Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tsiviilasi nr 2-12-26604 mis on hageja arvates lubamatu. Arvestades eeltoodut palub hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr. 180/20012/534. Hagi õiguslik põhjendus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seda eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg. 3 järgi võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja sai täitemenetluse algatamisest teda 11.06.12 ja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamist eelkõige põhjusel, et kostja nõue pole täies ulatuses sissenõutav. ElatisAS § 10 lg. 1 sätestab, et kui lapsel oli ElatisAS § 3 lg. 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Kuid mitte rohkem, kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Oma arvamuses kostja poolt hagile antud arvamusele hageja märgib. Tutvudes kostja 08.10.2012 vastusega soovib hageja teatada kohtule, et jätkuvalt jääb oma hagi juurde ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kostja väidab, et hageja ei ole vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 13.04.2011 otsust nr 26TA 28-2/57-2 elatisabi kohta. Hageja nõustub eelnimetatud kostja väitega, kuid tema arvates selle otsuse vaidlustamine oli tarbetu, kuna elatisabi seaduse (edaspidi ElatisAS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt elatisabi makstakse lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse alusel. Pärnu Maakohus on 17.03.2012 teinud hagejale eelnimetatud makseettepaneku. Sõltumata sellest, kas nõustub hageja makseettepanekuga või mitte, pidi sotsiaalkindlustusamet määrama lapse emale elatisabi. Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et ElatisAS § 3 lg 2 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. A.J.il on õigus saada hagejalt elatusraha 120 eurot ulatuses alates 01.juulist 2011. Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi hüvitamist varasema perioodi eest, s.o. suuremas kui tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, mis on lubamatu. Seetõttu vaidlustabki hageja sundtäitmist täitemenetluse raames, mis oli algatatud kostja avalduse alusel. Samas juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et oma täitmisavalduses viitab kostja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.2012 kohtumäärusele tsiviilasjas nr.2-1223142. Hageja leiab, et see kostja viide on täielikult alusetu, kuna eelnimetatud määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe elatusraha 120 eurot tasumise kohta alates 01.07.2011. Seega eelnimetatud kohtulahendi alusel ei ole kostjal õigust saada elatusraha varasema perioodi eest. Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud alates 14.05.2011. See kostja väide on täielikult alusetu. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus ei ole veel lõppenud. Seetõttu hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole veel aegunud. Kostja arvamus hagi kohta. Sotsiaalkindlustusameti vastus hagile tsiviilasjas nr 2-12-26604. Faktilised asjaolud 17.03.2011. a Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel on Pärnu Maakohus teinud võlgnikule L.J.ile teinud ettepaneku tasuda avaldajale A.J. elatist 147,00 eurot kuus alates 17.03.2011. a kuni avaldaja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. a. 02.04.2011. a on

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-26604 taotleja R.K. esitanud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile esitanud avalduse tulenevalt elatisabi seadusest (ElatisAS) lapse A.J.i kasvatamisega määrata elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 13.04.2011. a otsusega nr 26TA 28-2/57-2 määrati ning maksti R.K.ile avaldaja A.J.ile elatisabi alljärgnevalt: 1) 09.05.2011. a ajavahemiku 04.04.2011 - 31.05.2011. a eest 185,40 eurot; 2) 09.06.2011. a ajavahemiku 01.06.2011 – 30.06.2011. a eest 95,90 eurot; 3) 09.07.2011. a ajavahemiku 01.07.2011 – 02.07.2011. a eest 6,40 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet edastas 13.04.2011. a elatusabi otsuse ja selgituse kirjaga nr 26.TA 28-2/57-3 teadmiseks avaldaja isale L.J.ile. Sotsiaalkindlustusameti otsuse koos selgitusega on 15.04.2011 kell 9:20 väljastatud L.J.i abikaasale J.J. dokumendi nr V0405072 alusel. 18.05.2011. a esitas R.K. A.J.i seadusliku esindajana Tartu Maakohtule hagiavalduse L.J.i vastu elatise nõudes kuna kiirmenetlus vaidlustati. Tartu Maakohtu 30.08.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-23142 kinnitati A.J.i seadusliku esindaja R.K.i ja L.J.i vahel sõlmitud kompromiss elatusraha osas. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu büroo edastas 01.12.2011. a L.J.ile teate elatisnõude võlgnikule. Elatisnõude aluseks on 30.08.2011. a kohtuasjas nr 2-11-23142 tehtud kohtulahend (jõustunud 29.09.2011. a). Edastatud teate on vastu võtnud L.J.i abikaasa J.J. 07.12.2011. a. dokumendi nr x alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 69 lõike 2 järgi tuleb kiri lugeda kättetoimetatuks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu – või asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsMS § 322 lg 1 alusel, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse menetlusdokumendid saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks ka juhul, kui see toimetatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil kätte saaja esindajale. Seega võib L.J.i abikaasale kirja kättetoimetamisel dokumendi alusel lugeda kirja selle adressaadile kättetoimetatuks. L.J. teatele ei reageerinud. Seisuga 13.03.2012. a ei ole L.J.i poolt elatisnõude tasumiseks laekumisi olnud. 03.04.2012. a edastas Sotsiaalkindlustusamet täitmisavalduse Tartu kohtutäiturile Enno Kermikule täitemenetluse algatamiseks riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostja kirjalik selgitus ja õiguslikud põhjendused. ElatisAS eesmärk sätestab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamise kohustust, elatisabi saamise tingimused ja korra kohtumenetluse alustamise korral ning reguleerib riigi makstud elatisabi sissenõudmist lapse ülalpidamiseks elatist maksma kohustatud vanemalt ja alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist. Õigus elatisabile on elatisabi seaduses sätestatud tingimustel alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nõutavas ulatuses. Tulenevalt ElatisAS § 2 lõikest 4 makstakse elatisabi vanemale, kes taotleb kohtu kaudu ülalpidamiskohustust mitte täitvalt vanemalt elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluses kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. Käesoleval juhul esitas R.K. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.04.2011. a makseettepaneku määruse elatisnõudes tsiviilasjas nr 2-11-11920. Sotsiaalkindlustusamet on tasunud 13.04.2011. a otsusega nr 00311E/1 R.K.ile seoses lapse A.J.i kasvatamisega elatusabi summas 287,70 eurot. ElatisAS § 10 lõike 1 kohaselt on R.K. nõue elatisabi saamiseks üle läinud riigile. Hageja väidab, et Sotsiaalkindlustusamet nõuab riigi poolt A.J.ile välja makstud elatisabi hüvitamist varasema perioodi eest, mis on lubamatu kuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.1011. a kohtumäärusega kinnitati L.J.i ja A.J.i vaheline kompromiss, mille kohaselt tasub L.J. elatusraha 120 eurot kuus alates 01.07.2011. a kuni 22.11.2022. a. Kostja leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud kuna vastavalt ElatisAS §-le 3 on R.K.il, kui lapse seaduslikul esindajal õigus taotleda riigilt elatisabi maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepaneku määruse alusel. Vastavalt ElatisAS § 10 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-26604 märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Sotsiaalkindlustusamet on A.J.ile maksnud elatisabi kuus keskmiselt 95,90 eurot, mis ei ületa L.J.i ja A.J.i poolt kohtulikult kinnitatud kompromissi elatusraha 120 eurot kuus. ElatisAS § 11 tuleneb riigile üleläinud nõude sissenõudmine. ElatisAS § 10 lõike 1 alusel riigile üleläinud nõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õiguse teostab nõude ülemineku aluseks oleva otsuse teinud Sotsiaalkindlustusamet. Lõige 2 järgi on riigil talle üleläinud elatisnõude olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused sealhulgas pöörata nõue sundtäitmisele. Kui võlgnik ei rahulda riigile üleläinud elatisnõuet, teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse lapsevanema poolt elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks. Kui elatise sissenõudmiseks ei ole täitemenetlust algatatud, teeb seda Sotsiaalkindlustusamet (§ 11 lg 2). Juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja nõue on põhjendatud, väidab kostja, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Elatis AS § 6 lg 4 järgi tehakse elatisabi määramise otsus teatavaks elatisabi taotlejale ja võlgnikule (tõendid nimetatud punktis 1). Nimetatud seadusesätet on kostja järginud ElatisAS § 12 lg 1 kohaselt, kui taotleja või võlgnik ei nõustu elatisabi määramise otsusega, on tal õigus pöörduda vaidega riikliku pensionikindlustuse seaduse § 33 lõike 1 alusel moodustatud pensionikomisjoni poole 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti Tartu büroo 13.04.2011. a otsusele nr 0031E/1 ei ole vaiet esitatud. Eelnevast tulenevalt oli vaide esitamise aegumise tähtaeg 13.05.2011. a. Alates 14.05.2011. a on vaide esitamise tähtaeg aegunud. Nõuete aegumise üldine regulatsioon sisaldub TsÜS-s. Antud juhul on tegemist aegumise eriregulatsiooniga – vaide esitamise tähtajaga haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. L.J. ei reageerinud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti poolt saadetud kirjadele (13.04.2011 nr26.TA 28-2/57-3; 05.12.2011 nr 26.TA281/57-7), millest tulenevalt oli Sotsiaalkindlustusamet sunnitud pöörama riigile üle läinud elatisnõude summas 287,70 eurot kohtutäiturile sundtäitmisele (täitmisavaldus 03.04.2012 nr TA28- 1/123). Hageja esitas hagi Sotsiaalkindlustusameti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes 10.07.2012. a.. Pärnu Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtnud 17.09.2012.a. Seega on hageja nõue täies ulatuses aegunud. Eeltoodust tulenevalt ning esitatud tõendeid arvesse võttes kostja palub kohtul: 1. jätta hageja nõue rahuldamata täies ulatuses sundtäitmise täiteasjas nr 180/2012/534 lubamatuks tunnistamise nõude osas;

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-26604 esitada täitemenetluse lõpuni. Kohtul puuduvad tõendid, et hageja suhtes algatatud täitemenetlus oleks lõppenud enne hageja poolt kohtule hagi esitamist. Seega pole hageja hagi aegunud ning antud asja lahendamisel kostja taotlusel hagi aegumist ei kohaldata. ElatisAS § 10 lõike 1 kohaselt on R.K. nõue elatisabi saamiseks üle läinud riigile. Hageja väidab, et Sotsiaalkindlustusamet nõuab riigi poolt A.J.ile välja makstud elatisabi hüvitamist varasema perioodi eest, mis on lubamatu kuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.1011. a kohtumäärusega kinnitati L.J.i ja A.J.i vaheline kompromiss, mille kohaselt tasub L.J. elatusraha 120 eurot kuus alates 01.07.2011. a kuni xx xx xxxx. a. Tegelikult esitas kostja oma nõude täitmiseks TMS § 2 lg. 1 p. 21, mitte TMS § 2 lg. 1 p. 1 alusel. Kohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud kuna vastavalt ElatisAS §-le 3 on R.K.il, kui lapse seaduslikul esindajal õigus taotleda riigilt elatisabi maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepaneku määruse alusel. Vastavalt ElatisAS § 10 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 13.04.2011. a otsusega nr 26TA 28-2/57-2 määrati ning maksti R.K.ile avaldaja A.J.ile elatisabi alljärgnevalt: 1) 09.05.2011. a ajavahemiku 04.04.2011 - 31.05.2011. a eest 185,40 eurot; 2) 09.06.2011. a ajavahemiku 01.06.2011 – 30.06.2011. a eest 95,90 eurot; 3) 09.07.2011. a ajavahemiku 01.07.2011 – 02.07.2011. a eest 6,40 eurot. Pole tõendatud, et hageja suhtes täitmisele pööratud nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg 1). Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema eest riigi poolt elatusraha pole ta riigile tasunud. Seega oli sundtäitmise kohaldamine hageja suhtes põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.