Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

põhjendatud. 11.11.2012 edastas sissenõudja seisukoha võlgniku kaebusele. Sissenõudja AS SEB Pank leidis, et võlgniku esitatud kaebus ei ole põhjendatud. 20.11.2012 tegi kohtutäitur täiteasjas XXX otsuse, milles jättis kaebuse rahuldamata. 21.11.2012 sai kaebaja esindaja vaidlustatud otsuse. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri 20.11.2012 otsus täiteasjas XXX rikub oluliselt tema õigusi ja see tuleb tühistada, kuna võlgniku vastu on alustatud juba täitemenetlust sama võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu on käesolevas täiteasjas võlgnevuse summas 334 490,61 eurot (ning alates 28.03.2011 viivise VÕS § 113 lg-s sätestatud määras kuni võla põhiosa 249 860,30 eurot tasumiseni) nõudmine alusetu ja põhjendamata. Kohtutäitur alustas täitemenetlust lähtudes täitemenetluse alustamisel sissenõudja poolt edastatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-14068. Kohtutäitur Kaire Põlts on alustanud täitemenetlust käesoleva kaebuse esitaja ja tema tütre AT üle ka täiteasjades nr XXX ja XXX. Nimetatud täiteasjades on samuti sissenõudjaks AS SEB Pank. Eelpool nimetatud täiteasjades on täitemenetlus alustatud AS SEB Pank ning L ja AT vahel 11.10.2006 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-14068 nähtub, et AS SEB Pank on pöördunud kohtusse L ja AT vastu sama laenulepingu alusel. Seega on nii täiteasi nr XXX kui ka täiteasjad nr XXX ja nr XXX alustatud ühe ja sama laenulepingu alusel. Kaebuse esitaja arvates ei või üheaegselt eksisteerida 3 täitemenetlust ühe ja sama eseme ja võlgnevuse kohta. Jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes võib sissenõudja AS SEB Pank nõuda ühe ja sama võlgnevuse tasumist kolmes eraldi alustatud täitemenetluses. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et puudub õiguslik alus sundtäita üheaegselt nii täiteasja nr XXX ja nr XXX kui ka täiteasja nr XXX, kuna need täiteasjad välistavad üksteist. AS SEB Pank ei või nõuda summaarselt rohkem, kui see tuleneb poolte vahel 11.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX. Kaebuse esitaja on seisukohal, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust alustada täitemenetlust kahel korral ühe ja sama isiku vastu, ühe ja sama dokumendi (laenulepingu nr XXX) alusel. Kuna täitemenetluse seadustik seda ette ei näe, siis tuleb täiteasi nr XXX lõpetada. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisel kaebuse esitajale saadetud täitmisteates tuginenud täitemenetluse seadustiku sättele, mis võimaldaks kohtutäituril alustada kolmandat täitemenetlust sama laenulepingu alusel, mille alusel kohtutäitur on juba alustanud kaks täitemenetlust täiteasjades nr XXX ja nr XXX. Samuti on selline sissenõudja käitumine pahatahtlik, kuna see võimaldab sissenõudjal alusetult rikastuda võlgniku arvelt. Lisaks on selline tegevus ka hea usu põhimõtte vastane, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et tema õigusi on täitemenetluses rikutud ning kaebuse esitaja ei pea täitma täiteasja nr XXX, kuna täiteasja nr. XXX ja täiteasja nr. XXX täitemenetluse objektiks on sama nõue. Eeltoodust järeldub, et täiteasi nr XXX on õiguslikult ebaselge ja motiveerimata. Kaebaja palub tühistada 20.11.2012 kohtutäituri otsus täiteasjas XXX, lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 10.12.2012 esitas kaebaja kohtule täiendatud seisukoha. Kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõudeks on nõue tühistada 20.11.2012 kohtutäituri otsus täiteasjas nr XXX. Kuna TMS § 48 ja § 50 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur mitte kohus, siis kaebuse esitaja kohtult täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr XXX ei nõua ja loobub nõudest nr 2, s.o ei nõua täiteasjas nr XXX täitemenetluse lõpetamist. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht

Kohtutäitur avaldab esmalt, et jääb kõikide oma 20.11.2012 otsuses täiteasjas XXX toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kohtutäituri otsus on seaduslik ja õiguspärane. Põhjused, miks kohtutäitur ei nõustu kaebaja 30.11.2012 kaebuses väljatoodud faktiväidetega, nähtuvad kohtutäituri 20.11.2012 otsusest võlgniku kaebusele. Ülekordavalt osundab kohtutäitur järgnevale: võlgniku kaebuses esitatud põhjendused, et võlgnikul on sissenõudja vastu materiaalõiguslikud vastuväited, ei anna kohtutäituri hinnangul alust täitemenetluse lõpetamiseks. Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest, ei saa kohtutäitur õiguslikult hinnata võlgniku materiaalõiguslikke vastuväiteid, mistõttu on selliste asjaoludega kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse vaidlustamine ebaõige. Võlgniku väidete kohaselt rikub kohtutäitur tema õigusi, algatades täitemenetluse tema suhtes (täiteasjas nr XXX) dokumendi alusel, millest tuleneb nõue laenulepingust nr XXX, kusjuures täitemenetlustes nr XXX (võlgnik LT ) ja nr XXX (võlgnik Anita T ) tuleneb nõue samuti viidatud laenulepingust. Kohtutäituri hinnangul on nimetatud väide oma iseloomu poolest materiaalõiguslik, mistõttu ei ole sellega kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse vaidlustamine juba ülalviidatud põhjusel õigustatud. Kohtutäitur peab asjakohaseks ka selgitada erinevate täitedokumentide täitmise erinevusi. Kuivõrd täiteasjas nr XXX ja XXX on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 sätetele vastav täitedokument (TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad kinnisasja /.../ omaniku /.../ kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga /.../ tagatud nõude rahuldamiseks), on sissenõudjal õigus nõude rahuldamisele üksnes panditud kinnisasja arvelt. Seega saab viidatud menetlustes toimuda võlanõude täitmine vaid sissenõudja kasuks hüpoteegiga tagatud kinnisasja(de) müügist saadava rahalise tulemi arvelt. Täiteasjas XXX on täitedokumendiks aga jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas, mille täitmisele kohalduvad kõik TMS-s võlanõude täitmist reguleerivad sätted ehk täitedokumendi täitmine laieneb kogu võlgniku varale. Võlgniku poolt on avaldatud seisukoht, et erinevate täitemenetluste läbiviimiseks, mis tulenevad samast laenulepingust, puudub õiguslik alus ning algatatud menetlused välistavad üksteist. Täitemenetluse algatamise õiguslikke aluseid on analüüsitud käesolevaga vaidlustatud kohtutäituri otsuses eeltooduga ning kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse algatamine on kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Võlgniku viide sissenõudja alusetule rikastumisele ei ole asjakohane kaebuses kohtutäituri tegevusele, sest taoliste olukordade lahendamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kohtutäitur viib läbi täitemenetlust aga jõustunud kohtulahendi alusel ning kohtuotsusega tunnustatud võlanõuete õigusliku aluse puudumise vaidlustamine kuulub kohtu pädevusse. Võlgnikul oli õigus esitada kaebuses esitatud materiaalõiguslikke argumente kohtumenetluses, mitte aga kohtutäiturile. Kohtutäiturile on esitatud võlgniku suhtes võlakohustuse olemasolu põhistav jõustunud kohtulahend, mille alusel kohtutäitur viib täitemenetlust läbi. Samuti ei ole kohus ise keeldunud sissenõudja hagi menetlemisest näiteks TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ega pole peetud vajalikuks liita hagi täiteasjades nr XXX ja XXX toimuva kohtumenetlusega, kus tuleneb nõue samuti laenulepingust nr XXX. Täiendavalt osundab kohtutäitur asjaolule, et täiteasjas nr XXX laekumised puuduvad. Samuti on oluline märkida, et kuigi sissenõudja võlanõude sissenõudmiseks on avatud 3 täitetoimikut, siis ei vii see asjaolu ometi võlgnevuse sissenõudmisele kolmekordselt. Täitemenetluste raames on võimalik nii võlgnikul kui sissenõudjal ka omapoolselt teavitada kohtutäiturit võlanõude kohasest täitmisest ning juhul, kui erimeelsusi ei õnnestu lahendada täitemenetluse raames, on võimalik kasutada õiguskaitsevahendina vajadusel TMS § 221 sätestatut. Hetkeseisuga ei ole mingit alust viidata sissenõudja võlanõuete ületäitmisele, sissenõudja poolsele alusetule rikastumisele, võlgnikule kahju tekitamisele vms. Samuti ei

esita võlgnik ka ise oma kaebustes ühtegi konkreetset summat, mille osas teostatud sissenõudmine oleks eelviidatuna käsitletav. Harju Maakohtu 10.04.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-13945, otsustas kohus peatada täitemenetluse täiteasjas nr XXX ja XXX kuni nimetatud tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Juhindudes eeltoodust, peatas kohtutäitur oma 13.04.2012 otsusega täitemenetluse täiteasjades XXX ja XXX ja täitemenetlused on jätkuvalt peatatud staadiumis. Kohtutäitur palus jätta LT kaebus kohtutäituri 20.11.2012 otsusele täiteasjas XXX rahuldamata ja jätta menetluskulud LT kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht AS SEB Pank ei pea kaebust põhjendatuks. AS SEB Pank on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsuse alusel on käimas vaid üks täitemenetlus ning asjaolu, et kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks on käimas täitemenetlus ka võlgnevuse tagatiseks oleva kinnisasja suhtes sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, ei välista sama võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse läbiviimist kohtuotsuse alusel. Sissenõudja selline käitumine ei ole pahatahtlik ja nimetatu ei võimalda sissenõudjal ka alusetult rikastuda võlgniku arvel. Juhul kui mõne täitemenetluse käigus rahuldatakse sissenõudja nõue, esineb alus ülejäänud täitemenetluste lõpetamiseks nõude rahuldamise tõttu, mis välistab alusetu rikastumise võlgniku arvel. Eeltoodu alusel palub sissenõudja jätta kaebus rahuldamata ning kohtutäituri 20.11.2012 otsus täiteasjas XXX tühistamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 20.11.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 20.11.2012 otsus, millega kohtutäitur on jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et puudub õiguslik alus sundtäita üheaegselt nii täiteasja nr XXX ja nr XXX kui ka täiteasja nr XXX, kuna need täiteasjad välistavad üksteist. Täiteasjas nr XXX on täitemenetluse algatamise aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 211-14068 ja sissenõudja AS SEB PANK 12.10.2012 kohtutäiturile esitatud avaldus. Kohtutäitur Kaire Põlts on alustanud täitemenetlust käesoleva kaebuse esitaja ja tema tütre AT üle ka täiteasjades nr XXX ja XXX. Nimetatud täiteasjades on samuti sissenõudjaks AS

SEB Pank. Eelpool nimetatud täiteasjades on täitemenetlus alustatud AS SEB Pank ning L ja AT vahel 11.10.2006 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-14068 nähtub, et AS SEB Pank on pöördunud kohtusse L ja AT vastu sama laenulepingu alusel. Seega on nii täiteasi nr XXX kui ka täiteasjad nr XXX ja nr XXX alustatud ühe ja sama laenulepingu alusel. TMS § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluse läbiviimiseks peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav- täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda nii menetluse pooled kui ka täitmise sisu ja ulatuse. Seega algatatakse täitemenetlus eranditult kindlaksmääratud (TMS § 2) dokumentide alusel. Täitedokumentideks on käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-14068 (TMS § 2 lg 1 p 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-07 jõudnud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur lähtuda ainult täitedokumendis kirjapandust. Seega ei kuulu kohtutäituri kompetentsi mh kohtuotsuse sisuline tõlgendamine. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide selle kohta, et laenulepingu XXX alusel on algatatud kolm täitementlust täiteasjades nr XXX, nr XXX (võlgnik LT ) ja nr XXX (võlgnik Anita T ), millest tulenevalt rikub kohtutäitur kaebaja õiguseid, on materiaalõiguslik. Seega ei ole kohtutäitur täitedokumendi pinnalt tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama. TMS § 3 lg 1 alusel korraldab kohtutäitur TMS §-is 2 nimetatud täitedokumentide täitmist, kui seadus ei näe teisiti ette. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-119-02, kus kolleegium on jõudnud seisukohale, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et täiteasjades nr XXX ja XXX on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 sätetele vastav täitedokument, mitte laenuleping XXX, kuna tegemist on sissenõudja ja võlgniku vahelise võlaõigusliku suhete tekkimise algdokumendiga, mitte täitedokumendiga TMS-i tähenduses. TMS § 2 lg 1 punkti 19 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on sissenõudjal õigus nõude rahuldamisele ainult panditud kinnisasja arvelt. Täiteasjas XXX on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, mille täitmisele kohalduvad kõik TMS-s võlanõude täitmist reguleerivad sätted ehk täitedokumendi täitmine

laieneb kogu võlgniku varale. Seega ei ole käesoleval juhul kohtutäitur algatanud täitemenetlusi sama täitedokumendi alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.