Janek Tropini hagi OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni vastu nõude tunnustamiseks OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1597,80 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamson Vastustaja (hageja): Janek Tropin (IK: 37009242760); volitatud esindajad Meelis Leis ja Karina Kukkes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2012.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb menetluskulud solidaarselt koos teiste kostjatega kanda Ülli Adamsonil.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda, et menetluskulud kannab solidaarselt koos teiste kostjatega OÜ Kenton Partner (pankrotis).
4.Lugeda maakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotus tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Jätta poolte menetluskulud 68 % ulatuses Janek Tropin’i kanda ja 32 % ulatuses solidaarselt OÜ Kenton Partner (pankrotis), Helen Pahk’i, Priit Vaiksoo ja Kalju Solom’i kanda.“
5.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Janek Tropin esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni, Helen Pahki, Priit Vaiksoo ja Kalju Solomi vastu nõude tunnustamiseks Kenton Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Kenton Partner OÜ-ga (pankrotis) töölepingulises suhtes töötades alates 30. aprillist 2008 projektijuhi ametikohal. Hageja esitas Kenton Partner OÜ pankrotimenetluses nõudeavalduse 79 652 kr saamiseks, mis jäi 21.06.2010.a nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate poolt põhjendamatult tunnustamata, kuna nõudele vaidlesid vastu pankrotihaldur Ü. Adamson, H. Pahk, P. Vaiksoo ja K. Solom. Hageja oli ettevõttega töölepingulises suhtes, ta teostas töid ettevõtte objektidel ning on seega õigustatud saama tasu nagu iga teinegi töölepingu alusel töötanud isik.
2.Kostjad H. Pahk, P. Vaiksoo ja K. Solom hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt oli hageja nõue ebaselge. Samuti on hageja saanud raha ja muid hüvesid Kenton Partner OÜ-lt ilma nõuetekohaseid kuludokumente esitamata sedavõrd suures summas, et tal ei saa olla Kenton Partner OÜ vastu reaalset nõuet ka juhul, kui ta oleks sisulise töölepinguga äriühingus töötanud. Maksejõuetuse on põhjustanud hageja poolt vara raiskamine, sihipäratu kasutamine ja muud rasked juhtimisvead.
3.Pankrotihaldur Ü. Adamson vaidles samuti hagile vastu. Pankrotihalduri vastuse ja täiendavate seisukohtade kohaselt on oluline arvestada, et hageja pangakontod ja töötasu olid erinevate kohtutäiturite poolt arestitud, mistõttu hageja töötasu maksti sageli erinevate kohtutäiturite kontodele. Hageja on oma töölepingu kehtivuse vältel saanud Kenton Partner OÜ-st raha kokku 408 634,52 kr, mistõttu Kenton Partner OÜ-l (pankrotis) ei saa olla kohustust hageja ees. Hageja nõudeavalduses ei ole arusaadavalt märgitud nõude sisu (millise perioodi eest on võlgnevus, millega on tõendatud töö reaalne tegemine). Teised töötajad on kostjale selgitanud, et hageja reaalselt tööobjektidel ei töötanud. Samuti on nõudeavaldus hea usu põhimõtte vastane. Hageja on Kenton Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige, kes on sõlminud iseendaga ka töölepingu. Hageja nõue on tõendamata. Samuti on nõue aegunud puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise osas.
4.5. aprillil 2011 toimunud kohtuistungil arutas kohus nõude aegumist ning tegi 25. aprillil 2011 vaheotsuse, millega luges aegunuks hageja töölepingu lõpetamise hüvitise ja saamata puhkuse hüvitise nõudes.
5.28. veebruaril 2012 esitas hageja oma lõpliku seisukoha leides, et hageja töötamine Kenton Partner OÜ-s on tõendatud töölepingu ja hageja vande all antud seletustega. Hageja on 29. detsembril 2011 esitanud kohtule Hellås og Handeland Enterprenør A/S-i kinnituse selle kohta, et Kenton Partner OÜ töötas Norras perioodil jaanuar–oktoober 2009. Lisaks sellele on hageja esitanud Kenton Partner OÜ (pankrotis) pangaväljavõtte, millelt nähtub, et sama äriühing on tasunud Kenton Partner OÜ-le töövõtutasu. Hagejal saamata jäänud töötasu suurus on 1871,21 eurot (s.o 29 278 kr) bruto. Nõue on kujunenud järgmiselt: juuni 2009 eest 9278 kr; juuli 2009 eest 5000 kr; august 2009 eest 15 000 kr. Nõuet tõendavad töötasu arvestuse lehed ja pearaamat ning hageja selgitused nende kohta. Töölepingust tulenes kohustus maksta töötasu järgmise kuu 7.-15. kuupäeva vahemikus. Raha ei laekunud välistellijatelt plaanipäraselt ning sellest tulenevalt maksti hagejale töötasu välja hilinemisega.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 22. märtsi 2012 otsusega hagi osaliselt. Kohus rahuldas hageja 79 652-kroonise nõude 25 278 kr ulatuses, s.o 32%. Sellest tulenevalt jäi 68% menetluskuludest J. Tropini kanda ja 32% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Kohus järeldas, et juuni 2009 eest soovib hageja saada töötasu 10 000 kr, juuli 2009 eest 5000 kr ja august 2009 eest 15 000 kr. Kenton Partner OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõttelt nähtub, et 24. juulil 2009 on tehtud kontolt makse nr 820 Heli Peetsmann’ile selgitusega „OÜ Rändur menetlus tasu Janek Tropin võlg“ summas 2 375 kr. Hageja on 24. jaanuari 2011 vastuses võtnud omaks, et nimetatud makset tuleb käsitleda töötasuna. Ka pearaamatu väljavõttest nähtub, et 24.juulil 2009 tehtud makset nr 820 on arvestatud 15. aprilli 2009 makstava töötasu maksena. Analoogselt eelnimetatuga kajastuvad pearaamatu väljavõttes ka Kenton Partner OÜ (pankrotis) Swedbank’i pangakontolt kohtutäituritele tehtud maksed J. Tropini võlgnevuste katteks. Kenton Partner OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõttelt nähtub ka maksete tegemine selgitusega „Janek Tropin töötasu“ augustis kokku summas 21 500 kr (3. augustil 2009 summas 5000 kr, 4. augustil 2000 kr, 6. augustil 1000 kr, 7. augustil 9500 kr, 24. augustil 4000 kr). Hageja on oma 24. jaanuari 2011 vastuses väitnud, et nimetatud makseid ei saa käsitleda juuli 2009 töötasuna, sest töötasu laekumine ettevõttes oli seotud objektide eest
raha saamisega ja mitmel juhul ei ole hageja saanud töötasu õigeaegselt. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu, millise kuu eest on hagejale tehtud töötasu maksed augustis. Samas nähtub pearaamatu väljavõttest, et 3. augustil 2009 tehtud makse nr 826 on arvestatud
15.aprillil 2009 makstava töötasu maksena, kuid 5000 kr asemel on pearaamatusse arvestatud makse suurusena 6 500 kr. 4. augustil, 6. augustil ja 7. augustil tehtud maksed on samuti arvestatud 15. aprillil 2009 makstava töötasu maksetena. Kuna töölepingu p 4.3. kohaselt makstakse töötasu maksmise eelneva kalendrikuu eest järgneva kuu 7. kuni
15.päeval, siis tuleb asuda seisukohale, et 15. aprillil 2009 makstud töötasu on märtsikuu eest, 15. mail 2009 makstud töötasu aprillikuu eest jne. Samas ei nähtu pearaamatust 24. augustil 2009 tehtud makse nr 852 summas 4000 kr kajastamist töötasuna. Hageja on aga selgitanud 13. jaanuari 2012 vastuses, et nimetatud summa on arvestatud 24. augustil 2009 tehtud makse nr 240809 sisse. Samas ei ole hageja nimetatud asjaolu tõendanud, mistõttu arvestab kohus makse nr 852 mittekajastumisega pearaamatus nõude ulatuse kindlaksmääramisel. Kuna muus osas Kenton Partner OÜ (pankrotis) tehtud maksed klapivad pearaamatus kajastatuga, ei pea kohus pearaamatut ebausaldusväärseks. Töötasu arvestuse lehelt nähtuvalt pidi hageja juunis 2009 saama töötasu summas 10 000 kr (bruto) ning päevaraha summas 15 000 kr, kokku brutosummana 25 000 kr (23 215 kr neto). Sama summa nähtub ka pearaamatust. Nimetatud summast on hageja vastavalt pearaamatu väljavõttele saanud kätte 24. augustil 2009 päevaraha summas 12 722 kr ning
9.juulil 2009 summas 3 000 kr, kokku 15 722 kr. Kuivõrd hageja päevaraha nõue oli 15 000 kr, siis läks 722 kr töötasu katteks. Seega jäi hagejal saamata 10 000 – 722 = 9 278 kr. Töötasu arvestuse lehelt nähtuvalt pidi hageja juulis 2009 saama töötasu summas 5 000 kr (bruto), päevaraha summas 14 000 kr, puhkusetasu summas 20 652 kr, kokku 39 652 kr bruto (34 171 kr neto). Hagejal jäi saamata töötasu 5 000 kr. Töötasu arvestuse lehelt nähtuvalt pidi hageja augustis 2009 saama töötasu summas 15 000 kr bruto (11 991 kr neto). Hagejal jäi nimetatud summa saamata. Töötasu arvestuse lehelt nähtuvalt pidi hageja septembris 2009 saama töötasu summas 15 000 krooni, mis hagejal jäi saamata. Kokku on hagejal saamata jäänud 9 278 + 5 000 + 15 000 = 29 278 kr (1 871,21 eurot). Kenton Partner OÜ (pankrotis) esitatud pangakonto väljavõttelt perioodi 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2009 eest ei nähtu, et pärast 24. augustit 2009 oleks J. Tropinile tehtud töötasu makseid. Asjaolu, et 2. aprilli 2009 avalduses palus J. Tropin kanda oma töötasu P. Tropini arveldusarvele, ei näita, et J. Tropin on saanud töötasu läbi P. Tropini konto. Kohtule ei ole vastavat tõendit esitatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et teatud summade deklareerimine ei tähenda veel töötasu tegelikku tasumist J. Tropinile. Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasja seisukohast ei ole oluline, kas J. Tropin töötas tegelikult 2009.a suvel, millistel objektidel ta töötas ja kellega. Töötasu väljamaksmise aluseks on esitatud nn palgalipikud, mille kohaselt juuni 2009 eest on hagejal õigus saada töötasu 10 000 kr, juuli 2009 eest 5000 kr ja august 2009 eest 15 000 kr. Samuti ei ole antud tsiviilasjas tõendatud, et majanduskuludena J. Tropinile tehtud maksed või sularaha väljavõtmine majanduskuludeks on käsitletav töötasu maksmisena. Kohtu hinnangul ei ole hagejal muud võimalust töötasu mittesaamise tõendamiseks peale pearaamatu väljavõtete ja Kenton Partner OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtete, sest negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada. Kuna nimetatud tõenditest ei nähtu töötasu täies ulatuses tasumine juuni, juuli ja august 2009 eest ning kostja ei ole hageja väiteid ja tõendeid ümber lükanud, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt. Hageja nõudest 29 278 kr (1 871,21 eurot) arvab kohus maha 24. augusti 2009 makse summas 4 000 kr, mis
ei kajastu pearaamatus. Seega peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja tunnustada hageja nõuet Kenton Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 25 278 kr (1 615,56 eurot) ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kenton Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ü. Adamson esitas Tartu Maakohtu
22.märtsi 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud asjas poolte endi kanda. Samuti esitas apellant taotluse lugeda asjas kostja/apellandina menetlusosaliseks OÜ Kenton Partner (pankrotis). Teised kostjad apellatsioonkaebusi ei esitanud. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on PankrS § 106 lg 1 kohaselt kostjaks pankrotihaldur Ü. Adamson, kes oma ametikohustusi täites esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite J. Tropini nõudeavaldusele. Eraisik Ü. Adamsonil ei olnud ei õigust ega kohustust nõuet vaidlustada ning juhul kui menetluskulud jäävad kostja(te) kanda, saab menetluskulud jätta OÜ Kenton Partner (pankrotis) kui võlgniku, mitte aga Ü. Adamsoni kui eraisiku kanda; 2) tuleks käesolevas asjas menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtuvaidluses oli hagejal kokku kolm esindajat, samas kui kostjad esindajaid menetluses ei palganud. Apellant ja teised kostjad esitasid vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul põhjendatult, kuna sel hetkel oli nõudeavaldus tõendamata. Kohtuvaidluses leidis tõendamist 32% nõudest tõendite ja asjaoludega, mis nõuete kaitsmise koosolekul ei olnud kostjatele teada; 3) jääks menetluskulude esimese astme kohtu poolt määratud viisil jagunemise korral kostjatele sisuliselt kohustus maksta hagejale menetluskulusid. Ehkki hagejale jäi kohustus tasuda 68% kostjate menetluskuludest, ei ole kostjatel reaalselt menetluskulusid, mille kindlaksmääramist nad kohtuotsuse jõustumise järel taotleda saaksid. Kindlasti on aga tekkinud maksimaalsed võimalikud menetluskulud hagejal, kellele kostjad 32 % menetluskuludest hüvitama peaksid. Selline menetluskulude jagamine on ilmselgelt nii ebaõiglane kui ka ebamõistlik ja apellant palub jätta TsMS § 162 lõike 4 alusel antud asjas menetluskulud poolte endi kanda.
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus menetluskulude osas muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei anna asjaolu, et kostjatel ei ole reaalselt menetluskulusid, mille kindlaksmääramist nad kohtuotsuse jõustumise järel taotleda saaksid, alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks; 2) on Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse nr 3-2-1-142-10 punktis 10 märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuses ei ole veenvalt põhjendatud, et hageja menetluskulude väljamõistmine 32% ulatuses kostjatelt on kostjate suhtes äärmisel ebaõiglane või
ebamõistlik. Asjaolu, et hagejal oli lepinguline esindaja ning kostjatel ei olnud, ei saa iseenesest mõjutada menetluskulude jaotust; 3) on kostja 1 puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva pankrotihalduriga, kellel on olemas õigusteadmised. Samuti on kostja 2 puhul tegemist õigusteadmistega isikuga, samas kui hagejal õigusteadmised puuduvad. On loomulik, et hageja oli sunnitud võtma endale lepingulise esindaja. Ükski TsMS-i säte ei keela esindajat ka vahetada, seega ei ole apellandi viide hageja lepinguliste esindajate arvule asjakohane; 4) ei ole antud vaidluse seisukohast oluline apellandi väide, et „kindlasti on aga maksimaalsed võimalikud menetluskulud hagejal“. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus hüvitatavad menetluskulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidlus menetluskulude konkreetse suuruse üle on eraldi vaidlus ja ka seal on kostjal/apellandil võimalik esitada omapoolsed vastuväited; 5) tuleneb PankrS § 106 lg 1 teisest lausest et, kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur. Antud juhul vaidles hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõudele vastu haldur, mistõttu viidatud sättest tulenevalt oli haldur ka kostjaks. Tõenäoliselt on seadusandja eeldanud pankrotihaldurilt suuremat vastutust õigusvaidluste perspektiivi hindamisel. Kui seadusandja tahteks oleks olnud see, et kostjaks on pankrotis olev äriühing ning pankrotihaldur on üksnes tema esindajaks, oleks see PankrS § 106 lg-s 1 ka expressis verbis kirjas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada osas, milles kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb menetluskulud solidaarselt koos teiste kostjatega kanda Ülli Adamsonil. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsustuse, millega lugeda menetluskulud jaotatuks selliselt, et 32 % ulatuses tuleb menetluskulud kanda solidaarselt Kenton Partner OÜ-l (pankrotis), Helen Pahk’il, Priit Vaiksoo’l ja Kalju Solom’il. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.OÜ Kenton Partner (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamson vaidlustas apellatsiooni korras Tartu Maakohtu 22.03.2012.a otsuse põhjendusel, et kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti menetluskulud solidaarselt pankrotihaldur Ülli Adamsoni ning samuti hageja nõude tunnustamisele vastu vaielnud võlausaldajate Helen Pahki, Priit Vaiksoo ja Kalju Solomi kanda. Menetluskulude jaotus on sõnastatud selliselt, nagu tuleks menetluskulud kanda pankrotihaldur Ülli Adamsonil isiklikult.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et PankrS ei näe ette pankrotihalduri kohustust kanda oma ametitegevusega kaasnenud kulutusi, sh pankrotivaraga seotud kohtuvaidluste tagajärjel tekkinud menetluskulusid, oma isikliku vara arvel. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti.
Seega tuleneb PankrS § 541 lg-st 1 otseselt, et kui pankrotivaraga seotud vaidlusega kaasnevad menetluskulud, siis ei kanna neid kulusid pankrotihaldur isiklikult, vaid kulude kandjaks on pankrotivõlgnik – käesoleval juhul OÜ Kenton Partner (pankrotis).
10.Maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotus ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule. Nimetatud normi kohaselt tuleb kohtul lahendada selgelt ja ühemõtteliselt nii poolte nõuded kui ka muud veel lahendamata taotlused, kusjuures resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Need nõuded laienevad ka menetluskulude jaotuse märkimisele kohtuotsuses vastavalt TsMS §-le 173. Käesoleval juhul on maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotus sõnastatud ebaselgel ja raskusteta täitmist mitte võimaldaval viisil. Kohus on küll kohaldanud asjas PankrS § 541 lg-t 1 osas, mis määrab kindlaks pankrotihalduri menetlusliku seisundi pankrotivaraga seotud kohtuvaidluste pidamisel, kuid on jätnud tähelepanuta PankrS § 541 lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik ja mitte pankrotihaldur isiklikult. Seega on maakohus kohaldanud õigusnormi ebaõigesti ning see on toonud kaasa TsMS-s sätestatule mittevastava kohtulahendi tegemise.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu pidanuks kohus käesoleval juhul jätma menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda juhul, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega ei ole maakohus rikkunud ühtki asjassepuutuvat menetlusnormi. Hagi osalise rahuldamise korral on menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega tavapärane ning käesolevas asjas ei esine ringkonnakohtu arvates niisuguseid erilisi asjaolusid, mis tingiksid sellest põhimõttest erandi tegemise. Menetluskulude võrdelise jaotamise põhimõttest kõrvalekaldumise aluseks ei ole asjaolu, et hagejat esindasid menetluses lepingulised esindajad, kuid kostjad endale esindajaid ei palganud, saavutades seeläbi kulude kokkuhoiu. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu otsust, mille kohaselt hagi kuulus 32 % ulatuses rahuldamisele. Kolleegium ei näe alust lugeda menetluskulude vastavas ulatuses kostjate kanda jätmist kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ning jätab apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata.
13.Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude, sh õigusabikulude lõplik hindamine toimub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames vastavalt TsMS §-le 174. Lepingulise esindaja kulude hüvitamisel kohaldub TsMS § 175, mille kohaselt on kostjatel õigus vaidlustada hageja lepingulise esindaja kulude suurus ning seejärel kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
14.Maakohtu otsuses ei ole märgitud tsiviilasja hinda. Asja menetlusse võtmisel on maakohus oma 30.08.2010.a määrusega leidnud, et esitatud nõue tuli lugeda mittevaraliseks ning kehtinud TsMS § 132 lg 1 alusel tuli eeldata, et hagi hind on 25 000 krooni (1597,80 eurot). TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, vähendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summani 25,56 eurot.
15.Kuna apellant vaidlustas üksnes maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotuse ja ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.