Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
961,50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): H.L. , esindaja Ahti Peder
esindajad
Vastustajad (hagejad): M.L. ja H.L. , esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 11. juuni 2012 otsuse resolutsiooni sõnastust ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1.1. Tuvastada 22. veebruari 2008 omakäeliselt kirjutatud testamendi tühisus.
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta H.L. kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.L. ja H.L. (hagejad) esitasid 23. detsembril 2008 hagiavalduse H.L. (kostja) vastu, milles taotlesid tunnistada kehtetuks väidetavalt L.L. poolt 22. veebruaril 2008 koostatud omakäeline testament. Hagiavalduse kohaselt suri hagejate vend L.L. 25. mail 2008. Paar aastat enne oma surma abiellus L.L. kostjaga. Kuivõrd L.L. l järeltulijaid ei olnud, siis olid tema pärijateks hagejad ja kostja. L.L. le kuulus lahusvarana kaks kinnistut ja kaks sõiduautot. Nimetatud vara pärijateks pidid seadusejärgselt olema ka hagejad. Hagejad avaldasid soovi pärandvara ülevõtmiseks. Hagejate üllatuseks teatas notar, et kostja on leidnud L.L. omakäeliselt kirjutatud testamendi, millega L.L. pärandas kogu oma vara kostjale. Hagejatel oli põhjust arvata, et 22. veebruaril 2008 koostatud testament ei olnud L.L. poolt kirjutatud, vaid oli võltsitud. Esiteks, ei sarnanenud käekiri, millega testament oli kirjutatud, L.L. käekirjaga. Teiseks külastas mõni aeg enne oma surma L.L. (siis kui tervis veel võimaldas) hageja L. L. ning avaldas soovi pärandada kogu oma vara hagejatele. Kolmandaks käisid pärast L.L. surma kostja pojad hageja L. L. juures ja palusid tal pärijana mitte üles astuda, et kostja ei kannataks ning päriks kogu L.L. vara. Hagejate hinnangul kui L.L. oleks koostanud testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale, siis poleks kostja pojad pidanud käima hagejat palumas.
2.Kostja L. L. vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt algas kostja ja L.L. kooselu 1992. aastal. Kooselu alustades ei olnud L.L. lmuud registritesse kuuluvat vara peale elamu, kus ta ise elas. Pärast riigis toimunud rahavahetust ja kostjaga kooselu alustamist L.L. enam töö ei käinud (oli pensionär). Suurem osa sissetulekust saadi kogu pere (L.L. , kostja ja kostja kaks poega) poolt kasvatatud aiasaadusi turul realiseerides. Kostja käis sel ajal tööl Viljandi haiglas. 1995. aastal soetati ühistest säästudest kinnistu Loodil, aastal 1999 soetati ühiste säästude arvel sõiduauto Niva ja 2005. aastal sõiduauto Dacia. Kogu vara (sh elamu parendused ja remondid) muretseti kostja ja L.L. pere ühise töö tulemusena kooselu jooksul.
Abielu vormistati L.L. haiglasoleku ajal 11. jaanuaril 2006. Kostja tuli L.L. viimasel eluaastal töölt ära, sest abikaasa vajas pidevat hooldust. Hagejad L.L. hooldamisega ei abistanud, ei tundnud huvi ning käisid harva külas. Kostja ei kahelnud, et 22. veebruaril 2008 testament oli L.L. poolt kirjutatud. Testament on küll natuke värisevalt kirjutatud, kuid see võis olla tingitud L.L. tervislikust seisundist (insuldi tagajärjel liikus käsi halvasti). Kostja ei teadnud, millal ja kuidas L.L. selle testamendi kirjutas ning selle olemasolust kostja teadlik ei olnud. L.L. surma järgselt tema toas remonti tegema hakates ja voodi madratseid keemilisse puhastusse viies leidis kostja testamendi voodi madratsite vahelt. Kuivõrd kostja ei teadnud testamendist midagi, siis ei saanud ta sellest ka kedagi varasemalt informeerida. Kostja hinnangul oli vale hagejate väide, et L.L. külastas L. L. . Pärast haigestumist 2005. aasta detsembris ei saanud L.L. L. L. iseseisvalt külastada, kuivõrd tema liikumine oli piiratud. Pahatahtlik oli hagejate väide, et kostja pojad käisid L. L. juures ja palusid tal pärijana mitte üles astuda. Pärast L.L. surma käis L. L. juures üks kostja poeg, kuid palvet pärijana üles mitte astuda kostjale teadaolevalt ei esitatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 11. juuni 2012 otsusega tühistati 22. veebruaril 2008 L.L. poolt koostatud omakäeline testament, mille järgi L.L. pärandas kogu oma vara oma naisele H.L. le. Maakohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selles, kas 22. veebruaril 2008 L.L. poolt omakäeliselt kirjutatud testament oli kehtiv või mitte. Hagejad leidsid, et kõnealune testament ei olnud kirjutatud L.L. poolt ning pärijad olid hagejad ja kostja. Kostja ei kahelnud, et testament oli kirjutatud L.L. poolt ja pärija oli ainult kostja. Maakohus määras hageja taotlusel käekirja ekspertiisi, et selgitada välja, kas testament oli kirjutatud L.L. poolt ja kas allkiri testamendil on kirjutatud L.L. poolt. Ekspertiisiakti järgi oli ekspertidele esitatud võrdlusmaterjalidena kassatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 09.07.2003, piirikokkulepe 27.01.1997, avaldus Pärsti Vallavalitsusele 20.12.2002, kiri Pärsti Vallavalitsusele, töövõtuleping 19.08.1997, töövõtuleping 19.08.1997. Tutvumismaterjalina oli esitatud väljavõtted haiguslugudest nr 1082919 22.05.2008 25.05.2008, nr 1081131 23.02.2008 - 06.03.2008, nr 1073165 16.06.2007 - 22.06.2007, nr 1055978 21.12.2005 - 05.01.2006, nr 1060101 05.01.2006 - 19.01.2006, kostja vastus kohtu kirjale 22.09.2009. Ekspertiisiakti järgi ekspertidele esitatud materjal võimaldas ekspertiisi teostada ja võimaldas arvamust anda, kuigi puudusid käe- ja allkirjaproovid testamendi kirjutamisele lähedasest ajast. Ekspertiisiaktis olid välja toodud L.L. käekirja 13 eritunnust ja aktis oli märgitud, et olles püsivad ja individuaalsed, moodustavad erinevad identifikatsioonilised kogumid, mis oli aluseks arvamusele, et 22.02.2008 koostatud testamendil olevad tekst, allkiri L.L. nimelt ja kuupäev ei olnud kirjutatud L.L. poolt. Ekspertarvamuse järgi 22.02.2008 koostatud testament ei olnud kirjutatud L.L. poolt, allkiri testamendil L.L. nimelt ei olnud kirjutatud L.L. poolt. Testamendi tekst, allkiri ja kuupäev olid eelnevalt kirjutatud grafiitpliiatsiga ja hiljem pastapliiatsiga üle kirjutatud. Ekspertiisi teostasid eksperdid Eve Kristjankroon ja H.R. . Kostja leidis, et ekspertiisiakt ei saanud olla objektiivseks tõendiks ja palus seda mitte arvestada tõendina. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ekspertiisi akti kohta ei olnud põhjendatud. Kostja leidis, et eksperdid ei olnud arvestanud L.L. tervislikku seisundit testamendi kirjutamise ajal. Kohtuistungil ütlusi andnud ekspert selgitas, et neile oli esitatud haiguslugude väljavõtted,
haiguslik seisund on üks nendest tunnustest, mida nad analüüsivad, see ei saa olla määrav ja kindlasti arvestati ka haiguslikku seisundit. Eksperdid küsisid kohtult (tl 34), täiendavaid materjale L.L. testamendi kirjutamisele lähedasest ajast, samuti tõendeid L.L. tervisliku seisundi kohta testamendi kirjutamise ajal. Eksperdid palusid teatada, millises asendis ta kirjutas testamendi (nt istudes või lamades). Nimetatud kiri on edastati nii hagejale kui kostjale (tl 36). Kostja vastas, et L.L. oli voodihaige. Kui ta midagi kirjutada tahtis, aitas kostja tal istuli tõusta. Mõnel päeval, kui oli parem, siis tõusis ise, kuid enamasti vajas selleks abi. Kostja teadis, et abikaasa kirjutas voodis. Kostja ei pidanud L.L. tehtud märkmeid olulisteks ja põletas pärast abikaasa surma kõik paberid ära. Kostjal ei olnud õnnestunud leida L.L. poolt kirjutatud pabereid ja allkirju. Ametiasutustes ei saanud L.L. enam ise asju ajada ja seetõttu ei olnud kostjale teada, kust võiks veel võrdlusmaterjali otsida. Kuidas, millal ja mismoodi L.L. testamendi kirjutas, H.L. ei teadnud. Kostja leidis testamendi pärast L.L. surma voodimadratsi alt. Kuivõrd käekiri oli niivõrd sarnane L.L. käekirjale, ei tekkinud kostjal hetkekski kahtlus, et see ei ole abikaasa poolt kirjutatud. Kostja esitas L.L. kohta väljavõtted haiguslugudest (tl 40– 46). Tunnistajana üle kuulatud ekspert H.R. selgitas kohtuistungil, et eksperdid olid L.L. tervislikust seisundist teadlikud, väljavõtted haigusloost oli neile esitatud ja need on teadmiseks võetud. Ekspertiisi tegemisel nad alati arvestavad kirjutaja tervisliku seisundiga. L.L. tervislik seisund oli teada kohtupoolse seletuse ja haigusloo väljavõtte alusel. Haiguslik seisund on üks nendest tunnustest, mida nad analüüsivad, see ei saa olla määrav. Ekspert hindab seda materjali, mis neile on esitatud ja kindlasti arvestati ka haiguslikku seisundit. Ekspert juhtis tähelepanu sellele, et ekspert arvestab kõikide talle esitatud dokumentidega ja kui siin olid välja toodud lahkuminekud, siis tähendab, et need lahkuminekud olid kõik olemas võrdlusmaterjalis. Ekspert andis ütlusi kohtuistungil, et antud juhtumil palub eriti tähelepanu pöörata sellele, et siin on ilmsed võltsimistunnused. On püütud järgi kirjutada, kõigepealt pliiatsiga ette kirjutatud ja pärast see ülekirjutatud. Et inimene kirjutas ise ette ja siis kirjutas üle, sellist võimalust eksperdid ei välista. Sellisel juhul, kui nad oleks seda välistanud, siis nad poleks teinud võrdlusanalüüsi, vaid oleks teinud kokkuvõtte, et kuna on võltsimistunnused, siis nad ei teegi enam analüüsi, vaid selle põhjal annavad oma otsuse. Antud juhul nad seda ei ole teinud, vaid on välja toonud kõik lahkuminekud. Kui neil oleks tekkinud kahtlus, et võrdlusmaterjali hulgas mingi allkiri pole kirjutatud selle isiku poolt, siis sellisel juhul oleks selle ka ekspertiisiaktis välja toonud, märkides, et nad pole seda kasutanud. Või oleks pöördunud uuesti kohtu poole ja palunud täpsustada. Antud juhtumil seda pole aktis mainitud, kohtu poole pole pöördutud, seega nad lähtusid esitatust ja nende kogemuste pagasiga sobis see, et need on kõik ühe isiku poolt kirjutatud. Ekspert andis kohtuistungil ütlusi, et allkirjadel tekivad alati erinevused, eksperdid peavadki neid erinevusi välja tooma. Esitatud võrdlusmaterjal oli piisav, muidu poleks nad arvamust andnud. Ekspert annab arvamuse selle materjali põhjal, mis esitati. Selle põhjal said nad anda sellise arvamuse, nagu aktis on. Kas 22. veebruaril 2008 koostatud testament on kirjutatud L.L. poolt ja kas allkiri testamendil on kirjutatud L.L. poolt – sellele vastab kogu ekspertiisiakt, akt ütleb, miks ei saanud L.L. testamenti kirjutada. 14 punkti on toodud välja lahkuminekutes ja ekspert ei oska midagi täiendavat öelda. Nad ei tegele oletustega, tegelevad neile esitatud materjalide hindamisega. Kostja leidis, et ekspertide väited eritunnustele ja sellelt tehtavad järeldused on väärad ja ei saa olla absoluutsed. Ekspert ei argumenteeri ühegi lahkumineku puhul, kas inimese tervislik seisund ja kirjutamiskoht/asend on leitud lahkuminekute puhul olulised või mitte, millest võib järeldada, et eksperdi arvates käekiri ei sõltu nendest asjaoludest. Ometi on selge, et osaliselt häiritud
motoorikaga inimene (vaidlustatud tekst) ei saa kirjutada selliselt, kui terve inimene (võrdlusmaterjal). Kostja leidis, et ekspert oma arvamuses ei argumenteeri, kuidas mõjutab leitud grafiitpliiatsi jäljed ekspertiisiülesande vastust. Et leitud grafiitpliiatsi jäljed on ka eksperdi lõpparvamuses, võib järeldada, et eksperdi arvates L.L. seda teha ei saanud. Ka jätab ekspert argumenteerimata, kuidas täpsemalt ja milliste vahenditega tehti kindlaks, et grafiit on kindlasti pasta all, aga mitte vastupidi. Testament on liikunud mitmete inimeste käes ja pole välistatud grafiidi sattumine lehele hoopis pärast teksti kirjutamist. Kostja leidis, et esitatud võrdlusmaterjalist on näha, et L.L. aastate taguses käekirjas esines väga suuri erinevusi/varieeruvusi. Ekspert oma arvamuses ega muus tekstis ei ütle, kas tema arvates esitatud võrdlusmaterjali tekstid langevad eritunnuste osas kokku või mitte. On ilmne, et kui võrdlusmaterjaliks esitatud dokumentides esineb eritunnuste võrdlemisel lahkuminekuid, ei saa võrdlusmaterjalist teha mingeid järeldusi. Seega peab ekspert oma analüüsis selgelt välja ütlema, et võrdlusmaterjaliks esitatud tekstid langevad eritunnuste osas kokku ja võrdlusmaterjal on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Seda aga ekspertiisiaktis pole. Maakohus leidis, et tulenevalt ekspertidele esitatud küsimusest, ei pidanud eksperdid aktis andma hinnangut, kas võrdlusmaterjaliks esitatud tõendid olid kirjutatud L.L. poolt. Kostja vastuses kohtule (tl 13) märkis, et kostja ei vaidle ekspertiisi tegemise vastu, küsimus eksperdile saab olla ainult üks - kas 22. veebruaril 2008 koostatud testament on kirjutatud L.L. poolt. Maakohus tegi ka kostjale ettepaneku esitada võrdlusmaterjale käekirja ekspertiisi tegemiseks (tl 16). Maakohus on edastanud hagejate poolt esitatud võrdlusmaterjali kostjale tutvumiseks (tl 19, 20, 21). Kostja esitas kohtule seisukoha (tl 22), et hagejate esitatud võrdlusmaterjal võib, kuid ei pruugi, olla kirjutatud L.L. poolt. Kostja esitas võrdlusmaterjalina piirikokkuleppe, allkirjastatud L.L. poolt ja kinnitatud Pärsti vallas (tl 24), avalduse Pärsti Vallavalitsusele –L.L. omakäeline (tl 25), avaldus Pärsti Vallavalitsusele –L.L. omakäeline (tl 26), töövõtuleping – allkirjastatud L.L. poolt (tl 27). Maakohus leidis, et kuna ekspertiisiks on esitatud ka kostja poolt esitatud materjal, siis ei ole pärast ekspertiisi tegemist põhjendatud kostja väide, et eksperdid oleks pidanud hindama ka seda, kas võrdlusmaterjaliks esitatud tõendid on kirjutatud L.L. poolt. Ekspert selgitas kohtuistungil, kuidas toimivad eksperdid, kui neil tekib kahtlus, et võrdlusmaterjal ei ole kirjutatud selle isiku poolt, kelle käekirja ekspertiisi tehakse. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud, ekspertiisiakti usaldusväärsus ei ole nendega ega muude tõenditega ümber lükatud. Maakohus leidis, et käekirja ekspertiisiakt oli oluline tõend tõendamaks, kas testament ja L.L. allkiri on kirjutatud L.L. poolt või mitte. Muid tõendeid peale käekirja ekspertiisi akti kohtule esitatud ei ole. Ekspertiisiakti koostasid EKEI kohtueksperdid Eve Kristjankrooni ja H.R. , ekspertiisi tegemisel osales kohtuekspert Maarja Vaikna. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud kahelda ekspertide kvalifikatsioonis ja teadmistes. Kostja esindaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit ega väidet, mis annaks aluse kahelda ekspertide antud arvamuse õigsuses ja usaldusväärsuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja vastuväited ekspertiisiakti tõendina arvestamise kohta ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja kohtule esitatud seisukoht ekspertiisiakti kohta (tl 86-87) väljendab kostja arvamust ekspertiisi akti kohta, kuid need arvamused (on väga tõenäoline...., on ilmne... ) ei ole millegagi põhjendatud. Maakohus leidis, et ekspertiisiaktiga oli usaldusväärselt tõendatud, et 22. veebruaril 2008 koostatud testament ei olnud kirjutatud L.L. poolt, allkiri testamendil L.L. nimelt ei olnud kirjutatud L.L. poolt. Kuna omakäeline testament ei olnud kirjutatud L.L. poolt, oli see tühine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja L. L. esitas Tartu Maakohtu 11. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hagejate peamine väide, miks L.L. ei võinud testamenti ise kirjutada, seotud asjaoluga, et väidetavalt mõni aeg enne oma surma külastas L.L. (siis kui tervis veel võimaldas“ L. L. ning avaldas soovi pärandada kogu oma vara L. L. . Maakohtu otsuse motivatsioonis on jäänud tähelepanuta, et haiguslugude järgi ei saanud L.L. iseseisvalt liikuda. Seega ei saanud L.L. käia üksi L. L. külas, kuivõrd ta liikus ainult abikaasa L. L. toel. Apellandi hinnangul oli hagejate väite puhul tegemist teadliku valeväitega; 2) tõi ekspert käekirjaekspertiisis välja L.L. poolt kirjutatud allkirjade siirde ja seotuse (s.o kuidas L.L. on kirjutanud oma nimeosa „L. “). Aktis märgiti, et võrdlusmaterjalidest leiti neli üksteisest eristuvat allkirja („L. “on kõigis erinev). Uurides vaidlusalust allkirja, tegi ekspert kindlaks, et see on viies teistest erinev allkiri. Kuna see lahkuminek toodi välja ekspertarvamuse argumendina, siis küsiti istungil eksperdilt, millel põhines tema veendumus, et kui eksisteerib neli erinevat allkirja, siis viiendat enam olla ei saa. Võrdlusmaterjal moodustas ilmselt väike osa L.L. poolt allkirjastatud dokumentidest. Ekspert sisulist vastust ei andnud ning maakohus ei arvestanud nimetatud ebakõlaga piisavalt. Enne ekspertiisiakti tegemist avaldas apellant kohtule, et ta pole kindel, kas kõik kohtule esitatud materjalid on L.L. kirjutatud. Apellant ei saanud viiest erinevast allkirjast teada enne, kui ekspert sellest ekspertiisiaktis kirjutas; 3) ei kaalunud maakohus õiglaselt eksperdi arvamust L.L. tervisliku seisundi kohta. Ekspert tegi kindlaks, et vaidlustatud materjalis oli kirja rõhk ebaühtlane, kuid L.L. kirja rõhk oli keskmise tugevusega. Kuivõrd käekirja rõhu ja kiiruse kontroll on ekspertarvamuses eraldi välja toodud, siis väljendas ekspert seisukohta, et häiritud motoorikaga haigel inimesel ei saa olla ebaühtlast survet teksti kirjutamisel ja ta peaks kirjutama sama kiiresti kui terve olles. Kuna 11 aastat varem kirjutatud tekstis oli rõhk keskmise tugevusega, siis eksperdi arvates ei saanud L.L. pärast insulti ja mõningast paranemist kirjutada paberile ebaühtlase survega. Apellandi hinnangul on tegemist väärarvamusega; 4) on kohtuotsuses vastuolu, kuivõrd seoses grafiitpliiatsi jälgedega on ekspert leidnud, et tegemist on ilmsete võltsimistunnustega, kuid samas viidatud, et pole välistatud võimalus, et inimene kirjutas ise ette ja siis kirjutas üle. Apellandile on teada, et L.L. meeldis küllalt tihti kirjutada grafiitpliiatsiga visandeid. Piiratud liikumise tõttu ei saanud ta tihti teises toad olevaid asju kätte ja võis küllalt tõenäoliselt algul kirjutada ettejuhtuvale paberile grafiitpliiatsiga ja seejärel pastapliiatsiga. Kui ekspert soovib grafiitpliiatsi jälgedega seotud argumendile tugineda, siis peaks olema välistatud, et grafiitpliiatsi jäljed on L.L. poolt tehtud; 5) on ekspertiisiaktis välja toodud, et allkirjanäidised teksti koostamisele lähedasest ajast puuduvad. Apellandi hinnangul on ekspert hinnangu andmisel jätnud täielikult arvestamata L.L. tervisliku seisundiga.
5.Vastustajad M. L. ja H. L. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, et L.L. ei saanud iseseisvalt liikuda. Hagis märgiti, et aeg, mil L.L. L. L. külastas oli „mõni aeg enne surma.“ Hagis külastuse aega ei konkretiseeritud ega täpsustatud, kas L.L. käis L. L. külas üksi või kellegagi koos;
2) on alusetud apellandi väited, et ekspertiisi ei teostatud piisavalt põhjalikult ning kohus ei kaalunud kõiki asjaolusid. Maakohus formuleeris oma otsuses selgelt, miks loeti usaldusväärseks eksperdi arvamus, et L.L. allkiri kannab võltsimise tunnuseid. Puuduvad alused ekspertiisi teostamise nõuetekohasuse ja lõppjärelduse usaldusväärsuses kahtlemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Maakohtu 11. juuni 2012 otsuse resolutsiooni sõnastust ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1.1. Tuvastada 22. veebruari 2008 omakäeliselt kirjutatud testamendi tühisus. 1.2. Menetluskulud maakohtus jätta H.L. kanda.“
7.Vastavalt PärS §-le 180 kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Antud juhul avanes pärand L.L. surmaga 25.05.2008 ning asjas tuleb kohaldada sel ajal kehtinud PärS sätteid. Nähtuvalt hagiavaldusest on hagejad märkinud oma nõude õigusliku alusena PärS § 94 (testamendi kehtetuks tunnistamine) ja TsÜS § 94 lg-d 1,3 (pettus). Ringkonnakohus leiab, et lähtudes hagejate poolt esitatud hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest (hagi alus) ning nõudest on õigeks õiguslikuks aluseks PärS § 93 ja TsÜS § 83 lg 3. Maakohus, jättes haginõude kvalifitseerimata, rikkus kvalifitseerimis- ja selgituskohustust, sest kohus kohaldab õigust omal algatusel, kuid maakohus antud juhul ei ole vaidlustatud otsuse põhjendavas osas üldse märkinud, millist seaduse sätet ta kohaldas asja lahendamisel. Sellega on maakohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, sest otsuse põhjendavas osas on märkimata seadused, mida kohus kohaldas asja lahendamisel ning see on kaasa toonud resolutsiooni ebaõige sõnastuse. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 173 lg-d 1 ja 2 ning jätnud otsuses märkimata menetluskulude jaotuse. Samas ei ole selline maakohtu poolne rikkumine viinud asja ebaõigele lahendamisele ja seetõttu ei ole ka vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vaidluse all oli L.L. poolt väidetavalt 22.02.2008 omakäeliselt kirjutatud testamendi kehtivus või kehtetus ning pooled said esitada menetluse kestel kõiki nende poolt vajalikuks peetud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid, s.o pooled on esitanud kõik oma seisukohad seoses hagiga. Ringkonnakohus saab ise eelpoolnimetatud maakohtu rikkumised kõrvaldada, parandades vaidlustatud otsuse resolutsiooni sõnastust ning määrates kindlaks menetluskulude jaotuse.
8.PärS § 93 kohaselt (25.05.2008 kehtinud redaktsioon) on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatu vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Hagejate väitel L.L. poolt väidetavalt 22.02.2008 omakäeliselt kirjutatud testament ei ole tegelikult kirjutatud L.L. poolt ning on seetõttu tühine (kehtetu). Kostja on sellele väitele vastu vaielnud ning leidnud, et tegemist on kehtiva omakäeliselt kirjutatud testamendiga. PärS § 24 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Tuvastamaks, kas 22. veebruaril 2008 koostatud testament ja allkiri testamendil L.L. nimelt on kirjutatud L.L. poolt, ei oma tähtsust asjaolu, kas ja millal L.L. külastas L. L. . Seetõttu ringkonnakohus ei hinda seda, kas L.L. oli või ei olnud võimeline lähtuvalt oma tervislikust
seisundit L. L. külastama ja kui ta külastas L. L. , siis millal ja kellega koos ning vastav apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole asjakohane.
9.Maakohus on õigesti hinnanud ekspertiisiakti nr DK-0270-09/3460, asudes seisukohale, et ekspertiidiaktiga on tõendatud, et 22. veebruaril 2008 koostatud kodune testament ja allkiri testamendil L.L. nimelt ei ole kirjutatud L.L. poolt ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ekspert on hinnangu andmisel jätnud täielikult arvestamata L.L. tervisliku seisundiga. Maakohus on 23. mai 2012 istungil üle kuulanud ekspert H.R. (tl 97 – 98) ning ekspert on vastanud kostja küsimusele, kas eksperdiarvamuse andmisel on arvestatud L.L. tervislikku seisundit, järgmiselt: „väljavõte haigusloost on meile esitatud. /.../ Alati arvestame kirjutaja tervisliku seisundiga. /.../ See haiguslik seisund on üks nendest tunnustest, mida me analüüsime, see ei saa olla määrav.“ Seega apellandi väide, et tema arvates ei ole eksperdid arvestanud seda, et L.L. l kui häiritud motoorikaga haigel inimesel oligi ebaühtlane surve teksti kirjutamisel, ei sea kahtluse alla eksperdiarvamust, sest ekspertiisiakti nr DK-0270-09/3460 koostamisel on arvestatud L.L. tervislikku seisundit.
10.Ekspertiisiakti nr DK-0270-09/3460 ei muuda mitteusaldusväärseks apellandi väide, et kuna ekspertiisiaktis märgiti, et võrdlusmaterjalidest leiti neli üksteisest eristuvat allkirja („L. “ nimekuju on kõigis erinev), siis on võimalik ka viienda allkirja (teistest erineva) olemasolu. Vastavasisulisele kostja küsimusele on ekspert andnud vastuse 23. mai 2012 kohtuistungil (tl 97 – 98) ning selle kohaselt „Teksti sees toodud välja siirded ja seostused /.../ see ei tähenda seda, et meil oli esitatud ainult neli allkirja, vaid siin on välja toodud need neli erinevat varianti /.../ Ja neid võrdlusi on tunduvalt rohkem kui neli. Neli on välja toodud erinevate variantide kujul.“ Eksperdid on võrrelnud vaidlustatud teksti (s.o 22.02.2008 kirjutatud omakäelist testamenti), allkirja sellel ja kuupäeva neile esitatud võrdlusmaterjaliga ning leidnud, et lahkuminekud ilmnesid nii üldtunnuses rõhus kui ka eritunnustes ja esinevad identifikatsioonilised tunnused, mis on püsivad ja individuaalsed, annavad aluse arvamusele, et 22.02.2008 omakäeliselt kirjutatud testamendil olev tekst, allkiri L.L. nimelt ja kuupäev ei ole kirjutatud L.L. poolt.
11.Apellandi kahtluse kohta, kas ekspertidele esitatud kogu võrdlusmaterjali on kirjutanud L.L. , on ekspert vastanud kohtuistungil, et „Hindame seda, mida meile esitatakse. Meil on olnud juhtumeid, kus meil on tekkinud kahtlus, et võrdlusmaterjali hulgas mingi allkiri pole kirjutatud selle isiku poolt, siis sellisel juhul oleme selle ekspertiisiaktis välja toonud, et me pole seda kasutanud. /.../ Antud juhtumil seda pole aktis mainitud, kohtu poole pole pöördutud, siis me lähtusime sellest ja meie kogemuste pagasiga sobis see, et need on kõik ühe isiku poolt kirjutatud.“ Seega kuigi ekspertiisiaktis ei ole seda selgesõnaliselt märgitud, on eksperdid asunud seisukohale, et kogu võrdlusmaterjal oli kirjutatud L.L. poolt.
12.Iseenesest õige on apellandi väide, et isik võib ise kirjutada algul grafiitpliiatsiga ja seejärel teksti pastapliiatsiga üle, kuid see asjaolu ei muuda ekspertiisiakti ebausaldusväärseks. Ekspertiisiaktis on küll märgitud, et testamendi tekst, allkiri ja kuupäev on eelnevalt kirjutatud grafiitpliiatsiga ja hiljem pastapliiatsiga üle kirjutatud, kuid arvamuse andmisel ei ole tuginetud nimetatud asjaolule, vaid vaidlustatud teksti ja võrdlusmaterjali lahknevusele nii üldtunnuses rõhus kui ka eritunnustes. Kõigest eeltoodust lähtudes ei ole 22.02.2008 kodune testament kirjutatud omakäeliselt L.L. poolt ja ei vasta seega PärS § 24 lg-s 1 sätestatule ning on tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel.
13.Apellant on esitanud 24.01.2013 ringkonnakohtule kaks vastuväidet kohtu tegevusele. Kuna esimeses vastuväites esitab apellant taotluse asja arutamise uuendamiseks, siis võtab ringkonnakohus seisukoha asja arutamise uuendamise põhjendatuse kohta. Vastavalt TsMS § 437 p-le 1 võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Apellandi arvates tegi ringkonnakohus menetluses vea seetõttu, et jättis rahuldamata apellandi taotluse võtta vastu tõendina R.K. arvamuse, kuigi nimetatud tõend oli esitatud koos apellatsioonkaebusega. Iseenesest on õige apellandi väide, et ta esitas R.K. poolt allkirjastatud OÜ Tipparst 03.07.2012 kirja koos apellatsioonkaebusega 12.07.2012, kuid samas ei ole see asjaolu taotluse rahuldamise aluseks. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Apellant ei ole kaebuses põhjendanud R.K. poolt allkirjastatud OÜ Tipparst 03.07.2012 kirja apellatsiooniastmes esitamise lubatavust, vastaspool ei olnud tõendi vastuvõtmisega nõus ning seetõttu keeldus ringkonnakohus uue tõendi vastuvõtmisest. Apellandi enda väitel sai ta teada asjaolust, et eksperdiarvamuses ei arvestatud L.L. tervislikku seisundit, 23. mai 2012 istungil. 23. mai 2012 kohtuistungi protokollist (tl 98) nähtub, et kostja ei ole soovinud täiendavat ekspertiisi ega ka täiendada asja arutamist, vaid on pidanud võimalikuks lõpetada asja sisuline arutamine. Seega ei ole põhjendatud apellandi poolt apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamine. Lähtudes eeltoodust, ei ole ringkonnakohus menetluses viga teinud, kui keeldus vastu võtmast apellandi poolt esitatud uut tõendit ning seetõttu puudub alus asja arutamise uuendamiseks.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.