Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud L J esitas töövaidluskomisjonile avalduse AS Ithal-Kraanad vastu vähem makstud koondamishüvitise summas 520,40 euro, viivise summas 6,27 euro ja varalise kahju hüvitamise summas 674,98 euro saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas L J avalduse osaliselt. AS IthalKraanad esitas kohtule taotluse töövaidluskomisjonis läbi vaadatud L J avalduse AS Ithal-Kraanad vastu kahju hüvitamiseks läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hagiavalduse kohaselt kostja lõpetas hagejaga töölepingu koondamise tõttu 02.02.2011 ning maksis hagejale töölepingu lõppemisel välja kõik tasumisele kuulunud summad. Töölepingu lõpetamisel ei ole kostja hagejale väljastanud Sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud „Vormi „Tööandja tõend kindlustatule“ kehtestamine“ lisas toodud vormikohast tõendit (edaspidi tõend) ega vormikohast töölepingu ülesütlemisavaldust (edaspidi teade). 16.03.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus tulla kostja kontorisse paberitele järgi. Hageja ja kostja vahel toimus seejärel ajavahemikul 16.-18.03.2011 täiendav e-kirjavahetus, kuidas hageja saaks kätte tõendi ja teate. Hageja sai tõendi ning teate kätte alles 21.03.2011, so pärast pöördumist töövaidluskomisjoni ning pärast e-kirjavahetust kostjaga. Seetõttu hageja ei saanud esitada Töötukassa kodulehel loetletud dokumente Töötukassale enda töötuna arvelevõtmiseks ning töötuskindlustushüvitise saamiseks, millega tekkis hagejale varaline kahju 674,98 eurot saamatajäänud töötuskindlustushüvitise näol. Kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 21.03.2011, so alates hetkest kui kostja andis hagejale teate ja tõendi. Tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS-s sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Viivituse põhjustaja on olnud hageja. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni, et vaidlustada lepingu lõpetamise alust. Tõend väljastati hagejale tema esimesel nõudmisel läbi kostja esindaja. 09.03.2011 toimunud istungil kostja tunnistas hageja nõuet perioodi 09.03.2011-21.03.2011 eest. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Ithal-Kraanad L J kasuks välja kahju hüvitise summas 182,05 eurot ja 24.10.2011 seisuga viivised summas 8,72 eurot ning viivise põhivõlalt 182,05 eurot VÕS § 113 sätestatud määras alates 25.10.2011 kuni põhivõla tasumiseni. 2(4)

Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud 50 % ulatuses L J ja 50 % ulatuses AS Ithal-Kraanad kanda. TLS § 28 lg 2 p 12 kohaselt kohustub tööandja töötaja nõudmisel andma andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Töötuskindlustusseaduse § 10 lg 1 kohaselt esitab kindlustatu (töötaja) töötuskindlustushüvitise taotlemiseks töötukassale avalduse. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 08.04.2009 määruse nr 31 § 3 lg 1 p 1 kohaselt töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele lisatakse tööandja tõend (id) kindlustatule. Eeltoodust nähtub, et tööandja peab töötajale esitama töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tõendi töötaja nõudmisel. Seadus ei kohusta tööandjat esitama nimetatud tõendit töötajale koos töölepingu ülesütlemise avaldusega, vaid üksnes töötaja poolt vastava taotluse esitamisel. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja esitas töölepingu lõppemise päeval 02.02.2011 kostjale taotluse väljastada hagejale tõend selle esitamiseks Töötukassale. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et ajavahemikus 02.02.2011 kuni 08.02.2011 on hageja ja kostja vaielnud töölepingu lõpetamise aluse ja töölepingu lõpetamisel kostja poolt hagejale makstava hüvitise suuruse üle. Alles hageja poolt 09.03.2011 kostja esindajale saadetud e-kirjast nähtub, et hageja palub, et kostja esitaks hagejale tõendi (TVK tlk 22). Asjaolu, et hageja palus töösuhte lõppemisel, et kostja väljastaks hagejale tõendi, ei leidnud tõendamist ka 24.09.2011 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Priit J ütlustega. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et hageja oleks ise enne 21.03.2011 pöördunud Töötukassa poole enda töötuna arvele võtmiseks ja Töötukassa oleks keeldunud hageja töötuna arvele võtmisest seoses tööandja poolt vajalike tõendite esitamata jätmisega. 10.05.2011 toimunud töövaidluskomisjoni istungi protokolli kohaselt on hageja istungil ise selgitanud, et pärast töövaidluskomisjoni istungit läks hageja Töötukassasse ja sai teada, et üks paber on puudu ja siis hakkas hageja asju ajama (TVK tlk 6). Eeltoodust järeldub, et hageja soovis ennast Töötukassas võtta arvele alles pärast töövaidluskomisjonis toimunud istungit selles asjas, milles hageja vaidlustas kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemise ja alles siis selgus, et hageja vajab tõendit ja hageja esitas seejärel kostja esindajale 09.03.2011 taotluse nimetatud tõendi väljastamiseks. Asjaolu, et kostja poolt välja antud tõend kannab 02.02.2011 kuupäeva ei kinnita seda, et hageja oleks 02.02.2011 kostjale nimetatud tõendi väljastamise taotluse esitanud. Kostja on tõendi hagejale väljastamisega viivitamise omaks võtnud alates 09.03.2011. Juhul kui kostja oleks väljastanud hagejale tõendi 09.03.2011 ja hageja oleks saanud ennast töötuna arvele võtta 09.03.2011, siis oleks hagejal vastavalt Töötuskindluse seaduse § 11 lg-le 5 tekkinud õigus saada töötuskindlustushüvitist alates tema töötuna arvele võtmise kaheksandast päevast, st alates 16.03.2011. Seega seisneb hagejale tekkinud reaalne kahju ajavahemiku 16.03.2011-27.03.2011 eest töötuskindlustushüvitise mittesaamises. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsuse nr 111011230 kohaselt hüvitise suuruseks ajavahemikus 28.03.2011 - 05.07.2011 on 16,55 eurot päevas. Seega on hagejal saamata jäänud töötuskindlustushüvitis ajavahemiku 16.03.27.03.2011 eest (11 kalendripäeva) summas 182,05 eurot. Kuna kohus rahuldas põhinõude osaliselt kuulub väljamõistetud summalt 182,05 eurot välja mõistmisele viivis VÕS § 113 sätestatud määras ajavahemiku eest 21.03.2011 - 24.10.2011 summas 8,72 eurot ning vastavalt hageja nõudele TsMS §-st 367 tulenevalt viivis kuni kostja poolt põhinõude kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Teha otsus, millega jätta menetluskulud täielikult hageja kanda või proportsionaalselt rahuldamata hagi osaga. Hagi rahuldati vähem kui 1/3 osas esitatust ning selleski osas kostja hagi esimesel istungil tunnistas. Hageja taotles pärast esimest kohtuistungit arutamise jätkamist kirjalikus menetluses

3(4)

ning kostja sellega nõustus. Kohus andis hagejale tähtaja viimase poolt soovitud dokumentaalse tõendi esitamiseks, kostjale tähtaja tõendile vastamiseks ja pooltele kohtuteeside esitamiseks. Hageja dokumentaalset tõendit ei esitanud, vaid esitas kohtuteeside esitamise faasis taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kuna tunnistaja on hageja abikaasa, siis pidi olema ja oligi kõik tunnistaja tõendiväärtus hagejale juba ammu enne hagi esitamist teada. Kohus siiski rahuldas hageja taotluse ja taastas kohtuliku uurimise asjas ning määras kohtuistungi. Selline hageja käitumine on käsitletav oma menetlusõiguste pahauskse kasutamisena, mis põhjustas kostjale täiendava menetluskulu õigusabi näol. Vastus apellatsioonkaebusele Apellatsioonkaebus on hagejale kätte toimetatud, kuid vastust kohtule ta esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 0510.2012 otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Nimetatud osas on võimalik teha uus otsus. Vaidlus puudub selles, et hageja L J eitas hagi kostja vastu rahalises nõudes summas 674,98 eurot (t.l.25-28). Vaidlus puudub selles, et kaevatava otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt mõistes välja kokku 190,77 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Kolleegium leiab, et rahaliste nõuete korral on võimalik menetluskulude jaotamisel arvestada hagi rahuldamise ulatust ning võrdeliselt sellega jaotada ka menetluskulud. Kolleegium leiab, et kohtumenetlus ei ole veninud hageja süül. Ka kostja taotles tunnistaja ülekuulamist. Pooled ei olnud kumbki valmis kompromissi sõlmima. Seega puudub alus jätta menetluskuludest suurem osa hageja kanda nagu soovitakse apellatsioonkaebuses. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta 28% hageja kanda ja 72% kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Apellatsiooniastme menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS §171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.