Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-3533
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXX ja XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
585,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Janika X Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja Maarika X
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
käsunduslepingu alates 01.03.2011. Hageja kui käsundisaaja, täites KOS § 21 tulenevaid kohustusi, viis ellu korteriomanike otsused, rakendas kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikud abinõud, valitses korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid ning osutas kostjale haldus- ja hooldusteenuseid ja vahendas kommunaalteenuseid. Käsundisaaja (hageja) poolt käsundiandjale (kostjatele) osutatavate teenuste maht ja teenuste hind (ehk käsundisaaja tasu) on kinnitanud häälteenamusega korteriomanike iga-aastases majanduskavas. Seega on hageja kohustatud osutama kostjale majanduskava kohaselt haldus-, hooldus- ja kommunaalteenust ja kostjal on kohustus tasuda hagejale majanduskavas kokkulepitud tasu. 08.03.2011 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati korteriomanike poolt 2011-2012 majanduskava. Vastavalt majanduskavale on teenuse hinnad käibemaksuga ühes kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: 1) haldusteenus 0,427 eurot, raamatupidamine 0,814 eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 10,333, remondifondi maksed 0,192 eurot; 2) maamaks vastavalt arvele ning 3) ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Seega on kostjatel kohustus tasuda 2011-2012 majanduskava alusel punktis 1 nimetatud teenuste eest vastavalt koosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale; punktis 2 nimetatud maamaksu eest vastavalt KOS § 13 lõikele 1 võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega ja punktis 3 nimetatud ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Seisuga 01.04.2012 on korteri võlgnevus 754,26 eurot, millest endise korteriomaniku XXX võlgnevus kuni 01.08.2011 on 754,26-477,81=276,45 eurot. Raamatupidamise õiendist nähtuvalt on alates 01.08.2011 kostjatele esitatud arveid kokku summas 477,81 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 01.09.2011 kuni 19.04.2012 eest 0,0226% päevas summas 13,45 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt välja haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 477,81 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivised hagi esitamise s.o 19.04.2012 seisuga summas 13,45 eurot ning alates 20.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjatelt summas 102,25 eurot. Hageja esitas 21.06.2012 seisukoha kostjate vastusele ja haginõude suurendamise taotluse. Hageja palub mõista kostjalt välja AS XXX kasuks haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 585,88 eurot; viivised 21.06.2012 seisuga summas 20,94 eurot ning alates 22.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Haginõude suurendamine 108,07 euro võrra tuleneb tasumata arvetest nr 201204 ja 201205. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 127,82 eurot. Hageja on seisukohal, et vaatamata sellele, et kostjad on nõus tasuma nende poolt tunnistatud summa 189,43 eurot, ei ole nad siiani seda teinud ja jätkuvalt kasvatavad oma võlgnevust. Üldvee suur tarbimine seostud korteriga nr 4/8, millel puudus veearvesti. Seoses sellega tehti 2011 mais ja 2012 jaanuaris kõikidele korteritele nende poolt enammakstud üldvee ümberarvestus. Korterile 1 on tehtud üldvee ümberarvestus kokku summas 31,14 eurot (18,33+12,81). Samuti on hageja teostanud kõikide korterite/majas asuvate veemõõdukite taatlemise. Seega kostjate väide, et hageja ei täida tehnohooldust kohaselt ja sellest tulenevalt ei ole kostjatel kohustust tasuda üldvee ja tehnohoolduse eest, ei vasta tõele. Hoolduspäeviku esitamine või esitamata jätmine ei saa olla seotud arvete tasumisega või tasumata jätmisega, kostjate viide nimetatud asjaolule ei ole asjakohane. Mingil põhjusel, mida kostjad ei täpsusta, on leidnud, et neil ei ole kohustust tasuda välikoristuse eest summas 80,72 eurot. Kostjad leiavad, et haginõudest tuleb maha arvata tasu taatluse eest 27,60 eurot, kuna nimetatud summa on tasutud sularahas. Kostjad viitavad aktil märkele „SLX-275239“. Tegelikult tähendab „SLX“ programmi, kuhu kantakse kõik ülesanded ja nende täitmine. Number „27539“ näitab ülesande numbrit SLX programmis. Antud juhul ei ole tegemist sellise tööga, mille eest on maksmine võimalik sularahas, aktil puudub vastav märge sularahas tasumise kohta ning kostjate esindaja ei ole esitanud sularahatšekki.
Järgnevalt leiavad kostjad, et nõudest tuleb maha arvata 2011 detsember, 2012 jaanuar ja veebruari prügiveo teenuse tasu summas 8,04 eurot. Hageja ei ole sellise arvamusega nõus, kuna jäätmekäitluse eest esitatakse arved vastavalt sellele, mitu prügivedu on tehtud. On mõeldamatu, et kolme kuu jooksul pole üldsegi prügivedu toimunud. Tõepoolest viidi veebruaris prügi vähem kordi, seoses millega on märtsikuu arvel tehtud prügiveo eest ümberarvestus -1,59 eurot. 15.03.2012 toimus XXX elamu korteriomanike üldkoosolek, millel XXXAS nimetati elamu valitsejaks 1 aastaks. Seega pikendati korteriomanike ja valitseja käsundilepingust tulenevaid suhteid veel üheks aastaks. Samal koosolekul kinnitasid korteriomanikud majanduskava 2012-2013. Vastavalt majanduskavale on teenuse hinnad käibemaksuga ühes kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: haldusteenus 0,427 eurot, raamatupidamine 0,814 eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 0,333, remondifondi maksed 0,192 eurot; maamaks vastavalt arvele; ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Seega on kostjatel kohustus tasuda 2012-2013 majanduskava alusel punktis 1 nimetatud teenuste eest vastavalt koosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale; punktis 2 nimetatud maamaksu eest vastavalt KOS § 13 lõikele 1 võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega ja punktis 3 nimetatud ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Kostjatele on pärast hagiavalduse esitamist (nõue kuni 31.03.2012) esitatud arved nr 201204 ja nr 201205 kokku summas 108,07 eurot, mille tasumise tähtaeg on juba saabunud. Laekumised kostjatelt puuduvad. Kostjate seisukoht Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kuna ISS ei ole teostanud arvetel olevaid haldus- ja hooldusteenuseid täies mahus, ei pea ka kostjad õigeks tasuda ISS-ile arveid täies mahus. Kostjad tunnistavad ainult reaalselt tarbitud kommunaalkulusid, raamatupidamisteenust, osalist prügivedu, remondifondi, elamukindlustust kokku summas 189,43 eurot, mida on nõus ka koheselt tasuma. Antud saamata teenused (s.h tegemata tööd) ning põhjendamatult esitatud summad arvel 288,38 eurot on saadud järgnevalt: üldvesi, mis on tänu ISSi tegemata tööle, lohakusele ja oma töötajate pimesi uskumisele põhjendamatult suur ning mille üle puudub kontroll alates august 2011 kuni tänaseni ehk punkti Tehnohooldus tegemata jätmine (Tallinn, XXXja AS XXXvahel sõlmitud lepingu nr 7264 01.03.2011 lisa 1 Teenuste hinnakiri, 2. Pakutavad teenused, 2.3 Tehnohooldus punktis veevarustus (sh külma ja sooja vee süsteemid) tehnohooldus alusel tuleks maha arvata arvetel esitatud 8 kuu üldvee summadest 26,38 eurot. Sama lepingu lisale viidates tuleks maha arvata reaalselt mitte osutatud teenuse eest hagi summast -45,12 eurot punkti 3. Teenuste maksumused rida Tehnohooldus ja avariidispetšer, Hind kuus EUR/m2 koos km-ga 0,186 eurot. Korteri XXX pind 30,30 m2 * 0,186 eurot = 5,64 eurot * 8 kuud = -45,12 eurot. Siiani ei ole esitatud maja hooldusraamatut ning teostatud tehnohooldustööde akte. Välikoristus, mida XXX ei ole teinud, kuigi arvetel antud summad kajastuvad ( XXX, XXX ja AS XXX vahel sõlmitud lepingu nr 7264 01.03.2011 lisa 1 Teenuste hinnakiri, 2. Pakutavad teenused, 2.5 Väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus) alusel tuleks maha arvata hagi summast 80,72 eurot punkti 3. Teenuste maksumused rida Välikoristusteenus, Hind kuus EUR/m2 koos km-ga 0,333 eurot. Korteri XXX pind 30,30 m2 * 0,333 eurot = 10,09 eurot * 8 kuud = -80,72 eurot. Kostjad vaidlevad vastu vahendatud prügiveo arvetele detsember 2011, jaanuar 2012, veebruar 2012. Auto ei pääsenud reaalselt prügikonteinerile ligi ning jättis prügi vedamata, kuna XXXpoolt oli teostamata väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus) vastavalt lepingu lisale. Arve nr 2011120 6194701 2,03m eurot, arve nr 201201 6194701 2,03 eurot, arve nr 201202 6194701 5,57 eurot, arve nr 201203 6194701 -1,59 eurot tasaarveldus
XXXpoolt tegemata töö ning prügiveo eest 2,03 eurot +2,03+5,57 eurot = 9,6 eurot - 1,59 eurot = -8,04 eurot. Tuginedes eelnevale tuleks maha arvata ka Halduri tegemata töö ehk Haldusteenus 0,427 eurot/m2 kõikide kuude eest kokku 103, 51 eurot. Korteri XXX pind 30,30 m2 * 0,472 eurot = 12,94 eurot * 8 kuud = -103,52 eurot. Samuti on arvele nr 201201 6194701 lisatud korterisisene teenus ``Taatlus ́ ́ summas 27,60 eurot, mis on tasutud sularahas. Antud summa - 27,60 eurot tuleb maha arvata hagist. Arvete mittetasumise põhjuseks on peamiselt rahulolematus XXX tegevuse kui ka tegevusetusega. Kõigele eelnevale toetudes ei nõustu kostjad viiviste 13,42 eurot ning menetluskuludega 102,25 eurot. Kostjad on olnud kogu aeg seisukohal, et ei näe põhjust tasumisega viivitada, kui ISS teeb enda poolt väljastatud arvetes õiged korrektuurid ning pakub tasaarveldust enam küsitud summas. Lisaks on hageja hagiavalduses sattunud 1 m2 eest küsitav teenuse ``heakord ́ ́ eest 10,333, kuigi lepingu 7264 lisas 1 selline punkt puudub. Loodetavasti on tegemist punktiga ``Väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus), mille teenuse ruutmeetri hind on 0,333 eurot. 03.12.2012 kohtule esitatud seisukohas paluvad kostjad rahuldada hagi osaliselt, so summa 189,43 euro ulatuses ja jätta rahuldamata hageja taotlus nõude suurendamiseks 108,07 euro võrra. Kostjad paluvad menetluskulud jäta hageja kanda. Kostjad ei ole saanud nimetatud summat ära tasuda, kuna hageja ei olnud nõus kompromissiga või nõus ära kuulama kostjate seisukohta. Igasuguse eraldi tasumise võimaluse mingi teenuse või selle osa eest välistab sõlmitud valitsemisleping p 3.10. Alates 30.09.2012 on lõppenud XXX korteriomanikel igasugune lepinguline suhe AS-iga XXX. Arve 201105 on põhjendamatu ning mitteasjakohane. Kostja ei olnud antud arve esitamise ajal korteriomanik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus on tuvastanud, et kostjad on korteriomandi aadressil XXX, Tallinn omanikud. Korterelamus XXX korteriühistut asutatud ei ole ning korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lõikele 1 ühiselt. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et 22.02.2011 korteriomanike üldkoosolekul nimetati AS XXX XXX elamu valitsejaks ning otsustati sõlmida AS-iga XXX valitsejaleping alates 01.03.2011. Seega nimetades AS XXX elamu valitsejaks sõlmisid korteriomanikud temaga üldise käsunduslepingu alates 01.03.2011. 01.03.2011 sõlmisid XXX korteriomanike ühisus ja AS XXX valitsejalepingu nr 7264, mille alusel kohustus AS XXX osutama XXX korteriomanike ühisusele täishaldusteenust. KOS § 22 lg 1 kohaselt valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Kohtule esitatud korteriomanike 08.03.2011 üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitati nimetatud üldkoosolekul majanduskava. Majanduskava kohaselt on teenuste hinnad käibemaksuga ühes kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: haldusteenus 0,427 eurot, raamatupidamine 0,814 eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 10,333 eurot ja remondifondi maksed 0,192 eurot. Majanduskava kohaselt tuli korteriomanikel tasuda ülejäänud kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele ja maamaks tuli tasuda vastavalt maksuameti poolt esitatud arvele.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 65 lg 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja esialgne nõue kostjate vastu tuleneb tasumata arvetest nr 201108, 201109, 201110, 201111, 201112, 201201, 201203 ja 201103, kogusummas 477,81 eurot. 21.06.2012 suurendas hageja oma nõuet 108,07 euro võrra, mis tuleneb tasumata arvetest nr 201204 ja 201205. Kostjad tunnistavad võlgnevust summas 189,43 eurot. Kostjad vaidlevad vastu nõudele summas 288,43 eurot ja hageja poolt menetluse käigus nõude suurendamisele summas 108,07 eurot. Kostjad vaidlevad vastu üldveele summas 26,38 eurot, tehnohooldus ja avariidispetšeri kuludele summas 45,12 eurot, väliterritooriumi koristusteenusele summas 80,72 eurot, prügiveoteenusele summas 8,04 eurot, haldusteenusele 103,52 eurot ning taatlusele 27,60 eurot. Samuti ei ole kostjad nõus viivistega summas 13,42 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjad oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja poolt kostjatele arvete esitamise aluseks on üldkoosolekul kinnitatud teenuste hinnad. Seega oli kostjatel kohustus tasuda hagejale majanduskavas nimetatud teenuste eest vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale ning ülejäänud kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited on tõendamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt KOS § 23 lg 2 kohaselt kontrollib valitseja tegevust majanõukogu ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et majanõukogu on esitanud hagejale pretensioone tegemata või halvasti tehtud tööde kohta. 15.03.2012 toimunud korteriomanike üldkoosolekul kinnitasid korteriomanikud ühehäälselt eelneva perioodi aruande ning nimetasid hageja elamuvalitsejaks üheks aastaks. Samal koosolekul kinnitasid korteriomanikud ka 2012-2013 aasta majanduskava. Nimetatud koosolekul osales ka kostja Toomas Lõhmus. Samuti ei ole kostjad tõendanud asjaolu, et taatluse eest 27,60 eurot on tasutud sularahas. Nimetatud teenuse eest sularahas tasumist tõendab üksnes sularahatšekk. Nimetatud tšekki kostjad kohtule esitanud ei ole. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Samuti on põhjendatud viiviste nõue perioodi eest 01.09.2011 kuni 01.06.2012 summas 20,94 eurot. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostjate suhtes rahuldada täies ulatuses solidaarselt põhivõla 585,88 euro ja viivise 20,94 euro nõudes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 585,88 eurot alates 22.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 tuleb hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.