Välja mõista AS IK LJ kasuks 24.10.2011 seisuga viivised summas 8.72 (kaheksa eurot ja 72 senti) eurot.
4.Välja mõista AS IK LJ kasuks viivis põhivõlalt 182.05 eurot VÕS § 113 sätestatud määras alates 25.10.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskuludest 50% LJ ja 50% AS IK kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
1.LJ esitas töövaidluskomisjonile avalduse AS IK vastu vähem makstud koondamishüvitise summas 520.40 eurot, viivise summas 6.27 eurot ja varalise kahju hüvitamise summas 674.98 eurot nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt 10.05.2011 otsusega töövaidlusasjas nr. 4.4-2/910-11 LJ avalduse. AS IK esitas 16.06.2011 kohtule taotluse töövaidluskomisjonis läbi vaadatud LJ avalduse AS IK vastu kahju hüvitamise nõudes läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 28.09.2012 määrusega võttis kohus LJ hagi AS IK vastu menetlusse. Hageja nõue ja selle põhjendused
2.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu nr 2005-07-01 koondamise tõttu. Töölepingu lõpetamise päev oli 2.02.2011. Kostja maksis hagejale Töölepingu lõppemisel välja kõik tasumisele kuulunud summad. Töölepingu lõpetamisel ei ole kostja hagejale väljastanud Sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud Vormi „Tööandja tõend kindlustatule“ kehtestamine“ lisas toodud vormikohast tõendit (edaspidi Tõend) ega vormikohast Töölepingu ülesütlemisavaldust (edaspidi Teade). 16.03.2011 (kolmapäev) saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus tulla kostja kontorisse paberitele järgi. Hageja ja kostja vahel toimus seejärel ajavahemikul 16.-18.03.2011 (kolmapäev kuni reede) täiendav e-kirjavahetus, kuidas hageja saaks kätte Tõendi ja Teate. Hageja sai Tõendi ning Teate kätte alles 21.03.2011, so pärast pöördumist töövaidluskomisjoni ning pärast ekirjavahetust kostjaga. Kostja ei ole toonud mitte ühtegi veenvat põhjust, miks oleks hageja ise pidanud viivitama kuni 21.03.2011 Tõendi ning Teate esitamisega Töötukassale, kui need oleks tal olemas olnud varem, so enne 21.03.2011. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja ja tema kirjavahetuses oleks peetud silmas mingeid teisi pabereid või et hageja oleks Tõendi ja Teate hagejale varem kätte toimetanud.
3.Töötukassa kodulehe andmeil tuleb „[t]öötuna arvelevõtmiseks /.../ pöörduda isiklikult sobivasse töötukassa osakonda konsultandi vastuvõtule, võttes kaasa: • kehtiva isikut tõendava dokumendi; • töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte lõppu ja põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping), töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.“. Mõiste all „tööandja
tõend kindlustatule“ on silmas peetud vormikohast Tõendit, kuna vajutades mainitud kodulehel linki avaneb Tõendi vorm. TKindlS § 42 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.
4.Käesoleval juhul ei andnud kostja Töölepingu lõppemisel hagejale ei Tõendit ega Töölepingu lõpetamise teadet ning hageja ei saanud seetõttu esitada Töötukassa kodulehel loetletud dokumente Töötukassale enda töötuna arvelevõtmiseks ning töötuskindlustushüvitise saamiseks. Sellega tekkis hagejale varaline kahju 674.98 eurot saamatajäänud töötuskindlustushüvitise näol. Kui kostja oleks käesoleval juhul täitnud oma kohustuse ning andnud hagejale õigeaegselt Tõendi ning Teate, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Järelikult kostja peab selle kahju hüvitama. Kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 21.03.2011, so alates sellest hetkest kui kostja andis hagejale Teate ja Tõendi. Tasumisega viivitamise tõttu peab kostja tasuma hagejale viivist. 24.10.2011 seisuga on saamata tulult kogunenud viivist 32.70 eurot.
5.Käesoleval juhul on kostja rikkunud raha tasumise kohustust. Pooled ei ole kokku leppinud VÕS-is sätestatust kõrgemat viivisemäära. Kohaldada tuleb VÕS-i viivise määra. Seega hageja võib nõuda kostjalt viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni, sh hagi esitamise seisuga kogunenud viivist summas 32.70 eurot ning edasi VÕS § 113 mainitud määras kuni jõustunud kohtuotsuse täitmiseni.
6.Hageja 23.03.2012 esitatud seisukoha kohaselt hageja märgib, et TkindlS § 42 lg l p 5 nõude võib esitada suuliselt kuna seadus ei sätesta kirjalikku nõude esitamise vormi. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 14. jaanuaril 2011 teatas hageja telefoni teel (suuline tehing, mida kostja ei ole vaidlustanud) tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõppemisest ning soovist tööle naasta. Suulise kokkuleppe kohaselt läks hageja 31. jaanuaril 2011 AS IK kontorisse XXX, et allkirjastada koondamisdokumendid kuna hageja asemele oli võetud uus töötaja teise ametinimetusega ning väidetavalt majanduslik olukord ei võimaldanud hagejat tagasi tööle võtta. Hageja eeldas, et tööandja on teadlik muuhulgas kõigist töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikest dokumentidest ning annab koos kõigi muude dokumentidega hagejale koheselt üle ka need. AS IK kontoris selgus, et koondamisdokumendid on vormistamata ja hagejal paluti hiljem uuesti tulla kontorisse.
7.02.02.2011 läks hageja uuesti vastavalt eelnevale suulisele kokkuleppele AS IK kontorisse, kuid koondamisdokumendid olid endiselt vormistamata. Hagejal paluti mõneks ajaks kontorist lahkuda kuna sooviti arutada koondamishüvitise väljamakse hajutamist laenulepinguna kolme kuu ulatuses. Peale tööandjapoolset telefonikõnet pöördus hageja uuesti AS IK kontorisse. Hagejale teatati, et dokumentide vormistamisega läheb aega ning paluti uuesti järgmisel päeval AS IK kontorisse tulla dokumentidele järgi, samas paluti hagejal saata koondamishüvitise arvutuse käik (suuline kokkulepe, mida kostja ei ole vaidlustanud). Samas on väga oluline märkida, et tõend, millest käib jutt, oli ju tegelikult siis juba olemas - see on tööandja poolt allkirjastatud 02.02.2011. Tõendit, mis oli juba olemas ja allkirjastatud hagejale aga ei antud, kuigi hageja seda nõudis. Kuna Laagri (hageja elab Laagris) ja Lasnamäe (tööandja asukoht) vahemaa on väga suur ning
juba kahel korral AS IK poolt lubatud dokumendid olid vormistamata, siis palus hageja dokumendid temale koju kätte toimetada.
8.03.02.2011 saatis hageja vastavalt eelnevale suulisele kokkuleppele e-kirja teel koondamishüvitise arvutuskäigu. Kuna 04. veebruaril hagejale koju toimetatud dokumendid olid ebakorrektselt vormistatud ning koondamishüvitise summa märgatavalt madalam, kui seaduslikult ette nähtud, siis jäid need hageja poolt allkirjastamata ning dokumendid võeti kaasa, sh ka juba 02.02.2011 olemas olnud ja allkirjastatud tõend. Samal päeval telefoni teel eitati kogu eelnevat kokkulepet koondamise osas ning ei antud mingit informatsiooni dokumentide kohta. Ning seejärel saadeti e-kiri 04.veebruaril 2011 teatega tööle tulla 07.02.2011. Oluline on see, et tööandja ei saa töölepingu ülesütlemisest ühepoolselt enam loobuda, kui see tahteavaldus on juba tehtud. Seega AS IK käitus vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Hageja palub võtta arvesse tööandja viivitavat ja vastuolulist käitumist olukorras, kus töötaja soovib peale lapsehoolduspuhkust naasta oma töökohale järgides seadusest tulenevat nõuet etteteatamise kohta. Hagejal puudus vajadus viivitada töölepingu lõpetamisega ning on arusaamatu miks tööandja ei vormistanud ega andnud üle koheselt, kas siis 31.jaanuaril või 02.veebruaril 2011, kui töötaja oli kohapeal AS IK kontoris, kõik vajalikud koondamisega seotud töölepingu lõpetamise dokumendid. AS IK oolt edastati Eesti Töötukassale teade hageja koondamise kohta 18.02.2011 kuigi vastavalt TkindlS §le 143 tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates, seega hiljemalt 07.02.2011. See faktiline asjaolu viitab ilmselgelt tööandja poolsele viivitusele. Koondamise ettepaneku tegi tööandja, samas viivitas vajalike dokumentide vormistamise ja edastamisega nii Eesti Töötukassale kui ka töötajale, et töötaja saaks töötuna arvele võtta ning saada töötuskindlustushüvitist. Palun arvestada tööandja tekitanud varalist kahju töötajal saamatajäänud tulu osas, mis on seadusega ette nähtud.
10.Tööandja väljastas tõendi hagejale miskipärast alles 21.03.2011, so pärast korduvaid nõudmisi. Hageja sai end töötuna arvele võtta 21.03.2011 ning töötuskindlustushüvitist hakati maksma 28.03.2011. Hüvitise väljamakset alustati 7 päeva peale arvele võtmist. Saamata jäänud tulu arvestuse aluseks on ajavahemik 02.02.2011 kuni 20.03.2011. Hagejal puudus vajadus tekitada tööandjale lisakulu, kuna hageja vastas seadusega ette nähtud töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele koondamise alusel. Kostja vastuväited ja põhjendused
11.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõpetati 02.02.2011 TLS 89 lg 1 alusel. Hageja ja kostja vahelisest meilivahetusest nähtub, et kostja on teinud korduvalt ettepaneku tulla töökohta lepingu lõpetamisega seonduvaid dokumente vormistama. Nimetatud meilivahetusest nähtub, et hageja tööandja juures käinud ei ole ega kavatsenudki tulla, kuigi sellise ettepaneku on kostja talle teinud. 4.veebruaril külastas kostja (tööandja) esindaja hagejat kodus, et saada vajalikke allkirju. Hageja keeldus allkirjade andmisest. Seega on viivituse põhjustaja olnud hageja. Hageja pöördus selle asemel töövaidluskomisjoni, et vaidlustada lepingu lõpetamise alust. Tõend väljastati hagejale tema esimesel nõudmisel läbi kostja esindaja. Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste
alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping nr 2005-0701 on lõpetatud 02.02.2011 TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja maksis hagejale töölepingu lõppemisel välja kõik tasumisele kuuluvad summad. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsusest nr 111011230 kohaselt hageja on töötuna arvele võetud 21.03.2011 ning hagejale hüvitise maksmise periood 180 päevaks on 28.03.2011-23.03.2011 Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.Hageja on seisukohal, et kostja viivitas töölepingu lõpetamisel Sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud „Vormi „Tööandja tõend kindlustatule“ kehtestamine“ lisas toodud vormikohase Tõendi ja vormikohase Töölepingu ülesütlemisavalduse väljastamisega kuni 21.03.2012, mistõttu hageja ei saanud esitada Töötukassale nimetatud dokumente enda töötuna arvelevõtmiseks ning töötuskindlustushüvitise saamiseks, mistõttu tekkis hagejale varaline kahju summas 674.98 eurot saamata jäänud töötuskindlustushüvitise näol. Kostja leiab, et eelnimetatud dokumentide hagejale esitamise viivituse põhjustaja on olnud hageja. Tõend väljastati hagejale tema esimesel nõudmisel läbi kostja esindaja. Kostja tunnistab hageja nõuet ajaperioodi 09.-21.03.2011 eest. Kostja ei tunnista hageja nõuet perioodi eest 02.02.2011-20.03.2011. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas ja millal hageja esitas kostjale taotluse väljastada hagejale Sotsiaalministri 20.06.2009 määrusega nr 59 kehtestatud vormi „Tööandja tõend kindlustatule“. Juhul kui leiab tuvastamist, et hageja on palunud kostjal väljastada hagejale Tööandja tõend kindlustatule, siis tuleb tuvastada, kas kostja on alusetult viivitanud hagejale nimetatud tõendi väljastamisega ja sellega on kostja poolt hagejale tekitatud kahju.
15.Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 12 kohaselt kohustub tööandja töötaja nõudmisel andma andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Töötuskindlustusseaduse § 10 lg 1 kohaselt esitab kindlustatu (töötaja) töötuskindlustushüvitise taotlemiseks töötukassale avalduse. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 08.04.2009.a.määruse nr 31 § 3 lg 1 p 1 kohaselt töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele lisatakse tööandja tõend (id) kindlustatule. Eeltoodust nähtub, et tööandja peab töötajale esitama töötuskindlustushüvitise taotlemiseks Tööandja tõendi kindlustatule töötaja nõudmisel. Seadus ei kohusta tööandjat esitama nimetatud tõendit töötajale koos töölepingu ülesütlemise avaldusega, vaid üksnes töötaja poolt vastava taotluse esitamisel.
16.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja esitas töölepingu lõppemise päeval 02.02.2011 kostjale taotluse väljastada hagejale Tööandja tõend kindlustatule selle esitamiseks Töötukassale. Kohtule esitatud hageja ja kostja ekirjavahetusest nähtub, et ajavahemikus 02.02.2011 kuni 08.02.2011 on hageja ja kostja vaielnud töölepingu lõpetamise aluse ja töölepingu lõpetamisel kostja poolt hagejale makstava hüvitise suuruse üle (TVK tlk 24-25). Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt hagejale esitatud töölepingu lõpetamise dokumendid jäid hageja poolt allkirjastamata ning hageja on vaidlustanud kostja poolt töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis. Alles hageja poolt 09.03.2011 kostja esindajale saadetud e-kirjast nähtub, et hageja palub, et
kostja esitaks hagejale Tööandja tõendi kindlustatule (TVK tlk 22). Kohtu hinnangul, ei ole asjaolu, et hageja palus töösuhte lõppemisel, et kostja väljastaks hagejale Tööandja tõendi kindlustatule leidmist tõendamist ka 24.09.2011 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja PJ ütlustega. Tunnistaja PJ poolt antud ütluste kohaselt tuli HR nende juurde koju 4. veebruaril 2011, kuid tunnistaja LJ ja HR kohtumise juures ei viibinud, tunnistaja viibis teises ruumis ja kuulis HR ja LJ vestlust üksnes pealt. PJ ütluste kohaselt ta kuulis, et LJ ütles, et ta ei ole nõus koondamishüvitisega, mis oli paberil välja toodud ja LJ ütles HR , et tal on vaja Töötukassa paberit, et end töötuna arvele võtta. Kuna PJ on hageja LJ abikaasa ja ta on huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks, siis ei pea kohus P eelnimetatud ütluseid usaldusväärseks ning jätab need tähelepanuta. Tunnistaja P J ütlused lükkab ümber hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus ajavahemikus 02.02.2011 kuni 02.08.2011, milles hageja ja kostja vaidlevad hagejaga töölepingu lõpetamise ja hagejale koondamishüvitise suuruse üle, küll aga ei ole hageja poolt kordagi mainitud Tööandja tõendit kindlustatule. Lisaks eeltoodule ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et hageja oleks ise enne 21.03.2011 pöördunud Töötukassa poole enda töötule arvele võtmiseks ja Töötukassa oleks keeldunud hageja töötuna arvele võtmisest seoses tööandja poolt vajalike tõendite esitamata jätmisega. Töövaidlusasjas nr 4.4-2/910-11 10.05.2011 toimunud töövaidluskomisjoni istungi protokolli kohaselt on hageja istungil ise selgitanud, et töövaidluses 414 pärast seda kui istungi oli ära, läks hageja Töötukassasse ja sai teada, et 1 paber on puudu ja siis hakkas hageja asju ajama (TVK tlk 6). Eeltoodu võimaldab kohtul jõuda järeldusele, et hageja soovis ennast Töötukassas võtta arvele alles pärast seda kui oli toimunud Töövaidluskomisjonis istung selles asjas, milles hageja vaidlustas kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemise ja alles siis selgus, et hageja vajab Tööandja tõendit kindlustatule ja hageja esitas seejärel kostja esindajale 09.03.2011 taotluse nimetatud tõendi väljastamiseks. Asjaolu, et kostja poolt välja antud Tööandja tõend kindlustatule kannab 02.veebruari 2011 kuupäeva ei kinnita kohtu hinnangul seda, et hageja oleks 02. veebruaril 2011 kostjale nimetatud tõendi väljastamise taotluse esitanud.
17.Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et 09.03.2011 on hageja esitanud kostjale taotluse Tööandja tõendi kindlustatule hagejale väljastamiseks (TVK tlk 22). Kostja on nimetatud tõendi väljastanud aga alles 21.03.2011. Seega on kostja viivitanud hagejale Tööandja tõend kindlustatule väljastamisega, mistõttu hageja ei saanud enne 21.03.2011 esitada Töötukassale taotlust töötuskindlustushüvitise määramiseks. Kostja esindaja on 09.03.2011 toimunud kohtuistungil nimetatud tõendi hagejale väljastamisega viivitamise omaks võtnud.
18.VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asja tagajärg. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik tõenäoliselt oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolud ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
19.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitist seoses sellega, et hageja ei saanud kostja poolt Tööandja tõend kindlustatule hagejale väljastamise viivitamisega seoses ennast 02.02.2011 Töötukassas töötuna arvele võtta ja tal jäi saamata töötuskindlustus perioodi eest 02.02.2011-20.03.2011. Töötuskindlustushüvitise seaduse § 11 lg 5 kohaselt
töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Seega juhul kui kostja oleks väljastanud hagejale Tööandja tõendi kindlustatule 09.03.2011 ja hageja oleks saanud ennast töötuna arvele võtta 09.03.2011, siis oleks hagejal vastavalt Töötuskindluse seaduse § 11 lg-le 5 tekkinud õigus saada töötuskindlustushüvitist alates tema töötuna arvele võtmise kaheksandast päevast s.t. alates 16.03.2011. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsusest nr 111011230 nähtub, et hagejale hüvitise maksmise periood 180 päevaks on 28.03.2011-23.09.2011 (TVK tl 20-21). Seega seisneb hagejale tekkinud reaalne kahju ajavahemiku 16.03.201127.03.2011 eest töötuskindlustushüvitise mittesaamises. Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kostja poolt Tööandja tõend kindlustatule hagejale väljastamise viivitamise ja hageja poolt ajavahemikus 16.03-27.03.2011 töötuskindlustushüvitise mittesaamises. Eesti Töötukassa 25.03.2011 otsuse nr 111011230 kohaselt hüvitise suuruseks ajavahemikus 28.03.2011 kuni 05.07.2011 on 16.55 eurot päevas (TVK tl 20-21). Võttes aluseks eeltoodu on kohtu hinnangul kostja tegevusest tulenevalt hagejal saamata jäänud töötuskindlustushüvitis ajavahemiku 16.03.-27.03.2011 s.o. 11 kalendripäeva eest summas 182.05 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitise summas 182.05 eurot.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 24.10.2011 seisuga summas 32.7 eurot ja kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus rahuldas põhinõude osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise summas 182.05 eurot. Sellest tulenevalt kuulub põhinõudelt summas 182.05 eurot välja mõistmisele viivis VÕS § 113 sätestatud määras ajavahemiku eest 21.03.2011 kuni 24.10.2011 summas 8.72 eurot (218 päeva x 0.0219 protsenti päevas x viivise summas päevas 0.04 eurot.)
21.Hageja taotles lisaks põhinõudele 674.98 eurot ja 24.10.2011 seisuga sissenõutavaks muutnud viivistele 32.70 eurot viiviste väljamõistmist põhinõudelt 674.98 eurot VÕS § 113 sätestatud määras alates 25.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 367 alusel põhinõudelt 182.05 eurot välja lisanduva viivise VÕS § 113 sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude kohase täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagi hind nõutava rahasummaga. Hageja palub kostjal välja mõista kahju hüvitise summas 674.98 eurot. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 674.98 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osade, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt enda kanda. Kuivõrd kohus
rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.