Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Vjatšeslav Palu Vastustajad: pankrotihaldur Tiia Kalaus; (pankrotiavalduse esitaja) Swedbank AS, esindaja Tarmo End
esindajad
Vjatšeslav
Palu
pankroti
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Vjatšeslav Palu kanda.
Edasikaebamise kord
Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik võivad esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Swedbank AS esitas 28. detsembril 2011 avalduse määrata Vjatšeslav Palule ajutine haldur ja kuulutada välja V. Palu pankrot. Avalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja V. Palu 27. mail 2009 käenduslepingu nr 09-040890-KÄ1, millega võttis V. Palu endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Palu Steel (pankrotis) laenulepingust nr 09-040890-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. V. Palu vastutuse maksimumsumma oli 1 000 000 krooni, s.o 63 911,65 eurot. 27. mail 2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ Palu Steel (pankrotis) laenulepingu nr 09-040890-JI, mille kohaselt andis võlausaldaja laenusaajale laenu summas 1 321 504 eurot. Viru Maakohtu
09.detsembri 2010 määrusega kuulutati välja OÜ Palu Steel pankrot. Võlausaldaja nõue laenusaaja vastu oli 1 721 157,11 eurot. Laenulepingust tulenevad nõuded olid osaliselt tagatud võlausaldaja kasuks seatud pandiõigusega. Hoolimata pandiõigusest jäi võlausaldaja nõue laenusaaja pankrotimenetluses rohkem kui 1 miljoni euro ulatuses rahuldamata. Võlgnik sai 07. mail 2010 isiklikult kätte pankrotihoiatuse, milles Swedbank AS palus täita võlgnikul käenduslepingust tulenevad kohustused. Võlgnevuse tasumist ei toimunud. Lähtudes pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg-st 1, §-st 10 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 82, §-st 100 ja §-st 145 esitas Swedbank AS avalduse ajutise halduri määramiseks ja V. Palu pankroti väljakuulutamiseks.
2.Viru Maakohus võttis 03. jaanuari 2012 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse. 09. juuli 2012 Viru Maakohtu määrusega määrati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
3.Ajutine haldur T. Kalaus esitas 14. septembril 2012 ajutise pankrotihalduri aruande, milles leidis, et V. Palu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avalduse kohaselt andsid asjas esitatud tõendid alust eeldada, et käenduslepingust tulenevad nõuded olid olemas ning ka sissenõutavaks muutunud, kuivõrd põhivõlgnikud oli pankrotis ja ning nende pankrotimenetlustes võlausaldajate nõudeid ei rahuldatud. Võlausaldajate nõudeid taganud vara oli V. Palu omandist välja läinud ning V. Palu ei esitanud tõendeid selle kohta, et Swedbank AS ja AS SEB Pank nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistud kataksid täielikult võlausaldajate nõuded. Ajutise halduri hinnangul ei katnud võlgniku olemasolev vara ja sissetulek pankrotimenetluse kulusid.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 määrusega kuulutati välja V. Palu pankrot 03. oktoobril 2012 kell 14.00. V. Palu pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks määrati 05. november 2012 algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. V. Palu kohustati ilmuma isiklikult 05. novembril 2012 kell 10.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saali nr 2 vande andmiseks. V. Palu suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu ning tal keelati lahkuda oma elukohast kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Võlausaldajad olid vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 93 kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele. Maakohus, viidates PankrS § 31 lg-le 1 ja § 1 lg-tele 2 ja 3, leidis, et kogutud ja avaldatud tõenditega oli kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud ja see ei olnud ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puudusid võlgnikul piisavad rahalised vahendid
ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks ning puudus ka piisavalt kasumlik tegevus. Võlgniku igakuine sissetulek moodustas 300 eurot ning võlgnikul on kolm alaealist last, kes olid tema ülalpidamisel. Lisaks täitis võlgnik omal valikul laenulepingust tulenevat kohustust AS SEB Pank ees, eelistades sellega põhjendamatult üht võlausaldajat teisele. Ajutine haldur esitas maakohtule aruande, millest nähtus, et võlgnik oli maksejõuetu, maksejõuetus oli püsiv ning võlgnikul puudus vara, millega isegi pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited oma varandusliku seisu kohta olid vastuolulised ning võlgnik väitis, et tal on inimesi, kes teda aitavad. Samas ei olnud võlgnik suuteline esitama ühtegi tõendit selle kohta, et tema olemasolevast varast või sissetulekust piisaks tema kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul alust kahelda ajutise halduri poolt kogutud andmete õigsuses. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja oli seisukohal, et võlausaldajal ei olnud nõuet võlgniku vastu, kuivõrd käendusleping (millest tulenes võlausaldaja nõue) oli tühine. Võlausaldaja ei põhjendanud võlgniku maksejõuetust ning võlausaldaja nõue oli täielikult pandiga tagatud. Ajutise halduri aruande põhjal selgitas maakohus välja, et nõue oli küll pandiga tagatud, kuid nimetatud pandiga olid tagatud nii nõuded V. Palu kui ka pankrotis oleva OÜ Palu Steel vastu, samuti oli võlgnik pandieseme võõrandanud ning talle ei kuulunud pandiga tagatud vara, millest oleks saanud tema vastu suunatud nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulek oli ilmselgelt oluliselt väiksem võlgniku olemasolevatest rahalistest kohustustest. Võlgniku selgitused oma sissetuleku ja täiendavate rahastamisallikate kohta olid paljasõnalised ning maakohus ei olnud veendunud, et V. Palul on olemas vara, mis oleks katnud tema olemasolevad kohustused. Seega oli maakohus veendunud, et käesolevas asjas ei kuulunud kohaldamisele PankrS § 15 lg 3 p 2. Maakohus oli seisukohal, et V. Palu on alaliselt suutmatu rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja tema majanduslik olukord ei andnud alust arvata, et tegemist oleks olnud ajutise olukorraga. Maakohus leidis, et kuivõrd võlgnikul oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus, siis tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Ajutine haldur esitas aruandes taotluse, milles palus kohustada võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti 3 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad tasusid
20.septembril 2012 ja 21. septembril 2012 kohtu deposiiti nõutud summa, deponeeritud oli 3 000 eurot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ja hagi tagamise abinõude kohaldamise. Maakohus määras kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
05.novembri 2012 kell 11.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumajas. T. Kalaus andis nõusoleku enda nimetamiseks V. Palu pankrotihalduriks. Maakohus, lähtuvalt PankrS §-st 56 oli seisukohal, et T. Kalaus oli usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ning ta oli sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuna võlgnikul oli esinenud probleeme kohtuga suhtlemisel, siis pidas maakohus lähtuvalt PankrS § 86 lg-test 1 ja 2 vajalikuks kohustada võlgnikku V. Palu ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, s.o 05. novembril 2012 kell 10. 30, võlgniku vande andmiseks. Maakohus hoiatas võlgnikku ja selgitas PankrS § 89 lg-te 1 ja 2 sisu.
Maakohus, viidates PankrS § 88 lg-tele 2 ja 3, oli seisukohal, et võlgniku suhtes tuli kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Ajutine haldur esitas lähtuvalt PankrS § 23 lg-st 1 kohtule taotluse, mille kohaselt oli ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks V. Palu pankrotimenetluses tööd 12,85 tundi. Kokku palus haldur mõista välja ajutise halduri tasu summas 1 021,44 eurot (sh tulu- ja sotsiaalmaks) T. Kalaus kasuks ja kulud summas 123,60 eurot OÜ Civilex kasuks. Maakohus leidis, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule tuli määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt tasu 1 021,44 eurot ja vajalike kulutuste katteks 123,66 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik V. Palu esitas Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jäetakse pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palus V. Palu jätta võlausaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oli põhjendamatu kohtu hinnang nagu eelistaks võlgnik üht võlausaldajat teisele. Nimetatud seisukoht väljus lähtuvalt TsMS § 477 lg-st 1 ja TsMS § 477 lg-st 5 pankrotiavalduse menetlemise raamidest, ei omanud menetluses tähtsust ning sellele asjaolule ei saanud kohus tugineda; 2) ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse esitanud Swedbank AS nõue on pandiga tagatud, mistõttu on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest raha maksmise teel. Seega ei ole tegemist suutmatusega täita kohustusi, vaid olemasoleva nõudega, mida ei täideta seoses põhjendatud vastuväitega; 3) näitasid kõik ajutise halduri poolt ajutise halduri aruandes tuvastatud kohustused võlgniku võimalikke kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus või mida on võimalik tulevikus võlgniku vastu esitada. Ajutise halduri aruandest ei nähtu ühtegi võlgniku tasumata kohustust, mis ajutise halduri nimetamise hetkeks oleks olnud muutunud sissenõutavaks. Kohus pani võlgniku põhjendamatult olukorda, kus kõikide võlausaldajate nõuded muutusid seoses pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks, mis tekitas võlgnikule raske olukorra; 4) on määrus ebaõige osas, millega kohus leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Nimetatud osas ei ole määrus ka piisavalt põhjendatud. Kohus asus seisukohale, et isik on maksejõuetu, kui tal puudub vara ja piisav sissetulek. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas võlgnikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Võlgnik oli seisukohal, et maksejõuetuse hindamisel ei saa lähtuda ainult kohustuse olemasolust ja mittetasumisest, kuivõrd antud juhul esitas võlgnik menetluses vastuväite ning mittetäitmine ei tähenda maksejõuetust; 5) oleks maakohus pidanud hindama võlgniku poolt esitatud V. Palu ja Swedbank AS vahel
22.mail 2009 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingut ja B.N Kinnisvarabüroo OÜ
16.veebruari 2012 kirja hüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügihinna kohta. Kuna nimetatud tõendid olid ainukesed dokumentaalsed tõendid, mis kinnitasid nõude tagatust, siis oleks kohus pidanud neid hindama või põhjendama, miks need hindamata jäeti; 6) on ebaõige kohtu seisukoht, et käesoleval juhul ei kohaldu PankrS § l5 lg 3 p 2 ning kuna pandiga on tagatud nii V. Palu kui ka OÜ Palu Steel nõuded, siis ei ole võimalik võlgniku vastu suunatud nõudeid rahuldada. Selline väide ei kajastu ajutise halduri aruandes (nagu kohus viitas) ega 20. septembri 2012 kohtuistungi protokollis, mistõttu on nimetatud väitele tuginemine alusetu. Asjaolu, et pant tagab mitmeid nõudeid, ei tähenda automaatselt, et nõuded ei oleks pandiga tagatud. Kohus oleks pidanud põhjendama, kas nõue oli pandiga tagatud või mitte.
Võlgniku hinnangul oli nõue tagatud lisaks 22. mai 2009 ühishüpoteegi lepingule ka muude pandiesemetega; 7) on ebaõige kohtu seisukoht, et kuna võlgnik on pandieseme võõrandanud ning talle ei kuulu pandiga tagatud vara, siis ei saa tema vastu suunatud nõudeid rahuldada. Võlgnik on seisukohal, et pandiese ei pea kuuluma võlgnikule, sest nõuet tagab seatud hüpoteek, mitte isik ning kinnistu igakordse omaniku suhtes kehtib kohesele sundtäitmisele allumine; 8) taotles võlgnik PankrS § 31 lg 2 kohaldamist, kuid kohus jättis nimetatud sätte kohaldamata ega põhjendanud, miks säte kohaldamata jäeti.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.V. Palu pankrotihaldur T. Kalaus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige võlgniku väide, et AS SEB Pank ja AS SEB Pank liising ei ole tema vastu nõuet esitanud. Ajutine haldur tuvastas AS SEB Pank osas, et sissenõutavaks on muutunud võlgniku kohustused tulenevalt Palu Grupp OÜ pankrotimenetluses tunnustatud ja rahuldamata nõuete osas, mis olid panga andmetel tagatud V. Palu käenduslepinguga. Tulenevalt SEB Pank ja AS SEB Liising poolt esitatud andmetest V. Palu kohustuste kohta võttis ajutine haldur arvamuse koostamisel arvesse ainult sissenõutavaks muutunud võlgnevuste suurust, mitte aga kohustusi, mis olid seotud V. Palu enda isiklike (eluasemelaen ja preemialaen) kohustustega panga ees ning mille osas sissenõutavaks muutunud võlgnevus puudus. AS SEB Pank sissenõutavaks muutunud võlad ei ole pandiga tagatud. Ajutuse halduri poolt oli esitatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi AS SEB Pank ja AS SEB Liising ees hinnanguliselt summas 118 872,72 eurot. Käesolevaks ajaks on AS SEB Liising esitanud haldurile V. Palu pankrotimenetluses nõude summas 3 701,74 eurot (ajutise halduri aruande kohaselt 3 561,84 eurot) ja AS SEB Pank nõude käenduslepingust tulenevalt Palu Grupp OÜ (pankrotis) nõuete tagamiseks 126 298,26 eurot (ajutise halduri aruande kohaselt 115 310,88 eurot); 2) ei olnud võlgniku kohustus täielikult pandiga tagatud. Võlgniku esitatud kinnisvara hinnang ei pärine kinnisvara hindaja litsentsi omavalt isikult ning arvestades kinnisvara turgu käesoleva ajal asus ajutine haldur seisukohale, et hüpoteegisumma ei näita vara tegelikku väärtust. Ajutine haldur nõustub, et osaliselt on Swedbank AS nõue tingimuslik (kuni pandieseme realiseerimiseni). Pandiesemed ei kuulunud ajutise halduri tegevuse ajal enam võlgnikule, mistõttu arvestati sissenõutavaks muutunud summaks käenduslepingust tulenev maksimumsumma 63 000 eurot. Isegi arvestamata Swedbank AS nõuet, on võlgnikul tuvastatud kohustusi ulatuses, mida tema vara ei kata; 3) arvestades asjaolu, et ajutise halduri tegevuse ajaks ei kuulunud võlgnikule ühtegi kinnistut (kõik võõrandatud jaanuaris 2012), registris olevatest varadest olid võlgniku valduses ainult vallasasjana ehitis ja võlgniku esitatud sissetulek 300 eurot kuus, siis asus ajutine haldur seisukohale, et võlgniku varadest ja sissetulekust ei piisa juba sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur leidis, et ei saa pidada normaalseks olukorda, kus võlgniku jooksvaid kohustusi aitavad tasuda tema perekond ja head tuttavad. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohus on jätnud põhjendamata, milliste tõendite alusel ta leiab, et võlgnik on maksejõuetu, on halduri hinnangul alusetu.
7.Võlausaldaja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palus Swedbank AS jätta V. Palu kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) sai võlgnik isiklikult kätte võlausaldaja 07. mai 2010 nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles võlausaldaja andis võlgnikule kui käendajale teada põhivõlgniku laenulepingust tulenevast võlgnevusest ja palus selle tasuda 14 päeva jooksul ning hoiatas võlgnikku, et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab võlausaldaja võlgniku suhtes pankrotiavaluse kohtule. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud võlgniku väited, et võlausaldaja nõuab temalt veel sissenõutavaks muutumata nõude rahuldamist või, et ta ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et võlgnik ise oli sel ajal ka põhivõlgniku juhatuse liige; 2) on alusetud võlgniku väited, et võlausaldaja käenduslepingust tulenev nõue summas 63 911,65 eurot on tema vastu täielikult pandiga tagatud. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et tema laenulepingust tulenev nõue põhivõlgniku vastu on 1 721 157,11 eurot. Iseenesest on õige võlgniku väide, et vastavalt 22. mail 2009 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu p-le 4 tagab kinnistutele nr XXX ja nr XXX seatud ühishüpoteek summas 1 000 000 krooni lisaks põhivõlgniku laenulepingust tulenevatele kohustustele ka võlgniku käenduslepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees. Kuid võlausaldaja on kohtutäiturile esitanud täitmisavaldused, millega võlausaldaja on pööranud sundtäitmisele eelnimetatud kinnistutele seatud ühishüpoteegi summas 63 911,65 eurot põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete kokku summas 1 721 157,11 eurot rahuldamiseks. Seega kuulub eelnimetatud kinnistute arvelt rahuldamisele võlausaldaja nõuded, mis tulenevad põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust nr 09-040890-JI, mistõttu on alusetud võlgniku väited, et eelnimetatud ühishüpoteegiga on võlausaldaja käendusnõue summas 63 911,65 eurot võlgniku vastu täielikult tagatud. Eelnimetatud kinnistud on kohtutäituri poolt arestitud järgmiste hindadega: kinnistu nr XXX arestimishinnaks on 4 600 eurot ning kinnistu nr XXX arestimishinnaks on 11 100 eurot. Lisaks on kinnistuid hinnanud 23. oktoobril 2012 Pindi Kinnisvara AS-i atesteeritud maakler, kes leidis, et kinnistute turuväärtused on järgmised: kinnistu nr XXX turuväärtuseks on maksimaalselt 4 000–5 000 eurot ning kinnistu nr XXX turuväärtuseks on maksimaalselt 3 000 eurot. Võttes aluseks eeltoodud kinnistute arestimishinnad (4 600+ 11 100 = 15 700) ja/või maakleri poolt viidatud turuväärtused (5 000 + 3 000 = 8 000), siis isegi juhul, kui eelnimetatud kinnistud tagaksid üksnes võlgniku käenduslepingust tulenevat kohustust summas 63 911,65 eurot võlausaldaja ees, siis nende väärtused on kordades väiksemad kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu ega kata kogu võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Seega on alusetud võlgniku väited, et tema käenduskohustus on täielikult pandiga tagatud; 3) on võlgnik pankrotimenetluses käitunud pahatahtlikult. Võlgnik on pärast tema suhtes pankrotiavalduse kohtusse esitamist 28. detsembril 2011 ja ajutise halduri nimetamist
09.juulil 2012 ning võlgnikule vara käsutuskeelu kohaldamist võõrandanud eelnimetatud kinnistud ajutise halduri nõusolekuta kolmandatele isikutele. 23. augustil 2012 võõrandati kinnistu nr XXX Alajõe Madara Halduse OÜ-le ning kinnistu nr XXX võõrandati kõigepealt
06.jaanuaril 2012 Lüganuse tee 2 OÜ-le ning seejärel 23. augustil 2012 Alajõe Madara Halduse OÜ-le.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
03.oktoobri 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
9.Määruskaebuse esitaja väitel oleks maakohus pidanud kohaldama PankrS § 31 lg-t 2 ning jätma pankroti välja kuulutamata. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 3 sätestab alused, millal kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata ning PankrS § 15 lg 3 p 2 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui nõue on täielikult pandiga tagatud. Määruskaebuse esitaja seisukoha järgi on pankrotiavalduse esitanud Swedbank AS nõue pandiga täielikult tagatud (PankrS § 15 lg 3 p 2) ning seetõttu oleks pidanud kohus jätma pankroti välja kuulutamata. Swedbank AS on määruskaebuse esitaja väitele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja käenduslepingust tulenev nõue summas 63 911,65 eurot võlgniku vastu täielikult pandiga tagatud. Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid 22. mail 2009 V. Palu ja Swedbank AS ühishüpoteegi seadmise lepingu (I kd tl 146-153) ning vastavalt lepingu p-le 4 tagab kinnistutele nr XXX ja nr XXX seatud ühishüpoteek summas 1 000 000 krooni lisaks põhivõlgniku (s.o OÜ Palu Steel (pankrotis)) laenulepingust tulenevatele kohustustele ka võlgniku käenduslepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees. Seega tagab kinnistutele nr XXX ja nr XXX seatud ühishüpoteek summas 1 000 000 krooni lisaks Swedbank AS käenduslepingust tulenevale nõudele summas 63 911,65 eurot V. Palu vastu ka Swedbank AS nõudeid OÜ Palu Steel (pankrotis) vastu summas kuni 63 911,65 eurot. Swedbank AS on kohtutäiturile esitanud täitmisavaldused (III kd tl 136-139), millega võlausaldaja on pööranud sundtäitmisele eelnimetatud kinnistutele seatud ühishüpoteegi summas 63 911,65 eurot põhivõlgnikuga (s.o OÜ Palu Steel (pankrotis)) sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete, kokku summas 1 721 157,11 eurot, rahuldamiseks. Seega nähtub asja materjalidest, et eelnimetatud kinnistute arvelt kuuluvad rahuldamisele eelkõige võlausaldaja nõuded, mis tulenevad põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust nr 09-040890-JI, ning seetõttu on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et eelnimetatud ühishüpoteegiga on võlausaldaja käendusnõue summas 63 911,65 eurot võlgniku vastu täielikult tagatud. Eelnimetatud kinnistud on kohtutäituri poolt arestitud järgmiste hindadega: kinnistu nr XXX arestimishinnaks on 4 600 eurot ning kinnistu nr XXX arestimishinnaks on 11 100 eurot (III kd tl 140-146). Lisaks on kinnistuid hinnanud 23. oktoobril 2012 Pindi Kinnisvara AS-i atesteeritud maakler, kes leidis, et kinnistute turuväärtused on järgmised: kinnistu nr XXX turuväärtuseks on maksimaalselt 4 000 – 5 000 eurot ning kinnistu nr XXX turuväärtuseks on maksimaalselt 3 000 eurot (III kd tl 146). Võttes aluseks eeltoodud kinnistute arestimishinnad (4 600+ 11 100 = 15 700) ja/või maakleri poolt viidatud turuväärtused (5 000 + 3 000 = 8 000), siis isegi juhul, kui eelnimetatud kinnistud tagaksid üksnes võlgniku käenduslepingust tulenevat kohustust summas 63 911,65 eurot võlausaldaja ees, siis nende väärtused on tunduvalt väiksemad kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu ega kata kogu võlausaldaja nõuet võlgniku vastu.
10.Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka võlgniku poolt esitatud OÜ B.N. Kinnisvarabüroo arvamus kinnisvara müügi võimalustest (I kd tl 130), mille kohaselt kinnistut nr XXX võimalik müüa hinnaga 45 000 eurot (+/- 10%) ja kinnistut nr XXX hinnaga 30 000 eurot (+/- 10%). OÜ B.N. Kinnisvarabüroo arvamusest nähtub, et kinnistul nr XXX asub
valminud hoone vundament ja kinnistule nr XXX on püstitatud kaasaegne ehitis. Ligikaudu kaheksa kuud hiljem antud Pindi Kinnisvara AS-i atesteeritud maakleri arvamusest nähtuvalt asuvad kinnistul nr XXX varemed, kinnistu asub täielikus rannakaitse keeluvööndis ja seetõttu on ehitus piiratud. Kinnistu nr XXX osas on maakler samuti märkinud, et see asub täielikus rannakaitse keeluvööndis ning kinnistul asub saun, mida võlgniku esindaja palus mitte arvestada. Kuna OÜ B.N. Kinnisvarabüroo arvamuse andmisel ei ole arvestanud asjaoluga, et kinnistud paiknevad täielikus rannakaitse keeluvööndis ning seetõttu on ehitamine piiratud, siis ei ole nimetatud arvamus kinnistute hinna osas usaldusväärne. Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et alusetu on võlgniku väide, et tema vastu esitatud nõue on täielikult pandiga tagatud.
11.Kuna ei esine ühtki PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alust, siis on maakohus õigesti hinnanud võlgniku maksejõuetust ning välja kuulutanud V. Palu pankroti. Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p-le 1 ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Sama paragrahvi ja lõike p 2 kohaselt ajutine haldur annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. PankrS § 22 lg 5 järgi ajutine haldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Tulenevalt PankrS § 22 lg-test 1, 2 ja 5 ei ole asjakohane võlgniku väide, et ajutise halduri aruandest ei nähtu ühtegi võlgniku tasumata kohustust, mis ajutise halduri nimetamise hetkeks oleks olnud muutunud sissenõutavaks. Seadusest tulenevalt on ajutise halduri ülesandeks muuhulgas välja selgitada võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused (ka kohustused, mis ei ole muutunud sissenõutavaks), kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ning anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Samuti on ajutine haldur selgitanud, et tulenevalt SEB Pank ja AS SEB Liising poolt esitatud andmetest V. Palu kohustuste kohta võttis ajutine haldur arvamuse koostamisel arvesse ainult sissenõutavaks muutunud võlgnevuste suurust, mitte aga kohustusi, mis olid seotud V. Palu enda isiklike (eluasemelaen ja preemialaen) kohustustega panga ees ning mille osas sissenõutavaks muutunud võlgnevus puudus. Ajutise halduri aruande kohaselt (II kd tl 98-108) on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi AS SEB Pank ja AS SEB Liising ees hinnanguliselt summas 118 872,72 eurot. Samuti nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnikule ei kuulu ühtegi kinnistut (kõik võõrandatud jaanuaris 2012), registris olevatest varadest olid võlgniku valduses ainult vallasasjana ehitis ja sissetulek on võlgnikul 300 eurot kuus. Eeltoodu alusel asus ajutine haldur seisukohale, et võlgniku varadest ja sissetulekust ei piisa juba sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Lähtudes nii ajutise halduri aruandest kui ka teistest asjas kogutud tõenditest on õige maakohtu seisukoht, et V. Palu on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
12.Võlgnik on vastuväites pankrotiavaldusele tuginenud ka asjaolule, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud (PankrS § 15 lg 3 p 4). PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamisel võib võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Asja materjalide kohaselt on võlgnik isiklikult kätte saanud võlausaldaja 07. mai 2010 nõudekirja ja pankrotihoiatuse (I kd tl 24). Viidatud kirjas on võlausaldaja andnud võlgnikule kui käendajale teada põhivõlgniku laenulepingust tulenevast võlgnevusest ja palunud selle tasuda
14 päeva jooksul ning hoiatanud võlgnikku, et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab võlausaldaja võlgniku suhtes pankrotiavalduse kohtule. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud (PankrS § 10 lg 2 p 1) ja määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu.
13.Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud väide, et õigust hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ei mõjuta see, kes on kinnisasja omanik, kuid samas võlgniku poolt talle kuulunud kinnisasjade müük mõjutas võlgniku varalist seisundit ja läbi selle ka tema maksejõulisust.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.