Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 16.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600156/45st, mida on hiljem muudetud nelja kokkuleppega. Kokkulepe nr 4 kohaselt andis hageja kostjale üle 5 012,20 eurot. Kokkuleppe nr 4 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,78% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS- i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping ja selle kokkulepe vastasid sõlmimise hetkel kostja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid makseid alates 15.10.2009, millist kohustust on kostja korduvalt rikkunud. Hageja hoiatas kostjat 02.02.2011 ja 12.09.2011 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. 06.10.2011 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 9071,22 euro tasumist, millest 4943,93 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3846,63 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 50,12 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu, 230,41 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 25,69 eurot – viivis. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on tagastamata krediidisummaks 4 943,93 eurot. Kokkulepe nr 4 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,78% krediidisummast ühe aasta kohta. Üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel palub hageja kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 3 846,63 eurot.

Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud. Kostja on jätnud tasumata kokku 61,41 eurot 25.01.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 02.02.2011 ja 12.09.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste, 6.10.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Võla sissenõudmiseks alustatud inkassomenetlusega kaasnesid kulud summas 169 eurot. Seega, üldtingimuste p-de 6.6 ja 5.3 ning seaduse alusel palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks kokku summas 230,41 eurot. Kokkulepe nr 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 50,12 eurot lepingu sõlmimise tasu, millise summa palub hageja üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemisel 6.10.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 25,69 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4 943,93 eurot. Viivist arvestab hageja krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 25,77% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 03.12.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 505,68 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 4.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,77% tagastamata krediidisummalt aastas. Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 11 850,82 eurot ning vastavalt kuulus tasumisele riigilõiv 500 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole ning osutatud õigusabiteenuse eest on esitatud hagejale arve nr 617 summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Hagiavaldusele lisatud dokumentaalseteks tõenditeks on koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust ja kokkulepetest, koopiad meeldetuletuskirjadest ja ülesütlemishoiatustest ning ülesütlemisavaldusest, koopia hageja hinnakirjast, viivise arvestus, õigusabikulusid tõendavad arved ja maksekorraldused, hageja esindaja volikiri, hageja esindaja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressidele. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 21.01.2013. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide

kättesaamisest alates. Kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 11.02.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku summas 10 576,77 eurot, millest 4943,93 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 3846,63 eurot – tasumata intress, 230,41 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 505,68 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis ja 50,12 eurot – lepingu sõlmimise tasu.

TsMS § 367 tulenevalt on põhjendatud rahuldada ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 04.12.2012 määras 25,77% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot (maksekorraldus nr 19361, 30.11.2012) ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 617, 30.07.2012). Kokku tuleb kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista menetluskulud summas 595,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. aprillil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.