Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2013.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-14421
Tsiviilasi, hageja nõue
OÜ BK hagi MT vastu võla 2818,30 €, viivise 510,64 € ja sissenõudekulu 374,52 € väljamõistmiseks ja MT vastuhagi OÜ BK vastu 3263,69 euro, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 12.10.2012.a. summas 2,15 euro ning alates 13.10.2012.a. viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Asja läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja (vastuhagis kostja) OÜ BK(rk XXX, asukoht XXX); hageja esindaja JJ; Kostja (vastuhagis hageja) MT(ik XXX, elukoht XXX); Kostja (vastuhagis hageja) esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos (AB Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn);
esindajad
Kohtumääruse resolutsioon
õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ja esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohus on leidnud oma lahendis nr 3-2-1-146-10 p-s 10, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles see juures korteriomanike esindaja. Sellest tuleneb mh, et ka siis, kui korteriomanik vaidlustab tasumisele kuuluvate kaasomandi majandamise kulutuste suuruse, on see suunatud teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja vastuhagiavaldusega, asub seisukohale, et lähtuvalt eeltoodust tuleb läbi vaatamata jätta nii hagi kui ka vastuhagi. KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 tulenevalt ei saa valitseja (hageja) esitada nõuet kostja vastu enda nimel, vaid saab olla korteriomanike esindaja. Lähtuvalt sellest ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, mistõttu tuleb jätta hagi läbivaatamata ja seega ka vastuhagi, kuivõrd ka vastuhagi esitajal tulnuks nõue esitada teiste korteriomanike vastu. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab lähtudes TsMS § 168 lg-st 2 hagiavalduse menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud vastuhagi esitaja ehk kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.