Swedbank AS avaldus Vjatšeslav Palu pankroti väljakuulutamiseks Pankrotihalduri taotlus pankrotiavalduse tagamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Pungase määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Aivar Pungas, esindaja Marko Tiirik Vastustajad (võlgnik): Vjatšeslav Palu, esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus; (pankrotiavalduse esitaja) Swedbank AS, esindaja Tarmo End
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta pankrotihalduri taotlus pankrotiavalduse tagamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 määrusega kuulutati välja V. Palu pankrot
03.oktoobril 2011 kell 14.00. V. Palu pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks määrati 05. november 2012 algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. V. Palu kohustati ilmuma isiklikult 05. novembril 2012 kell 10.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saali nr 2 vande andmiseks. V. Palu suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu ning tal keelati lahkuda oma elukohast kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Võlausaldajad olid vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele.
2.V. Palu pankrotihaldur T. Kalaus esitas avalduse pankrotiavalduse tagamiseks, milles taotles tagada täiendavalt pankrotiavaldus PankrS § 18 lg 1 kohaselt ja arestida Palu Steel Constructions OÜ (registrikood 11970055) osa ning kautsjoni määramisel vabastada avalduse esitaja selle tasumisest täielikult. Avalduse kohaselt tuvastas haldur, et võlgnik võõrandas 10. jaanuaril 2012 100% osaluse Palu Steel Constructions OÜ-s A. Pungasele. Võttes aluseks äriregistri andmed, on A. Pungas V. Palu lähedane äripartner, kellega seotud ettevõtetele on üle läinud V. Palule kuulunud vara (4 kinnistut). A. Pungasega seotud äriühingud on V. Palule kuulunud vara kolmanda ringi omanikud. Tehing võiks olla tagasivõidetav pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 2 alusel. Arvestades V. Palu kinnistute võõrandamist kolmandale isikule on halduril põhjendatud kahtlus, et ka Palu Steel Construction OÜ osa võidakse võõrandada enne pankrotimääruse jõustumist kolmandatele isikutele, mis teeks vara tagasivõitmise pankrotivarasse äärmiselt keeruliseks või võimatuks. Vara tagasivõitmise võimatus kahjustaks võlausaldajate huve ja pikendaks ka pankrotimenetluses tagasivõitmise protsessi. Vältimaks olukorda, kus võlgniku lähikondse poolt võidakse Palu Steel Constructions OÜ osa võõrandada kolmandale isikule, palus haldur kohaldada kohtul pankrotiavalduse tagamise abinõu PankrS § 18 lg 1 alusel ja seada arest Palu Steel Constructions OÜ osale.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 määrusega rahuldati pankrotihalduri pankrotiavalduse tagamise taotlus ja arestiti Palu Steel Constructions OÜ (registrikood: 11970055) osa kuni Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 pankroti väljakuulutamise määruse jõustumiseni. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele. Maakohus, viidates TsMS § 475 lg 1 p-le 122, § 477 lg-le 1, § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 2 ja lg-le 4, leidis, et pankrotihalduri poolt viidatud asjaoludel oli alust arvata, et pankrotiavalduse tagamata jätmine võib raskendada kohtulahendi täitmist või selle võimatuks teha tehingu tagasivõitmise korral. Võlgnik oli juba oma vara võõrandunud, vältimaks pankrotivara müüki ja võlausaldajate huvide rahuldamist. Võlgnik teatas haldurile oma kavatsusest esitada pankrotimääruse peale määruskaebus, mistõttu pankrotimäärus ei jõustu enne kaebuse lahendamist. PankrS § 18 lg 1 alusel kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu PankrS §-s 88 sätestatu kohaselt ning võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti vastavalt PankrS §-le 89 sätestatu kohaselt. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-53-03 saab võlgniku lähikondsena, kellel on
võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine on ühise majandusliku huvi üheks oluliseks hindamise indikaatoriks. Maakohus teostas taotluse lahendamisel äriregistri väljatrüki, millest nähtuvalt on A. Pungas ja V. Palu äritegevuses tihedalt seotud isikud, kes haldavad mitmeid ühiseid osaühinguid. Maakohus oli seisukohal, et Palu Steel Constructions OÜ osa ostja A. Pungase näol oli väga tõenäoliselt tegemist võlgniku lähikondsega. Seetõttu oli tõenäoline, et osaühingu müügitehing võib olla tagasivõidetav. Kuna ühingu osa on V. Palule kuuluv väärtus, mille võõrandamine kahjustab V. Palu võlausaldajate huve, oli maakohus seisukohal, et pankrotiavaldus tuli tagada halduri taotletud abinõuga, st seada arest osaühingu osale. Osa arestimise korral ei ole ostjal A. Pungas enam võimalust osaühingut edasi kolmandatele isikutele müüa. Pankrotiavalduse tagamine kaitseks sel juhul võlausaldajate huve. Maakohus oli seisukohal, et kaaludes võlausaldajate huvidele osa võõrandamisest tekkinud ja juba olemasolevat riivet ning võrreldes seda võimaliku A. Pungase kui OÜ Palu Steel Constructions osa ostja õiguste riivega osa arestimisel, jõudis maakohus järeldusele, et halduri poolt taotletav meede ei kahjustanud liigselt ostja, A. Pungase, huve. Osaniku huvide piiramine osa arestimisega võimaldab osaühingul vabalt tegeleda igapäevategevusega. Maakohtu hinnangul võisid uue osaniku huvid kahjustatud saada üksnes juhul, kui osa omandamise eesmärk oligi seotud vara edasise võõrandamise sooviga, mitte osaühingu tegevuse jätkamisega. Kuna maakohus eeldas, et kolmas isik A. Pungas realiseeris vaidlusalust osa omandades oma tsiviilõigusi heauskselt, on uue osaniku eesmärgiks ilmselt OÜ Palu Steel Construction osanikuks olemine, mitte vastselt omandatud osast vabanemine. Võõrandamise keelamine kujutab antud olukorras osaniku heauskse tegutsemise eeldusel pigem hüpoteetilist võõrandamisõiguse piiramist ning ei too kaasa reaalset kahju osaühingu igapäevategevusele. Seega oli maakohtu arvates OÜ Palu Steel Construction osale aresti seadmine kohaldatava abinõuna vajalik ja proportsionaalne pankrotiavalduse tagamise abinõu. Maakohus leidis, et pankrotihaldur põhjendas piisavalt pankrotiavalduse tagamise vajadust. Maakohus nõustus pankrotiavalduse tagamise taotluses esitatud põhjendustega ja leidis, et toodud põhjendustel tuli pankrotiavaldus tagada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A. Pungas esitas Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Menetluskulud palub A. Pungas jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole Palu Steel Constructions OÜ osa V. Palule kuuluvaks väärtuseks, nagu on märgitud maakohtu määruses (lk 3). Palu Steel Constructions OÜ omanikuks on A. Pungas. Kuivõrd V. Palu ei ole osa omanikuks, siis ei saa ka tegemist olla V. Palule kuuluva väärtusega; 2) rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, rakendades hagi tagamise abinõusid isiku suhtes, kes ei ole menetlusosaline. Maakohtu viidatud TsMS § 377 lg 1 annab hagi tagamise aluse hagimenetluses, kuid käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega. A. Pungasel puudus V. Palu pankrotimenetlusega igasugune puutumus kuni 16. oktoobri 2012 määruse tegemiseni – A. Pungas ei ole olnud ei puudutatud isik ega kostja. TsMS § 378 lg 1 p-st 2 tuleneb, et kohus võib hagi tagamise abinõu rakendada kostjale kuuluva vara suhtes. Nimetatud säte ei anna võimalust hagi tagamise abinõu rakendamiseks isiku suhtes, kes ei ole kostja või kui vastava isiku valduses ei ole kostja vara;
3) on hagita menetluses esmase õiguskaitse rakendamise aluseks TsMS § 4771. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Hagi tagamise abinõu rakendamise alusena viitas kohus PankrS § 18 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki tagamise abinõusid. A. Pungas viitab, et V. Palu pankrot on juba välja kuulutatud – pankrotiavalduse menetlus on lõppenud. Seega ei saanud maakohus läbi vaadata pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamise taotlust; 4) on kohus rikkunud menetlusnorme, võttes menetlusse ja rahuldades taotluse, mis ei seondu taotleja eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitsega (TsMS § 3 lg 1). Kui pankrotihaldur soovib V. Palu (pankrotis) omandisse tagasi võita Palu Steel Construction OÜ osakut, siis on võimalik kohtusse esitada tagasivõitmise hagi ja siis vastavas menetluses taotleda Palu Steel Constructions OÜ osas hagi tagamise abinõude rakendamist. Asjaolu, et V. Palu soovib vaidlustada pankrotimäärust, ei piira pankrotihalduri õigust esitada tagasivõitmise hagi, kuna vastavalt PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatult täitmisele.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kõik menetluskulud palus Swedbank AS jätta V. Palu kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) rahuldas maakohus õigesti pankrotihalduri taotluse pankrotiavalduse arestimiseks, kuivõrd lähtuvalt PankrS § 22 lg 2 p-st 3 on halduri kohustuseks mh tagada võlgniku vara säilimine. Maakohus leidis õigesti, et A. Pungas on V. Palu lähikondne pankrotiseaduse tähenduses, mistõttu oli väga tõenäoline, et ühingu osa võõrandamine oli näilik tehing TsÜS § 89 tähenduses, et vältida ühingu osa pankrotivaraks muutumist; 2) võttes arvesse V. Palu senist pahauskset käitumist pankrotimenetluses oli maakohtu määrus täiesti põhjendatud.
6.V. Palu pankrotihaldur T. Kalaus vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et Palu Steel Constructions OÜ osa on arestitud kuni Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 pankroti väljakuulutamise määruse jõustumiseni; 2) kuna pankrotiseadus võimaldab pankrotiavalduse tagamist hagi tagamise abinõude rakendamisega, siis ei olnud põhjendatud A. Pungase väited seoses maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata pankrotihalduri taotluse pankrotiavalduse tagamiseks.
8.Vastavalt PankrS § 18 lg-le 4 määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud.
Kuna vaidlustatud määrusega kitsendatakse A. Pungase kui osaühingu osa omaniku õigusi, siis on tal tulenevalt PankrS § 18 lg-st 4 määruskaebuse esitamise õigus.
9.Asja materjalide kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 03. oktoobri 2012 määrusega välja V. Palu pankrot. V. Palu pankrotihaldur T. Kalaus esitas 15. oktoobril 2012, s.o pärast pankroti väljakuulutamist, maakohtule avalduse pankrotiavalduse tagamiseks, milles taotles tagada täiendavalt pankrotiavaldus PankrS § 18 lg 1 kohaselt ja arestida Palu Steel Constructions OÜ osa, mille omanikuks on A. Pungas. PankrS § 18 lg 1 kohaselt võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine. PankrS § 18 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi on võimalik pankrotiavalduse tagamiseks arestida võlgnikule kuuluvat vara, kuid viidatud sätetest ei tulene kohtule õigust arestida kolmandale isikule kuuluvat vara. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Palu Steel Constructions OÜ osa omanikuks oli maakohtu vaidlustatud määruse tegemise ajal A. Pungas, s.o mitte võlgnik, vaid kolmas isik, ning seetõttu on maakohus ebaõigesti rahuldanud pankrotihalduri avalduse pankrotiavalduse tagamiseks. Kolmanda isiku vara arestimist pankrotiavalduse tagamise abinõuna ei õigusta asjaolu, et pankrotihaldur soovib esitada kolmanda isiku vastu tagasivõitmise hagi. Hagi tagamise taotlus oleks asjakohane vastavas hagimenetluses.
10.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et küsitav on antud juhul üldse pankrotiavalduse tagamise abinõu kohaldamine. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 35 sätestab pankroti väljakuulutamise tagajärjed ning nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt: moodustub võlgniku varast pankrotivara (p 1); läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (p 2); kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Arvestades pankroti väljakuulutamise tagajärgi puudub iseenesest pärast pankroti väljakuulutamist vajadus kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks hagi tagamise abinõusid.
11.Määrus ei ole lähtuvalt PankrS § 5 lg-st 2 ja § 18 lg-st 4 Riigikohtule edasikaevatav.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.