Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja esitatud avaldus 04.12.2012 esitas võlgnik Eiko Hallkivi Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on ta maksejõuetu. Tema võlgade suuruseks on 5761,78 eurot, mida ta tasuda ei suuda. Maksejõuetuse põhjuseks on üle jõu elamine. Võlgnik ei suutnud tulenevalt sellest, et ta elas alates 2004 aastast *, oma rahalisi kulutusi planeerida, sest tal puudusid oskused majandamiseks. Samuti tegi ta ebavajalikke kulutusi. Võlgnik töötas *. Kuid kuna tal puudus iseseisva elu kogemus, siis ei suutnud ta toime tulla ja arvestada rahaga, mida ta tegelikult teenis ning seetõttu kulutas oluliselt rohkem kui tema tegelikud rahalised võimalused seda lubasid.

Käesoleval ajal E. Hallkivi ei tööta, sest seoses elukoha vahetusega kaotas ta töö. Haapsalus elab ta 2012 aasta sügisest ning tal ei ole Läänemaal õnnestunud tööd leida. Tulenevalt oma tervislikust seisundist on tal raske leida võimetekohast tööd. * kulub suures osas hoolekandeteenuse eest tasumisele. Eeltoodust lähtuvalt palub võlgnik oma pankrot välja kulutada. 06.12.2012 nimetas kohus ajutise halduri. 09.01.2013 vaatas kohus kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse läbi. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgu 5791,32 euro eest. Suurimad võlausaldajad on Swedbank AS 2054,55 euroga ja Castovanni OÜ 2118,10 euroga. Võlgnikul varad puuduvad. Varade hulka ei saa arvata Swedbank AS Pensionifondi osakuid * € väärtuses vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetus saabus 2012 suvel. Võlgnik on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja tema esindaja , ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad, millele saaks sissenõuet pöörata puuduvad. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 5791,32 eurot. Võlgnikul, arvestades tema tervislikku seisundit on raskendatud töö leidmine, seega tema suutmatus tasuda oma kohustusi ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Eiko Hallkivi pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Andrus Õnniku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Eiko Hallkivi on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Eiko Hallkivi trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning ajutise halduri töötasu on 64 eurot tunnis, mis teeb kokku 512 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega palub ajutine haldur hüvitada PankrS § 23 lg 4 alusel 397 eurot riigi vahenditest. Nimetatud summa 397 €, ei sisalda sotsiaalmaksu. Tasu palub haldur kanda arvele nr *. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest tuleb rahuldada. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 170lg 1 1 , sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Eiko Hallkivile oli Pärnu Maakohtu 12.11.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-41215 antud riigi õigusabi õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad E. Hallkivi esindaja advokaat Peep Rajavere tasu riigi kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.