Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ole peetud nõuetekohaselt. 19.08.2009.a müügilepinguga on võlgnik realiseerinud XXX (registriosa nr. XXX ), XXX (registriosa nr. XXX), XXX (registriosa nr. XXX), XXX (registriosa nr. XXX), XXX (registriosa nr. XXX), XXX (registriosa nr. XXX) kinnistud hinnaga 2 236 000,00 eurot O OÜ-le (registrikood XXX). Lepingu p.2.2. kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinna Nordea Bank Finland Plc kontole selgitusega „kinnistute ostuhinna tasumine, laenulepingu nr XXX lõpetamine“. O OÜ-d esindas tehingu tegemise ajal juhatuse liige HR(isikukood XXX), kes tegutses 30.07.2010.a kuni 09.11.2010.a ka OÜ H (likvideerimisel) juhatuse liikmena. O OÜ on ühinenud 27.07.2012.a TEOÜ-ga, kelle juhatuse liikmeks on AP, kes tegutses OÜ H juhatuse liikmena 25.01.2000.a. kuni 30.07.2010.a. 2010.a. märtsis on Maksu- ja Tolliamet edastanud võlgnikule korralduse maksuvõla tasumiseks. 19.03.2010.a korraldusest nähtub, et võlgniku maksuvõlg oli 2010.a märtsis 168 178,00 krooni. 2010.a juulis on algatatud võlgniku vastu erinevad täitemenetlused. 2011.a. märtsis on realiseeritud täitemenetluse käigus võlgnikule kuulunud kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr. XXX) AT AS-le hinnaga 160 000,00 eurot. 14.09.2011.a. ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded teade OÜ H (likvideerimisel) sundlõpetamise kohta. AS SEB Liising esitas kohtule avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 18.09.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-12-11386 määrati OÜ H (likvideerimisel) likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerija, kes esitas kohtule avalduse OÜ H (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Kuna ajutisel halduril puudub täielik ülevaade võlgniku senisest majandustegevusest ja tehingute alusdokumentidest, on aruandes toodud ülevaade võlgniku varadest ja kohustustest esialgne ja toetub pankrotiavalduses toodud ja kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevaks varaks on arveldusarvetel olevad rahalised vahendid summas 6 083,69 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 364 532,35 eurot. Saabunud on olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Võlgnik ei ole oma kohustusi teadaolevate võlausaldajate ees täitnud hiljemalt 2010.a esimesest poolest. 2010.a. märtsis on Maksu- ja Tolliamet teinud võlgnikule esimesed korraldused maksuvõla tasumiseks, samuti on 2010.a. suvel algatatud võlgniku vastu esimesed täitemenetlused. Eelnevast tulenevalt on võlgnik ajutise halduri hinnangul hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ning võlgniku maksejõuetuks muutumise aeg on ajutise halduri hinnangul hiljemalt 2009.a lõpp või 2010.a esimesed kuud, mil võlgnik ei olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. Võlgniku juhatus pole olnud suuteline väljastama ajutise halduri nõutud raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Esitamata on jäetud maksudeklaratsioonid. Käesolevas menetlusstaadiumis on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku muutumist maksejõuetuks võib olulisel määral põhistada 2008.aasta majanduskriisiga ning transpordituru ja teenuste langemisega. Nõudlus võlgniku peamise tegevusala: veokite ja haagiste müümine, langes olulisel määral. Nõudluse vähenemine peegeldub ettevõtte müügikäibe languses. Olukord, kus nõudlus vähenes, klient muutus ettevaatlikumaks ning võlgniku plaanid projektid ei leidnud realiseerimist, on viinud võlgniku olukorra pingestumisele ning finantspuhvrite vähenemisele, mis ei taganud toimetulekut müügitulu vähenemise olukorras. Seejärel on ajutise halduri hinnangul raskuste ja võlgnevuste tekkimisel viidud koostöös ja teadmisel suurimate võlausaldajatega ettevõttest välja kinnistud, vormistatud ümber liisinglepinguid ning ettevõtte juhtimisega tegelenud isikud on müünud oma osalused „tankisti teenuseid“ pakkunud ettevõttele EC OÜ (HR ja AA). Võõrandatud võlgniku kinnistud on jõudnud käesolevaks ajaks uuesti läbi OÜ O OÜ TE omandisse. OÜ O ja OÜ TE ühinesid 27.07.2012. OÜ TE osanik ja juhatuse liige on OÜ

H varasem üks juhatuse liige AP. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Peale kinnistute müüki on samas tehtud vähesel määral makseid ning tagastatud laenu ühele juhatuse liikmele KK. Nimetatud maksed ning maksete alused vajavad selgitamist peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrot on vaja välja kuulutada. Olemasolevad võlgniku rahalised vahendid katavad ära edasised pankrotimenetluse kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ H (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, võlgnikul puudub teadaolev turuväärtust omav vara, kohustused moodustavad vähemalt 364 532,35 eurot, olemasolevad rahalised vahendid aga katavad ära edasised pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas ei ole välistatud ettevõtte või ettevõtte osa üleminek. Kohus leiab, et kuna OÜ H (likvideerimisel) vara ei kata tema kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgniku olemasolevad rahalised vahendid katavad ära edasised pankrotimenetluse kulud, tuleb pankrot välja kuulutada. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatus on jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise ja õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võib juhatus olla toime pannud KarS (karistusseadustiku) § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) kirjeldatud pankrotialase süüteo. Seoses asjaoluga, et võlgnikul on korraldamata raamatupidamine ja esitamata 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta aruanded, võib olla toime pandud KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) kirjeldatud tunnustega süütegu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku endine juhatuse liige AA(isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku endine juhatuse liige AA on kohustatud hiljemalt 25.01.2013 haldurile üle andma tema valduses oleva võlgniku dokumentatsiooni. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel AA trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot ja hüvitada kulutused summas 36,62 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot ja kulutused 36,62 eurot ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks välja mõista pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.