Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.september 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-67349
Tsiviilasi
HL`i hagi MA vastu ostuhinna summas 61 355,18 euro (960 000 krooni), leppetrahvi ja viiviste nõudes
Hagi hind
Hageja – HL (isikukood XXX) Kostja – MA(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Rein K 99 702, 17 eurot (1 560 000 krooni)
Istungi toimumise aeg
26.september 2011.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja HL
Resolutsioon
Hagi rahuldada.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Välja mõista MA`ult HL`i kasuks põhivõlg summas 61 355, 18 eurot, viivised summas 19 493,76 eurot ja leppetrahv summas 38 346,99 eurot. Mõista välja MA`ult HL`i kasuks viivis alates 31.12.2010.a põhinõudest (61 355,18 eurot) määraga 0,026 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Välja mõista MAu`lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv summas 4 798 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto
221023778606 Swedbank või 10220034796011 SEB Pank, viitenumber mõlemal juhul 2900078444). Riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9) Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.05.2007.a notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks. Nimetatud lepinguga müüs hageja kostjale XXX suuruse mõttelise osa XXX nimelisest kinnistust hinnaga 3 000 000 krooni. Pooled võtsid lepingu p 5 endale kohustuse kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates sõlmida asjaõigusleping omandi üleandmiseks hagejalt kostjale. Lepingus kokkulepitud müügihinna 3 000 000 krooni kohustus kostja hagejale tasuma selliselt, et 140 000 krooni oli kostja poolt enne lepingu sõlmimist tasutud, mille saamist kinnitas hageja notariaalses lepingus, 160 000 krooni kohustus kostja tasuma ühe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest, mida kostja ka tegi ning 2 700 000 krooni kohustus kostja tasuma notari deposiiti hiljemalt asjaõigusleping sõlmimise ajaks, mis lepingu p 5.1 kohaselt pidi toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates, seega hiljemalt 29.07.2007.a. Kostja lepingus kokkulepitud müügihinda ei tasunud. Kostja poolt on hagejale tasutud ostuhind osade kaupa osaliselt perioodil 10.08.2007-26.10.2009, kuid asjaõiguslepingu sõlmimisest ei ole kostja olnud huvitatud väidetavalt rahaliste vahendite ajutise vähesuse tõttu. Kostja on viimati 14.04.2010 hagejale väitnud, et on endiselt kinnistu ostust huvitatud ja lubanud lepinguga võetud kohustused täita. Hagi esitamise ajaks on kostja tasunud ostuhinnast 2 100 000 krooni, tasumata on 960 000 krooni. Kostja on jätnud korduvalt notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ilmumata. Hageja on püüdnud kostjaga mitmel viisil kontakteeruda, olles valmis tegema ka kompromisskokkuleppeid, kuid kostja on hoidunud hageja poolt saadetud kirjadele reageerimast ja telefonikõnedele vastamast. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla tasumata ostuhinna summas 960 000 krooni. Lepingu p 3. annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist 0,026 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuigi hageja on maksnud võlgnetavast müügihinnast osa ebaregulaarsete maksete kaupa, on hageja hagis arvutanud viivise nõude üksnes põhivõla tasumata summalt. Ajavahemiku 30.07.2007-03.12.20010 moodustab viivis summa 305 011 krooni. Lepingu p 7.4 teise lause kohaselt on müüjal õigus iga päeva eest, mis ületab lepinguga ettenähtud tähtaega asjaõiguslepingu sõlmimiseks ühte kuud nõuda leppetrahvi 600 krooni iga päeva eest kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni. Alates 30.07.2007-03.12.2010.a on asjaõiguslepingu tähtaeg ületatud 1222 päeva. Leppetrahv moodustab seega 733 200 krooni.
Kuigi kostja ei ole taotlenud leppetrahvi vähendamist leiab hageja, et mõistlik leppetrahv asjas on 600 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 960 000 krooni põhivõlga, viivised 305 011 krooni ja viivised hagi esitamisest kuni võla tasumiseni määraga 0,026 % päevas ja leppetrahvi summas 600 000 krooni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja sõlmis hagejaga 29.05.2007.a võlaõigusliku kinnistu mõttelise osa müügilepingu, mille alusel seati eelmärge kinnistamiseks. Kostja täidab lepingut vajaliku hoolsusega, kuid hageja on jätnud oma kohustused täitmata. Vastavalt kokkuleppele pidi hageja enne asjaõiguslepingu sõlmimist kustutama AS Hansapank kasuks seatud hüpoteegi summas 265 000 krooni. Kinnisasja müügilepingu järgi on kinnistu mõttelise osa hinnaks 3 miljonit krooni, mitte 3 265 000 krooni. Kuna hageja oma kohustusi ei täitnud, siis ei ole asjaõiguslepingut ka sõlmitud. Kostja ei ole tasunud eelmainitud kinnistu mõttelise osa müügilepingust tulenevalt mitte 2 100 000 krooni vaid 300 000 krooni. Hageja käib kostja käest rahalisi vahendeid nõudma selleks, et tasuda oma kohustusi teiste isikute ees ja maksta oma pangalaenu. Hageja ei ole oma kohustusi panga ees täitnud ning pangal on endiselt nõue, mida tagab hüpoteek. Veelgi enam, kostjalt saadud rahaliste vahendite eest on hageja soetanud omale uusi kinnisasju ning neid koormanud hüpoteekidega võlausaldajate kasuks. Asja ülevaatamisel on selgunud, et hoonete üle, mis asuvad kinnistul lasub vaidlus teiste kaasomanikega. Nimelt on omaniku väidetav vend kaasomanikuna teatanud, et nende lapsepõlvekodu kuulub hoopis talle. Seetõttu ei vasta asi lepingu tingimustele ja esinevad taganemise alused. Hagejal endal on olnud võimalus lepingust taganeda aga seda ta teinud ei ole. Hagejale on korduvalt pakutud kompromissi, et kostja tasub kohustuse panga ees, mida hüpoteek tagab ja olemasolev mõtteline osa jagatakse nii, et hooned ja neid ümbritsev maa jääb hagejale ja ülejäänud põllumaa kostjale. Kompromissi sõlmitud ei ole. Hagist jääb arusaamatuks, millisel viisil saaks kostja peale hageja nõude rahuldamist kinnisasja mõttelise osa omanikuks.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 29.05.2007.a notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks (tlk 14-22). Nimetatud lepinguga müüs hageja kostjale lepingu p 1 kohaselt XXX suuruse mõttelise osa XXX nimelisest kinnistust pindalaga 6,82 ha, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingus kokkulepitud müügihinna 3 000 000 krooni kohustus kostja hagejale tasuma lepingu p 3 kohaselt selliselt, et : -140 000 krooni oli kostja poolt enne lepingu sõlmimist tasutud, mille saamist kinnitas hageja notariaalses lepingus, -160 000 krooni kohustus kostja tasuma ühe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest, mida kostja ka tegi ning -2 700 000 krooni kohustus kostja tasuma notari ametikontole hiljemalt lepingu punktis 5 nimetatud asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks üleandmiseks müüjale kolme pangapäeva jooksul müüja poolt asjaõiguslepingus näidatavale arvele asjaõiguslepingu sõlmimise päevast arvates. Müügihinna või selle osa kandmist notari ametikontole ei ole nõutav, kui müügihind või selle osa tasutakse pangapoolse krediidi arvelt, mida kinnitab panga esindaja asjaõiguslepingu sõlmimisel.
Lepingu p 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus sõlmitakse hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et asjaõigusleping on sõlmimata. Hageja väidete kohaselt jäi asjaõigusleping sõlmimata kuna kostjal ei olnud tasuda müügilepingujärgset tasumisele kuuluvat müügisummat. Kostja väidetel ei sõlmitud asjaõiguslepingut seetõttu, et kostja avastas asjal puudused. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu müügileping on kehtiv, kumbki pool pole müügilepingust taganenud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 1.2.2 ja 1.2.3 nähtub, et müüdud kinnistut koormavad hüpoteegid. Lepingus puuduvad kostja väidetud kokkulepped, et hagejal tuli korraldada hüpoteekide kustutamine enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Vastupidiselt kostja väidetele nähtub lepingu p-st 6, et poolte kokkuleppel kanti kinnistusraamatusse müüjale kuuluvale kaasomandiosale omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks, kusjuures eelmärge tagab ostja õigust saada lepingu eseme, mis on koormamata käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusega, omanikuks. Kuivõrd lepingu p-s 1.2.1 on kirjas, et kaasomanikud on kinnistu kasutamise ja valdamise kohta sõlminud 24.01.2006.a kokkuleppe, see on märkusena kantud ka kinnistusraamatusse, kaasomanike nimetatud kokkuleppega on kostja tutvunud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 1.6, siis asub kohus seisukohale, et kostja väited kaasomanike võimaliku vaidluse kohta kaasomandi kasutamisel ei ole põhjendatud. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et kostja väited asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta on täielikult tõendamata ja sellest tulenevalt paljasõnalised. Kostja väited selle kohta, et hagejal on võlausaldajate ees võlgnevusi, millest tulenevalt soovib ta kostjalt müügisumma tasumist, on käesolevas vaidluses asjakohatud. Kohus on seisukohal, et kostja on keeldunud õigustamatult oma kohustusi, tasuda müügisumma ja võtta asi vastu, täitmast. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 järgi kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingus kokkulepitud müügihind on 3 000 000 krooni. Algselt väitis kostja, et müügisummast on ta tasunud ainult 300 000 krooni, kuid menetluse jooksul möönas, et müügihinnast on tasutud 2,1 miljonit krooni (tlk 126). Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kinnistu müügihinnast on kostjal tasumata 960 000 krooni. Eelpooltoodust juhindudes on kohus seisukohal, et hageja hagi põhinõudes 960 000 krooni (61 355, 18 eurot) kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised müügisumma tasumisega viivitamise eest. Lepingu p 3.4 järgi leppisid pooled kokku, et müügisumma tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,026 % tähtajaks tasumata summalt. Kuigi kostja on viivitanud suurema osa müügisumma tasumisega on hageja viiviste arvestuse aluseks võtnud senini
tasutama põhivõlgnevuse summa. Müügisumma 960 000 krooni ajavahemikul 30.07.200703.12.2010.a tasumisega viivitamise eest on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised 305 011 krooni. Kostja viiviste arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 305 011 krooni (19 493,76 eurot) ning viivised hagiavalduse esitamisest s.o 31.12.2010.a põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,026 % päevas. Lepingu p 7.4 teise lause kohaselt leppisid pooled kokku, et kui lepingu punktis 5 nimetatud asjaõigusleping sõlmitakse ostjast tingitud asjaolude tõttu peale ühe kuu möödumist käesoleva lepingu sõlmimise päevast arvates, kohustub ostja tasuma müüjale iga päeva eest, mis ületab 1 kuud, täiendavalt 600 krooni. Lepingu p-st 5.1 nähtub, et müüja ja ostja lepivad kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu ja teevad kinnistamisavalduse lepingu eseme omandi ülekandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt kahe kuu jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 600 000 krooni (38 346,99 eurot). Eelpooltoodust nähtuvalt on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust ostetud asi vastu võtta, poolte kokkulepitud ajal asjaõigusleping sõlmida, seega leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja leppetrahvi arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda vastavalt TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) §-le 162 lg 1. 08.02.2011.a määrusega (tlk 72-75) rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt kohustas tasuma riigilõivu 6 391, 61 eurot kindlaksmääratud osamaksetena kuni 10.09.2013.a. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja tasunud kokku 1593, 16 eurot. Tasumata on 4 798 eurot.
TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et tasumata riigilõivu tasumise kohustus tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.