97,33 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 474,26 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (376,93 eurot) alates 26.10.2012 lepinguga sätestatud määras, so, 0,1% päevas, kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa ja riigilõiv kogusummas 147,93 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot).
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub esitatud haginõude ulatuses rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 27.10.2012 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult, nii põhinõude kui ka viiviste osas, vastuhagi esitada ei soovinud. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.
Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 474,26 eurot, samuti tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (376,93 eurot) alates 26.10.2012 lepinguga sätestatud määras, so, 0,1% päevas, kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu summas 100 eurot (tl. 22). Hageja palus kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Kohus, tutvudes Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel hageja poolt kostja vastu esitatud nõuetega, tuvastas, et Eesti Energia AS esitas 11.05.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M. vastu 529,05 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 19.07.2012.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule (tsiviilasi nr. 2-12-18730). Viru Maakohtu 23. juuli 2012.a kohtumäärusega andis kohus avaldaja esindajale 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja 23.07.2012 määruses toodud puuduseid ei kõrvaldanud, siis keeldus kohus 21.08.2012 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kohtumäärus on jõustunud 12.09.2012. Seoses asjaoluga, et hageja ei kõrvaldanud Viru Maakohtu 23. juuli 2012.a kohtumääruses märgitud puudusi ning kohus keeldus maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud hagi kohtu menetlusse võtmisest, puudub hagejal õigus makskäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse toimingud on teostatud täies võimalikus mahus, tsiviilasja nr. 2-12-18730 menetlus on lõppenud, seega ei saa nimetatud menetluses kantud kulusid lugeda käesoleva hagi kohtuvälisteks kuludeks. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kohus peab õigustatud riigilõivu suuruseks 100 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv).
Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus riigilõivu taotluse summas 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.