H L hagi M A vastu ostuhinna, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.septembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M A apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
08.jaanuar 2013, avalik kohtuistung Hageja H L (isikukood XX), esindaja Ülo Kivi Kostja M A (isikukood XX), esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk 38 346,99 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.septembri 2011 otsus osaliselt M Alt H L kasuks välja mõistetud leppetrahvi osas, samuti menetluskulude jaotuse ja M Alt riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja leppetrahvi nõue osaliselt, jaotada uuesti menetluskulud ja välja mõista riigituludesse teisiti riigilõiv.
Välja mõista M Alt H L kasuks põhivõlg 61 355,18 eurot, viivis 19 493,76 eurot ja leppetrahv 5000 eurot.
3.3.Mõista välja M Alt H L kasuks viivis alates 31.12.2010 põhinõudest (61 355,18 eurot) määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.4.Välja mõista H Llt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1607,33 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 3058,17 eurot.
3.5.Välja mõista M Alt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 3190,67 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 456,97 eurot.
Riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9)
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik menetluskulud 33,5% ulatuses hageja, H L kanda ja 66,5% ulatuses kostja, M A kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H L esitas 31.12.2010 Harju Maakohtule hagi M A vastu põhivõla 960 000 krooni, viivise 305 011 krooni, viivise hagi esitamisest kuni võla tasumiseni 0,026% päevas ja leppetrahvi 600 000 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.05.2007 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu, millega hageja müüs kostjale 302/682 suuruse mõttelise osa kinnisasjast hinnaga 3 000 000 krooni. Müügilepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et nad sõlmivad kahe kuu jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks kostjale. Müügihinnast 140 000 krooni kohustus kostja tasuma hagejale enne lepingu sõlmimist, 160 000 krooni kohustus kostja tasuma hagejale ühe pangapäeva jooksul müügilepingu sõlmimisest ja 2 700 000 krooni notari deposiiti hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks, so 29.07.2007. Kostja maksis hagejale kokku 2 100 000 krooni ja tasumata on 960 000 krooni
3.Lisaks tasumata ostuhinnale peab kostja maksma hagejale viivist ja leppetrahvi. Müügilepingu p 3 alusel peab kostja maksma hagejale viivist 0,026% põhivõlast päevas ajavahemiku 30.07.2007 kuni 03.12.2010 eest kokku 305 011 krooni. Müügilepingu p 7.4 teise lause alusel on kostja kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 600 krooni iga päeva eest alates ajast, mil pooled pidid sõlmima asjaõiguslepingu. 30.07.2007-03.12.2010 on asjaõiguslepingu tähtaeg ületatud 1222
päeva. Leppetrahvi suurus on 733 200 krooni, millest hageja nõuab 600 000 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt täidab kostja müügilepingut vajaliku hoolsusega. Samas on hageja jätnud täitmata oma kohustuse kustutada kinnisasjale panga kasuks seatud hüpoteek. Asjaõiguslepingut ei ole sõlmitud, sest hageja ei ole täitnud pangale oma kohustusi. Seetõttu tagab panga nõuet endiselt vaidlusalusele kinnisasjale seatud hüpoteek. Kostjal on hagejale tasumata 300 000 krooni. Müügiese ei vasta lepingutingimustele, sest kinnisasja kaasomanikud vaidlevad kinnisasjal asuvate hoonete üle. Hageja ei ole müügilepingust taganenud ega kostjaga kompromissi sõlminud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 61 355,18 eurot, viivise 19 493,76 eurot, viivise alates 31.12.2010 määras 0,026% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni ja leppetrahvi 38 346,99 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 4798 eurot.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 1.2.2 ja 1.2.3 nähtub, et müüdud kinnistut koormavad hüpoteegid. Lepingus puuduvad kokkulepped, et hagejal tuli korraldada hüpoteekide kustutamine enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Lepingu p-st 6 nähtub, et poolte kokkuleppel kanti kinnistusraamatusse müüjale kuuluvale kaasomandiosale omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks, kusjuures eelmärge tagab ostja õigust saada lepingu eseme, mis on koormamata käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusega, omanikuks. Müügilepingu p-s 1.2.1 on kirjas, et kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe kinnistu kasutamiseks ja valdamiseks. Kaasomanike kokkulepe kanti märkusena kinnistusraamatusse ja müügilepingu p 1.6 järgi on kostja sellega tutvunud. Seega ei ole põhjendatud kostja väited kaasomanike vaidluse kohta kaasomandi kasutamise üle. Eeltoodu kohaselt on kostja väited asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendamata ja paljasõnalised. Kostja väited selle kohta, et hagejal on võlausaldajate ees võlgnevusi, millest tulenevalt ta soovib kostjalt müügisumma tasumist, on asjakohatud. Kostja keeldus õigustamatult täitmast oma kohustusi tasuda müügisumma ja võtta asi vastu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 alusel võib hageja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Müügilepingus kokkulepitud 3 000 000 krooni suurusest müügihinnast on kostjal tasumata 960 000 krooni (so 61 355,18 eurot).
8.Müügilepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,026% tähtpäevaks tasumata ostuhinnast. Kostja ei esitanud vastuväiteid ajavahemikus 30.07.200703.12.2010 ostuhinnast 960 000 krooni tasumisega viivitamise eest viivise 305 011 krooni (so 19 493,76 eurot) väljamõistmise kohta. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis müügilepingus kokkulepitud määras.
9.Müügilepingu p-s 7.4 leppisid pooled kokku, et kui asjaõigusleping sõlmitakse kostjast tingitud asjaolude tõttu pärast ühe kuu möödumist müügilepingu sõlmimisest, kohustub kostja tasuma hagejale täiendavalt kuussada krooni iga päeva eest, mis ületab ühte kuud. Müügilepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu ja esitavad kinnistamisavalduse müügieseme omandi ülekandmiseks
hagejalt kostjale hiljemalt kahe kuu jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest. Tõendatud on, et kostja rikkus kohustust asi vastu võtta ja sõlmida kokkulepitud ajal asjaõigusleping. Seetõttu on hageja 600 000 krooni (so 38 346,99 euro) suurune leppetrahvinõue põhjendatud. Kostja ei esitanud leppetrahvi arvutusele vastuväiteid.
10.08.02.2011 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas tasuma riigilõivu 6391,16 eurot kindlaksmääratud osamaksetena kuni 10.09.2013. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hagejal tasumata 4798 eurot. Kuna kohus hagi rahuldas, jättis kohus tasumata riigilõivu kohustuse TsMS § 190 lg 3 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse leppetrahvi väljamõistmise osas ja palus uue otsusega jätta leppetrahvi nõude tema vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Leppetrahvi nõue on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus leidis ekslikult, et lisaks hageja põhi- ja viivisenõudele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka leppetrahv 38 346,99 eurot. Kostja on kahe lapse ema (2- ja 7-aastane), töötu ning tema ainsaks perioodiliseks ja püsivaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused ning sõprade-tuttavate käest saadud laenud. Kostja sotsiaalmajanduslik seisund on väga ebastabiilne ja raske, mistõttu on vajalik hinnata kostja kohustuse täitmise ulatust ja hageja õigustatud huvi sellises ulatuses leppetrahvi saamiseks (VÕS § 162 lg 1).
13.29.05.2007 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p 3.3. kohaselt oli kostjal kohustus hiljemalt 29.07.2007 tasuda hagejale ostuhinnast ülejäänud osa. Kuivõrd kostjal tekkisid 2007. aasta kevadel probleemid finantseeringu saamisel ja investorite kaasamisel, siis ei olnud kostjal võimalik kokkulepitud tähtajaks nõutud summat tasuda. Hageja oli poolte vastastikusel kokkuleppel nõus tasumise tähtaega pikendama ja kostja jätkas pidevalt ostuhinna ositi tasumist, olles 2007. aasta septembriks tasunud ostuhinnast juba ca 2 miljonit krooni. Kuivõrd 2008. aastal tabas majandust kriis, siis ei olnud kostjal enam võimalik erinevate projektide peatumise või lõppemise tõttu hagejale ostuhinna tasumist jätkata. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et kostja tasus hagejale kokkulepitud perioodi jooksul siiski ca 70% kokkulepitud ostuhinnast.
14.Tõendatud ei ole, et hagejale oleks tekkinud kahju. Kostjalt mõisteti tasumisega viivitamise eest välja viivis ca 19 500 eurot, milline summa on ammendavalt sanktsioneeriva ja kahju hüvitava iseloomuga. Leppetrahvi vähendamise aluseks võib olla asjaolu, et leppetrahvi nõudval isikul ei tekkinud kahju või see tekkis leppetrahvi suurust arvestades ebaproportsionaalselt väikeses ulatuses. Leppetrahvi vähendamiseks on alust siis, kui hagejal ei tekkinud nõutud leppetrahvi ulatuses kahju ja kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 1 lg-st 1 ja § 6 lg-st 1 peavad tehingupooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Isegi kui hagejale oleks
makse viivituse tõttu tekkinud tõendatud ja põhjendatud kahju, siis on lisaks ca 19 000 euro suurusele viivisele kostjalt täiendavalt ca 38 000 euro ulatuses leppetrahvi väljamõistmine põhjendamatu, ebaõige ning kostja isikut ja kõiki asjaolusid kogumis hinnates ülekohtune. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vahepealne menetluse käik
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.04.2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja leppetrahvi nõude rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskuludest 15% hageja ja 85% kostja kanda ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Samuti mõistis ringkonnakohus pooltelt välja riigilõivu, mis oli hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata.
17.Riigikohus tühistas 21.11.2012 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.09.2011 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata H L hagi M A vastu leppetrahvi saamiseks, jaotas menetluskulud ja mõistis pooltelt välja riigilõivu. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-6734 muutmata osas, kus ringkonnakohus konstateeris, et Harju Maakohtu 30.09.2011 otsus jõustus osas, millega M Alt mõisteti välja põhivõlg 61 355,18 eurot, viivis 19 493,76 senti ja viivis alates 31.12.2010 põhinõudelt määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hageja põhivõla ja viivise nõude. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes leppetrahvi väljamõistmise, menetluskulude jaotuse ning väljamõistetud riigilõivu osas.
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja leppetrahvi nõude osaliselt. Sellest tulenevalt jaotab ringkonnakohus teisiti ka menetluskulud ning otsustab teisiti riigilõivu väljamõistmise riigituludesse.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leppetrahvi nõue on täies ulatuses põhjendamatu. 29.05.2007 sõlmitud võlaõigusliku kinnistu mõttelise osa müügilepingu p 7.4 viimases lauses leppisid pooled kokku, et kui lepingu p-s 5 nimetatud asjaõigusleping sõlmitakse ostjast tingitud asjaolude tõttu peale ühe kuu möödumist käesoleva lepingu sõlmimise päevast arvates, kohustub ostja tasuma müüjale iga päeva eest, mis ületab 1 kuud, täiendavalt 600 krooni (I kd lk 18). Eeltoodu viitab sellele, et hagejal on müügilepingu p 7.4 alusel õigus nõuda leppetrahvi, kui asjaõigusleping sõlmitakse kostjast tingitud asjaolude tõttu hiljem,
kui pooled kokku leppisid. Antud juhul ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud. Maakohus tuvastas, et seda ei ole tehtud kostja tõttu. Ringkonnakohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust.
21.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga.
22.Maakohtu menetluses viitas kostja sellele, et leppetrahv on liiga suur (I kd lk 126). Avaldatu oleks pidanud olema kohtu jaoks piisav, et kaaluda leppetrahvi vähendamist, kuid maakohus seda ei teinud. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu otsus leppetrahvi täies ulatuses väljamõistmise osas õige. Leppetrahvi vähendamisele on kostja tuginenud ka apellatsioonkaebuses, esitades selle aluseks olevad asjaolud.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb leppetrahvi suuruse määramisel arvestada antud juhul asjaolu, et kostja on töötu ning kahe väikese lapse (3 ja 8 aastased) ema, kelle püsivaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused, mis kuluvad vältimatute püsikulutuste katmiseks. Eeltoodu on tõendatud kostja pangakontode väljavõtetega. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kostja tasus hagejale ca 2/3 kokkulepitud ostuhinnast. Asjaolu, et hageja ei nõudnud hagiavalduses hagi esitamise ajaks arvestatud 733 200 krooni, vaid selle asemel 600 000 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmist, ei võimalda iseenesest teha järeldust, et hagejal on sellises suuruses leppetrahvi saamiseks õigustatud huvi. Kuigi ka hageja majanduslik seisund on halb, ei saa selle parandamine toimuda kostjalt märkimisväärselt suure leppetrahvi nõudmise teel.
24.Leppetrahvi vähendamiseks annab antud juhul alust ka see, et hagejal ei tekkinud asjaõigusliku lepingu kokkulepitud ajal mittesõlmimise tõttu kahju. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust. Ringkonnakohtu istungil avaldatu, et hageja ostis korteri asukohaga Poska tn 7-3, Tallinnas, mille ta müüs hiljem odavama hinnaga kui ta selle ostmisel tasus, samuti väide, et ta ei suutnud pangalt võetud laenu tasuda, ei seondu kokkulepitud ajaks asjaõiguslepingu sõlmimata jätmisega. Kui hagejal on tekkinud kahju osa ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu, siis sellise võimaliku kahju hüvitamiseks on kostjalt juba välja mõistetud viivis ühekordse summana 19 493,76 eurot ja alates 31.12.2010 protsendina põhinõudest.
25.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et leppetrahvi väljanõudmine 600 000 krooni (38 346,99 euro) ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt 5000 euro suurust leppetrahvi. Sellises suuruses leppetrahvi kostjalt väljamõistmine on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja õiglane.
26.Ringkonnakohtu otsusega hagi osalise rahuldamise tõttu ja arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõikidest poolte kantud menetluskuludest 33,5% hageja kanda ja 66,5% kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
summa
Riigilõivu väljamõistmine
28.Harju Maakohtu 08.02.2011 määrusega anti hagejale osaliselt menetlusabi ja tal võimaldati tasuda riigilõiv 6391,16 eurot osamaksetena. Tasumata osa riigilõivust 4798 eurot mõistis maakohus hagi rahuldades välja kostjalt riigituludesse. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja hagi on põhinõuete osas, mille alusel määrati kindlaks hagi hind ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurus, rahuldatud osaliselt, so 66,5% ulatuses, peab hageja tasuma hagiavalduse esitamisel maksmata riigilõivust vastavalt hagi rahuldamata jäetud osale 1607,33 eurot ja kostja vastavalt hagi rahuldatud osale 3190,67 eurot TsMS § 190 lg 3 alusel.
29.Ringkonnakohus vabastas 30.11.2011 määrusega kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 3515,14 euro tasumisest. Kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu (rahuldatud 87% ulatuses) tuleb TsMS § 190 lg 5 järgi hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses tasumata riigilõiv 3058,17 eurot ja kostjalt kaebuse rahuldamata osa arvestades riigilõiv 456,97 eurot riigituludesse.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.