Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb XXX’il tasuda XXX’ule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta XXX’u avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 594 euro ulatuses.
5.Mõista välja XXX’ilt riigituludesse hageja menetlusabikulu summas 300 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb XXX’il tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Saata käesolev otsus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas 20.02.2017.a Harju Maakohtule hagi XXXi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2012/2957. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX müüjana ja XXX ostjana 29.05.2007.a võlaõigusliku kinnistu mõttelise osa müügilepingu XXX asuva 6,82 ha suuruse kinnistu müügiks. Kinnistusraamatusse kanti omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge ostja kasuks. Kuna lepingus kokkulepitud asjaõiguslepingut ei sõlmitud lepingus kokkulepitud tähtajal, esitas müüja 31.12.2010.a ostja vastu kohtusse hagiavalduse. Riigikohus mõistis ostjalt müüja kasuks 21.11.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐132‐12 välja põhivõla 61 355,18 eurot, viivised 19 493,76 eurot ja viivised alates 31.12.2010.a põhinõudelt määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt Riigikohtu otsusest tulenevale juhisele mõistis Tallinna Ringkonnakohus ostjalt müüja kasuks 22.01.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2‐10‐67349 täiendavalt välja leppetrahvi 5 000 eurot.
2.Ostjalt kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks on müüja esitanud täiemenetluse algatamise avalduse Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemets, kes alustas täiteasja nr 014/2012/2957.
3.Müüja esitas 02.12.2016.a ostjale lepingust taganemise avalduse. Müüja taganes lepingust punktide põhjusel, et ostja ei ole tasunud kogu lepingujärgset müügihinda ja ei ole teavitanud müüjale asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast. Lepingu kohaselt jõustub taganemiseavaldus hiljemalt viiendal päeval pärast taganemisavalduse üleandmist postiasutusele. Ostja sai avalduse kätte tähitud kirjaga 05.12.2016.a. Seega on avaldus jõustunud 12.12.2016.a ja lepingust taganemine toimunud.
4.Ostja esitas 15.12.2016.a müüjale omapoolsed seisukohad ning enda tasaarvestusavalduse. Ostja selgitas, et vastavalt seaduse nõuetele ning poolte vahel lepingus kokkulepitud tingimustele, tuleb müüjal ostjalt saadud summad tagastada ning eelmärke kustutamise eeltingimusena deponeerida tagastatav summa lepingu tõestanud notari ametikontol.
5.Ostja esitas 19.12.2016.a kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna müüja 02.12.2016.a avaldusest tulenevalt on tema sundtäidetav nõue lõppenud. 27.12.2016.a teatas kohtutäitur, et täitemenetluse lõpetamine on võimalik vaid sissenõudja avalduse alusel. 28.12.2016.a esitas ostja korduva palve müüjale täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. 29.12.2016.a vastuses teatas müüja, et tema hinnangul täitemenetluse lõpetamise alus puudub ja vastavat avaldust ta ei esita. Seega olid hageja jaoks tulemuseta ammendunud kõik katsed täitemenetluse lõpetamiseks kokkuleppega ja kohtuväliselt. Hageja palub hagi rahuldada, tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2012/2957 lubamatuks, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest selle nõudega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hageja märgib hagiavalduses, et 19.12.2016.a esitas ostja (hageja) kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna müüja (kostja) 02.12.2016.a avaldusest tulenevalt on tema sundtäidetav nõue lõppenud. Kohtutäiturile esitatud avaldusele lisas võlgnik (hageja) sissenõudja (kostja) 02.12.2016.a notariaalse avalduse müügilepingust taganemiseks, mis sisaldab ka vastastikuste nõuete tasaarvestamise avaldust.
7.29.03.2017.a sai kostja lepinguline esindaja kohtutäiturilt hageja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 014/2012/2957 koos lisadega, ühtlasi palus kohtutäitur sissenõudja seisukohta täitemenetluse lõpetamise avalduse kohta. 30.03.2017.a saatis kostja esindaja kohtutäiturile oma seisukoha, milles kinnitab sissenõudja täitemenetluse nr 014/2012/2957 esemeks olevate sissenõudja tasumist tasaarvestuse teel. Nende nõuete osas nõustus sissenõudja täitemenetluse lõpetamisega.
8.04.04.2017.a sai kostja esindaja kohtutäituri otsuse hageja avalduse lahendamise kohta, milles kohtutäitur teatab, et vastavalt esitatud avaldusele on täiteasjas nr 014/2012/2957 hagejalt sissenõutavat summat vähendatud põhinõude osas ning jätkab täitemenetlust kohtutäituri tasu osas. Selle nõude osas ei saa XXX olla kostjaks, kuna kohtutäituri tasude kohta teeb otsuse kohtutäitur ja see ei ole kostja poolt esitatud täitedokument. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et täitemenetluse lõpetamise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
9.26.12.2017.a menetlusdokumendis märgib kostja, et asjaolud on oluliselt muutunud. Hagiavalduse menetlusse võtmise ja kostja vastuse esitamise ajal võis sissenõudja oma nõude täiteasjas nr 014/2012/2957 lugeda lõppenuks seoses sissenõudja 02.12.2016.a lepingust taganemise ja vastastikuste nõuete tasaaarvestamise avalduse jõustumisega. Hageja esitas 15.12.2016.a küll kostjale vastuväited tasaarvestuse avalduse kohta, kuid tasaarvestust ei välista igasugune poole vastuväide. 20.04.2017.a esitas hageja kohtule hagi, milles vaidlustas 02.12.2016.a taganemisavalduses esitatud tasaarvestuse avalduse ja selle arvutuskäigu (tsiviilasi nr 2-17-6299). Seoses kostja tasaarvestusavalduse kohtus vaidlustamisega hageja poolt ei saa lugeda täitemenetluse esemeks olevat põhinõuet rahuldatuks. Kostja leiab, et kuna kostja põhinõue ei ole rahuldatud seoses tasaarvestusavalduse kohtus vaidlustamisega, siis puudub hagejal õiguslik alus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
12.Käesoleval juhul on täitedokumendiks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2012.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-132-12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2013.a. otsus tsiviilasjas nr 2-1067349 (tl 10-16). Eelpoolnimetatud kohtuvaidluste põhjuseks oli asjaolu, et pooled sõlmisid 29.05.2007.a võlaõigusliku kinnistu mõttelise osa müügilepingu. Kuna lepingus kokkulepitud asjaõiguslepingut ei sõlmitud lepingus kokkulepitud tähtajal ja ostja ei olnud tasunud ka lepingus kokkulepitud ostuhinda, esitas kostja hagi kohtule. Viidatud otsustega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 61 355,18 eurot, viivis 19 493,76 eurot, leppetrahv 5 000 eurot ja viivis alates 31.12.2010.a põhinõudelt määraga 0,026% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
13.Kostja esitas 02.12.2016.a hagejale võlaõiguslikust müügilepingust taganemise ja tasaarvestusavalduse. Kostja taganes 02.12.2016.a avaldusega 29.05.2007.a kinnistu osa müügilepingust ja avaldas, et ta on hagejalt saanud 29.05.2007.a müügilepingu alusel 130 464,85 eurot. Samas asus kostja seisukohale, et tal on hageja vastu 29.05.2007.a lepingust tulenev intressi ja leppetrahvi nõue summas 180 133,82 eurot. Kostja tasaarvestas temal hageja vastu oleva nõude hagejalt saadud summadega ja nõuab 02.12.2016.a tasaarvestusavalduse p 12 kohaselt hagejalt 49 668,97 euro tasumist (tl 19 pöördel, 20).
14.Hageja esitas omakorda 15.12.2016.a vastuse kostja tasaarvestusavaldusele ja enda tasaarvestusavalduse kostjale. Hageja asus seisukohale, et kuivõrd kostja on müügilepingust taganenud, tuleb tal tagastada hagejalt saadud 134 214,46 eurot, millele lisandub intress alates 27.10.2009.a summas 699 257,34 eurot, kokku 833 556,89 eurot. Hageja leidis 15.12.2016.a tasaarvestusavalduses, et tegelikkuses on kostjal hageja vastu vaid Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2013.a otsusest tsiviilasjas nr 2-10-67349 tulenev lepptrahvi nõue summas 5 000 eurot, mille hageja tasaarvestas temal kostja vastu oleva nõudega ning hageja asus seisukohale, et tegelikkuses võlgneb kostja hagejale 828 556,89 eurot (tl 23).
15.Hageja asus seisukohale, et kuivõrd lepingust taganemise avalduse tulemusena on poolte nõuete vahel kattuvas ulatuses toimunud tasaarvestus, mille alusel kostja nõue lõppes, on täiteasjas nr 014/2012/2957 sundtäitmine lubamatu ja palus kostjal esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja asus 29.12.2016.a e-kirjas seisukohale, et puudub alus täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks (tl 29, 30). Hageja esitas kohtule hagi 20.02.2017.a. Kostja esitas kohtutäiturile 30.03.2017.a avalduse, milles kinnitas täiteasjas nr 014/2012/2957 sundtäitmise esemeks olevate nõuete tasumist tasaarvestuse teel ja nõustus
nende nõuete osas täitemenetluse lõpetama. Sissenõudja ei olnud nõus täitemenetlust lõpetama seni, kuni KTS § 41 lg 2 järgsed summad on tasutud (tl 94).
16.Eeltoodud faktiliste asjaolude üle pooled ei vaidle ja kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmisel olev nõue hageja vastu on lepingust taganemisega ning nõuete tasaarvestusega lõppenud.
17.Kostja taganes 02.12.2016.a avaldusega 29.05.2007.a kinnistu osa müügilepingust. Lepingust taganemine jõustus 12.12.2016.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 punkti 2 kohaselt on üheks võlasuhte lõppemise aluseks tasaarvestus ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks ka lepingust taganemine. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg-s 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
18.VÕS § 197 lg 1 ja 2 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
19.Kostja on lepingust taganemise avalduses ise märkinud, et sundtäitmisel on nõue 02.12.016.a seisuga kokku summas 120 606,01 eurot (põhinõue 61 355,18+ viivis 19 493,76 eurot, leppetrahv summas 5 000 eurot, viivis alates 31.12.2010.a määraga 0,026% päevas seisuga 02.12.2016.a 34 457,07 eurot). Kostja leidis lepingust taganemise avalduses, et seoses taganemisega on tal hageja vastu nõue summas 180 133,82 eurot [viivis 19 493,76, leppetrahv summas 5 000 eurot, viivis alates 31.12.2010.a määraga 0,026% päevas seisuga 02.12.2016.a 34 457,07 eurot, leppetrahv 29.05.2007.a lepingu p 7.4 I lause alusel summas 38 346,99 eurot ning 29.05.2007.a lepingu p 7.4 II lause alusel summas 82 836 eurot (38,35 eurot*2160 päeva)].
20.Kohus selgitab, et lepingust taganemine ei lõpeta kohustusi tagasiulatuvalt, vaid lepingust juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Üleantu tagastamine toimub juba tagastusvõlasuhte raames VÕS §-de 189-191 järgi. Oluline on, et taganemisega ei kao lepingurikkumised, mis olid taganemise ajaks toimunud. Kui ostja oli hilinenud tasumisega, ei vabasta taganemine vastutusest selle eest. Lõpeb küll täitmisnõue, kuid muud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, esmajoones kahju hüvitamise ja leppetrahvi või viivise nõuded (mida juba võis nõuda) säilivad (see tuleneb taganemise kui õiguskaitsevahendi puhul lisaks VÕS § 101 lg 2 teisest lausest). Perioodilist leppetrahvi võib jätkuva rikkumise eest nõuda kuni lepingust taganemiseni. (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 930).
21.Seega oli kostja pärast lepingust taganemist õigustatud hagejalt nõudma kohtulahenditega väljamõistetud viivist 19 493,76 eurot, leppetrahvi summas 5 000 eurot, viivist alates 31.12.2010.a määraga 0,026% päevas seisuga 02.12.2016.a summas 34 457,07 eurot (kokku 58 950,83 eurot), samuti oli kostjal iseenesest õigus hagejalt nõuda täiendavat leppetrahvi.
Kohtulahenditega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud põhivõlga summas 61 355,18 eurot pärast lepingust taganemist kostjal õigus saada ei ole, kuivõrd see on hagejalt välja mõistetud taganetud lepingust tuleneva põhikohustuse katteks. Samas tekkis lepingust taganemisega hagejal õigus saada kostjalt tagasi kohustuse täitmisena tasutud vähemalt 130 379,76 eurot, millele lisandub intress alates raha saamise ajast.
22.Pooled vaidlevad selle ka üle, millise summa on hageja 29.05.2007.a lepingu alusel tasunud. Hageja on seisukohal, et ta on lepingu täitmise raames kostjale üle andnud 134 214,46 eurot, kostja on taganemisavalduses märkinud, et ta on hagejalt 29.05.2007.a lepingust kohustuse täitmisena saanud 130 464,85 eurot. Kohtule esitatud Riigikohtu 21.11.2012.a lahendi nr 3-21-132-12 ja 22.01.2013.a TRK otsuse tsiviilasjas 2-10-67349 asjaoludest nähtuvalt on kostja hagiavalduses ise kinnitanud, et kostja on hagejalt saanud kohustuse täitmisena 2 100 000 krooni, mis ümberarvutatuna teeb 134 214,46 eurot. Samas asjas on kohtud tuvastanud, et müügilepingus kokkulepitud 3 000 000 krooni suurusest müügihinnast on kostjal tasumata 960 000 krooni (so 61 355,18 eurot). Samas asjas on kohtud tuvastanud, et müügilepingus kokkulepitud 3 000 000 krooni suurusest müügihinnast on kostjal tasumata 960 000 krooni (so 61 355,18 eurot). Sellest eeldusest lähtuvalt oleks kostja saanud kohustuse täitmisena 2 040 000 krooni e 130 379,76 eurot. Lisaks on kostja taganemisavalduses väitnud, et on saanud täitemenetluse käigus viivise katteks hagejalt 85,09 eurot. Seega oleks kostja kokku 130 464,85 saanud eurot. Kohus märgib, et käesolevas asja lahendamisel ei ole tähendust, kas hageja on kostjale kohustuse täitmisena tasunud 130 379,76 eurot või 134 214,46 eurot. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et sundtäitmisel olev kostja kohustus muutus igal juhul tasaarvestamisega väiksemaks kui tasaarvestamisega tekkinud hageja kohustus vähemalt 130 379,76 eurot.
23.Kostja tasaarvestas hageja poolt tasutud summa temal hageja vastu oleva nõudega võttes arvesse ka täiendava leppetrahvi lepingu p 7.4 I ja II lause alusel. Kohus osundab, et täiendava leppetrahvi näol on tegemist uute nõuetega, mida ei ole sundtäitmisele esitatud ja mille kohta ei ole ka täitedokumenti.
24.Kohus leiab, et kuivõrd sundtäitmisel oli nõue summas 120 606,01 eurot (millest lepingust taganemisega jäi kostjale õigus nõuda 58 950,83 eurot), lisanduva leppetrahvi kohta täitedokumenti käesoleval ajal kohtule teadaolevalt ei ole, ning lepingust taganemisega tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale lepingu täitmiseks üle antud summa 134 214,46 eurot koos lisanduva intressiga. Kuivõrd sundtäidetav hageja kohustus oli väiksem kui taganemisega tekkinud kostja kohustus hageja ees, lõppes sundtäidetav kohustus seega 02.12.2016.a lepingust taganemisega ja tasaarvestuse avaldusega. Ka kostja on ise 05.04.2017.a seisukohas nõustunud sellega, et täitemenetluse 014/2012/2957 esemeks olev nõue on lõppenud tasarvestuse teel ja kostja on kohtutäiturile vastavasisulise avalduse esitanud 30.03.2017.a.
25.Kuigi kostja on 26.12.2017.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et seoses kostja tasaarvestusavalduse vaidlustamisega tsiviilasjas nr 2-17-6299 on olukord muutunud, kohus sellega ei nõustu. See, et hageja on vaidlustanud hagi esitamisega kostja leppetrahvi nõude, ei muuda olematuks seda, et lepingust taganemisel oli kostja sundtäitmisel olev nõue hageja vastu väiksem, kui taganemisel hagejale tekkinud nõue.
26.Kuivõrd hageja suhtes sundtäidetav kohustus lõppes 02.12.2016.a. lepingust taganemisega ja tasaarvestusavalduse esitamisega, tuleb sundtäitmine täiteasjas tunnistada lubamatuks.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 014/2012/2957 on käesoleval juhul lubamatu põhjendusel, et kostja nõue hageja vastu on tasaarvestatud hageja
nõudega kostja vastu. Seega tuleb rahuldada XXX hagi XXXi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 014/2012/2957.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus juba lõpetatud, ei ole võimalik tuvastada hagiga taotletava hüve rahalist väärtust. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub TsMS § 132 lg 1, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
32.Hageja esindaja esitas 23.05.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning TsMS § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 1944 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 13,5h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus käibemaksu tagasiarvestamiseks. Kohtu põhjendused
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
35.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 10.02.2017.a nõupidamine kliendiga ja konsultatsioon menetlusabi taotluse koostamisel ja kohtule esitamisel 1h; 02.03.2017 nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 7h; 05.04.2017 kostja menetlusdokumendi analüüs, kliendiga nõupidamine 1h; 17.04.2017.a hageja seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 2h; 20.12.2017.a hageja seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 3h; 23.12.2017 kostja menetlusdokumendi analüüs, kliendiga nõupidamine 0,5h.
36.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
37.Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendamatu. Käesolev tsiviilasi oli sisuliselt tavapärane, asjas ei toimunud istungeid jms, pooled esitasid kahed seisukohad ning lõplikud seisukohad, mis kordasid varasemaid seisukohti. Tõendite maht ei olnud suur. Vaidluse ajaline kestvus ei olnud pikk. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Kohus möönab, et hageja esindaja on küll menetluse kestel advokaadiks saanud, kuid ei ole advokaadina menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid teinud. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas
38.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13,5h, mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnihinda (100 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1 350 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 350 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 594 euro ulatuses (taotletud summa 1944 eurot – rahuldatud summa 1350 eurot).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Harju Maakohtu 16.03.2017.a määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning vabastati ta hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 300 eurot.
41.TsMS § 190 lg 3 tulenevalt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
42.Kohus leiab, et menetlusabikulu 300 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi kostja kahjuks.
43.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
44.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus otsuses, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi.
46.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi
jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. Kohus edastab lahendi Rahandusministeeriumile.
47.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.