XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2012/2957
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. juuni 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülo Kivi
Istungi toimumise aeg
06. november 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 08. juuni 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda.
4.Välja mõista YY-lt menetluskulude hüvitis 852 eurot (käibemaksuga) XX kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb YY-l tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 20.02.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2012/2957. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana 29.05.2007 võlaõigusliku müügilepingu kinnistu mõttelise osa, asukohaga Saue vallas, XXX külas (XXX kinnistu), müümise kohta. Kinnistusraamatusse kanti omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge hageja kasuks. Kuna lepingus kokkulepitud asjaõiguslepingut ei sõlmitud lepingus kokkulepitud tähtajaks, esitas kostja 31.12.2010 hageja vastu hagi. Riigikohus mõistis hagejalt kostja kasuks 21.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐132‐12 välja põhivõla 61 355,18 eurot, viivise 19 493,76 eurot ja viivise alates 31.12.2010 põhinõudelt määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt Riigikohtu otsusest tulenevale juhisele mõistis Tallinna Ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks 22.01.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2‐10‐67349 täiendavalt välja leppetrahvi 5000 eurot.
3.Hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks esitas kostja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale avalduse täitemenetluse algatamiseks ja täitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 014/2012/2957.
4.Kostja esitas 02.12.2016 hagejale lepingust taganemise avalduse põhjendusega, et hageja ei ole kostjale tasunud kogu lepingujärgset müügihinda ning ei ole teavitanud kostjat asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast. Taganemine jõustus 12.12.2016.
5.Hageja esitas 15.12.2016 kostjale oma seisukohad ja tasaarvestusavalduse. Hageja selgitas, et vastavalt seadusele ja poolte vahel lepingus kokkulepitud tingimustele tuleb kostjal hagejalt saadud summad tagastada ning eelmärke kustutamise eeltingimusena deponeerida tagastatav summa lepingu tõestanud notari ametikontol.
6.Hageja esitas 19.12.2016 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna kostja 02.12.2016 avaldusest tulenevalt on tema sundtäidetav nõue lõppenud. 27.12.2016 teatas kohtutäitur, et täitemenetluse lõpetamine on võimalik vaid sissenõudja avalduse alusel. 28.12.2016 esitas hageja kostjale korduva palve täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. 29.12.2016 vastuses teatas kostja, et tema hinnangul täitemenetluse lõpetamise alus puudub ja vastavat avaldust ta ei esita. Kostja vastuväited
7.Kostja leidis, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest nõudega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
8.Hageja märgib hagiavalduses, et 19.12.2016 esitas ta kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna kostja 02.12.2016 avaldusest tulenevalt on tema sundtäidetav nõue lõppenud. Kohtutäiturile esitatud avaldusele lisas hageja kostja 02.12.2016 notariaalse avalduse müügilepingust taganemise kohta, mis sisaldas ka vastastikuste nõuete tasaarvestamise avaldust. Kostja lepinguline esindaja sai 29.03.2017 kohtutäiturilt hageja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 014/2012/2957 koos lisadega ja
kohtutäitur palus sissenõudja seisukohta täitemenetluse lõpetamise avalduse osas. Kostja esindaja saatis 30.03.2017 kohtutäiturile vastuse, milles kinnitas sissenõudja täitemenetluse nr 014/2012/2957 esemeks olevate nõuete tasumist tasaarvestuse teel ja nõustus nende nõuete osas täitemenetluse lõpetamisega. Kohtutäitur jätkas täitemenetlust kohtutäituri tasu osas. Selle nõude osas ei saa YY olla kostjaks, kuna kohtutäituri tasude kohta teeb otsuse kohtutäitur.
9.26.12.2017 menetlusdokumendis esitas kostja uued seisukohad, leides, et asjaolud on oluliselt muutunud. Hagiavalduse menetlusse võtmise ja kostja vastuse esitamise ajal võis sissenõudja oma nõude täiteasjas nr 014/2012/2957 lugeda lõppenuks seoses 02.12.2016 lepingust taganemise ja vastastikuste nõuete tasaaarvestamise avalduse jõustumisega. 20.04.2017 esitas hageja kohtule hagi, milles vaidlustas 02.12.2016 taganemisavalduses esitatud tasaarvestuse avalduse ja selle arvutuskäigu (tsiviilasi nr 2-17-6299). Seoses kostja tasaarvestusavalduse kohtus vaidlustamisega hageja poolt ei saa lugeda täitemenetluse esemeks olevat põhinõuet rahuldatuks ja hagejal puudub õiguslik alus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1350 eurot viivise tasumise kohustusega.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Täitmisel on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-132-12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-67349, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 61 355,18 eurot, viivis 19 493,76 eurot, leppetrahv 5000 eurot ja viivis alates 31.12.2010 põhinõudelt määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 02.12.2016 hagejale 29.05.2007 kinnistu osa võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse ja tasaarvestusavalduse. Kostja avaldas, et ta on saanud hagejalt 29.05.2007 müügilepingu alusel 130 464,85 eurot. Samas asus kostja seisukohale, et tal on hageja vastu lepingust tulenev intressi ja leppetrahvi nõue suurusega 180 133,82 eurot. Kostja tasaarvestas temal hageja vastu oleva nõude hagejalt saadud summadega ja nõudis tasaarvestusavalduse p 12 kohaselt hagejalt 49 668,97 euro tasumist. Hageja asus 15.12.2016 vastuses seisukohale, et kuivõrd kostja on müügilepingust taganenud, tuleb tal tagastada hagejalt saadud 134 214,46 eurot, millele lisandub intressivõlg alates 27.10.2009 suurusega 699 257,34 eurot, kokku 833 556,89 eurot. Hageja leidis, et kostjal on hageja vastu vaid Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-67349 tulenev lepptrahvi nõue suurusega 5000 eurot, mille hageja tasaarvestas temal kostja vastu oleva nõudega ja tegelikult võlgneb kostja hagejale 828 556,89 eurot. Hageja leidis, et kuivõrd lepingust taganemise avalduse tulemusena on poolte nõuete osas kattuvas ulatuses toimunud tasaarvestus, mille alusel kostja nõue lõppes, on täiteasjas nr 014/2012/2957 sundtäitmine lubamatu ja palus kostjal esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja leidis 29.12.2016 e-kirjas, et täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks puudub alus. Hageja esitas kohtule uue hagi kostja vastu 20.02.2017. Kostja esitas kohtutäiturile 30.03.2017 avalduse, milles kinnitas täiteasjas nr 014/2012/2957 sundtäitmise esemeks olevate nõuete tasumist tasaarvestuse teel ja nõustus nende nõuete osas täitemenetluse lõpetama.
12.Kostja taganes 02.12.2016 avaldusega 29.05.2007 kinnistu osa müügilepingust. Lepingust taganemine jõustus 12.12.2016. Kostja oli pärast lepingust taganemist õigustatud hagejalt nõudma kohtulahenditega väljamõistetud viivist 19 493,76 eurot, leppetrahvi 5000 eurot, viivist alates 31.12.2010 määraga 0,026% päevas 02.12.2016 seisuga 34 457,07 eurot (kokku 58 950,83 eurot), samuti oli kostjal iseenesest õigus hagejalt nõuda täiendavat
leppetrahvi. Kohtulahenditega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhivõlga 61 355,18 eurot pärast lepingust taganemist kostjal õigus saada ei ole, kuivõrd see on hagejalt välja mõistetud taganetud lepingust tuleneva põhikohustuse katteks. Samas tekkis lepingust taganemisega hagejal õigus saada kostjalt tagasi kohustuse täitmisena tasutud vähemalt 130 379,76 eurot, millele lisandub intress alates raha saamise ajast.
13.Riigikohtu 21.11.2012 lahendi nr 3-2-1-132-12 ja 22.01.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas 2-10-67349 asjaoludest nähtuvalt on kostja hagiavalduses ise kinnitanud, et ta on hagejalt saanud kohustuse täitmisena 2 100 000 krooni, mis ümberarvutatuna teeb 134 214,46 eurot. Samas asjas on kohtud tuvastanud, et müügilepingus kokkulepitud 3 000 000 krooni suurusest müügihinnast on kostjal tasumata 960 000 krooni (so 61 355,18 eurot). Sellest eeldusest lähtuvalt oleks kostja saanud kohustuse täitmisena 2 040 000 krooni (130 379,76 eurot). Lisaks on kostja taganemisavalduses väitnud, et on saanud täitemenetluse käigus viivise katteks hagejalt 85,09 eurot. Seega oleks kostja kokku 130 464,85 saanud eurot. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähendust, kas hageja on kostjale kohustuse täitmisena tasunud 130 379,76 eurot või 134 214,46 eurot, kuna sundtäitmisel olev kostja kohustus muutus igal juhul tasaarvestamisega väiksemaks kui tasaarvestamisega tekkinud hageja kohustus vähemalt 130 379,76 eurot.
14.Kostja tasaarvestas hageja poolt tasutud summa temal hageja vastu oleva nõudega, võttes arvesse ka täiendava leppetrahvi lepingu p 7.4 I ja II lause alusel. Täiendava leppetrahvi näol on tegemist uute nõuetega, mida ei ole sundtäitmisele esitatud ja mille kohta ei ole ka täitedokumenti.
15.Kuivõrd sundtäidetav hageja kohustus oli väiksem kui taganemisega tekkinud kostja kohustus hageja ees, lõppes sundtäidetav kohustus seega 02.12.2016 lepingust taganemisega ja tasaarvestuse avaldusega. Ka kostja ise on 05.04.2017 seisukohas nõustunud sellega, et täitemenetluse 014/2012/2957 esemeks olev nõue on lõppenud tasaarvestuse teel ja kostja on kohtutäiturile vastavasisulise avalduse esitanud 30.03.2017.
16.Ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et seoses kostja tasaarvestusavalduse vaidlustamisega tsiviilasjas nr 2-17-6299 on olukord muutunud. See, et hageja on vaidlustanud kostja leppetrahvi nõude, ei muuda olematuks seda, et lepingust taganemisel oli kostja sundtäitmisel olev nõue hageja vastu väiksem, kui taganemisel hagejale tekkinud nõue.
17.Kuivõrd hageja suhtes sundtäidetav kohustus lõppes 02.12.2016 lepingust taganemise ja tasaarvestusavalduse esitamisega, tuleb sundtäitmine täiteasjas tunnistada lubamatuks. Apellatsioonkaebus
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
19.Kohus leidis ebaõigesti, et sundtäitmine täiteasjas tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus jättis tähelepanuta, et sissenõudja ei nõustunud täitemenetlust lõpetama seni, kuni kohtutäituri seaduse (KTS9 § 41 lg 2 järgsed summad (täituritasu) on tasutud. Sissenõudja põhjendas oma seisukohta viitega Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-2-1-32-16, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Kohtul puudus otsuse tegemisel mistahes alus seaduse erinevaks tõlgendamiseks. Kohus ei ole otsuse tegemisel analüüsinud kostja vastuväiteid. Samuti ei ole kohus käsitlenud kohtutäituri otsust täitemenetluse jätkamise kohta täituritasu osas.
20.Kohus ei nõustunud kostjaga, et seoses kostja tasaarvestusavalduse vaidlustamisega tsiviilasjas nr 2-17-6299 on olukord muutunud. Kohtu seisukoht on ebaõige. Hagiavalduses märgib hageja: „Lepingust taganemise tõttu on müüja (kostja) alates taganemise avalduse jõustumisest 12.12.2016 kaotanud õiguse nõuda ostjalt (hagejalt) lepingust tulenevat ning kohtu poolt väljamõistetud taganetud müügilepingust tulenevaid summasid.“. Hageja peab silmas ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2013 otsusega otsasjas nr 2-10-67349 kostja kasuks väljamõistetud summasid, mis on täiteasjas 014/2012/2957 sissenõutavad. Kui hageja vaidlustab kohtuotsustega väljamõistetud summad, mis on täitemenetluse esemeks, siis ei ole võimalik neid summasid lugeda tasaarvestatuks, kuna seoses hagi esitamisega ei ole tasaarvestust selles osas toimunud. Järelikult puudub hagejal õiguslik alus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja kohtul tulnuks jätta hagi rahuldamata. Kohus ei ole kostja eelmärgitud seisukohta otsuse tegemisel analüüsinud ega otsuses märkinud, miks ta kostja seisukohaga ei nõustu. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
23.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei oleks saanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, kuna täituritasu on tasumata. Asjaolu, et kohtutäituri tasu on täiturile tasumata, ei takista hagi rahuldamist. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja suhtes sundtäitmisel olnud nõue lõppes kostja 02.12.2016 lepingust taganemise avalduse ja selles tehtud tasaarvestuse tõttu. Käesolevas asjas ei lahendata täituri tasu maksmise ja täitemenetluse lõpetamise küsimust.
25.Kui tahteavaldused lepingust taganemiseks ja nõuete tasaarvestamiseks on muutunud kehtivaks, on need siduvad. Pooled kinnitasid kohtutäiturile, et täitemenetluse esemeks olnud sissenõudja nõuded on lõppenud (tlk 25-26, 94). Asjaolu, et hageja on esitanud kostja vastu hagi rahaliste nõuetega, seda ei muuda. Seda, kas ja kui suures summas on hagejal veel kostja vastu põhjendatud rahalisi nõudeid, otsustatakse tsiviilasjas nr 2-17-6399.
26.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid teisiti ning teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Menetluskulud
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
28.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 996 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal kohtuotsuse analüüsimisele ja kliendiga nõupidamisele 2 tundi 5 minutit, apellatsioonkaebuse analüüsile ja kliendiga nõupidamisele 1 tund 10 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 1 tund 40 minutit, kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund ja kohtuistungil osalemisele 1 tund. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning tehtud toimingud on hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga vähendada ajakulu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise osas. Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebus ei olnud mahukas ja esindaja oli asja materjaliga tuttav ning kohtuistung kestis 22 minutit, mitte 1 tund, loeb ringkonnakohus selles osas põhjendatud ajakuluks kokku 1 tunni. Muus osas on avaldus põhjendatud. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 852 eurot (5 tundi 55 minutit x 120 + käibemaks).
29.Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.