31. detsember 2012 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-12-29582 OÜ M hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 340,84 eurot
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ M (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo 1-1, Püünsi, 74013 Viimsi vald, Harju maakond, e-post [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo Sulg (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine Ärakuulamine
Lihtmenetluses 11.12.2012
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja AS Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand Kostja lepinguline esindaja Tarmo Sulg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 266,56 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 56 senti) eurot ja viivis 5,20 (viis eurot ja 20 senti) eurot OÜ M kasuks.
3.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult (266,56 eurot) alates 31.07.2012 kuni kahju tasumiseni OÜ M kasuks Menetluskulude jaotus
4.Jätta OÜ M menetluskulud 85% ulatuses Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda ja 15% ulatuses OÜ M enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
2-12-29582 menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 307,54 eurot, viivise 8,70 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 01.08.2012 kuni kahju tasumiseni ning menetluskulud.
2.19.03.2012 umbes kella 19.30 ajal toimus Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses ühinemiskohas liiklusõnnetus, milles osales sõiduauto Toyota Avensis XXX, mida juhtis juhatuse liige AS, kes sõitis märgistamata löökauku, mis asus tee keskel. Löökauku sõitmise tagajärjel purunes/hävines autol kaks parempoolset rehvi, mille tulemusel muutus sõiduki kasutamine tänavaliikluses võimatuks. Hageja kutsus välja politsei, kes fikseeris teel olnud augu, sõidukil silmaga nähtavad vigastused ning juhtum registreeriti politseis. Sama löökaugu tõttu sattus liiklusõnnetusse järjest 16 sõiduautot, mille vigastused avariigrupp õnnetuskohas pildistas. Kuna sõiduk oli muutunud liikluskõlbmatuks, pöördus hageja sõidukiga autoremonditöökotta, kus tuvastati, et esimest ja tagumist parempoolset ratta rehvi ei olnud võimalik enam tänavaliikluses kasutada, kuna need olid löökaugu servast saadud löögi tagajärjel purunenud. Purunenud rehvid tuleb asendada tervetega. Kuna samasuguseid rehve pakkuda ei olnud, pakuti hagejale nelja ühesugust rehvi maksumusega 533,11 eurot, millest hageja palub kostjal hüvitada 266,56 eurot. Lisaks oli hageja sunnitud hoiustama katkised rehvid MA OÜ rehvihotellis, mille kaasnes kulu 40,98 eurot. Kokku kahju 307,54 eurot.
3.Hageja esitas 23.03.2012 kostjale avalduse kahju hüvitamiseks, millise kostja jättis rahuldamata 02.05.2012 vastuses nr 6.1-5/411, kuna ohtlik teelõik oli alates 13.03.2012 tähistatud hoiatavate liiklusmärkidega nr 152 „Ebatasane tee“ ning juhindudes LS § 50 lg 3.
4.Hageja leiab, et ohtlik löökauk oli kostja poolt nõuetekohaselt tähistamata. Majandus- ja kommunikatsioonimister on teeseaduse (TeeS) § 10 lg 2 alusel kehtestanud 17. detsembri 2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Nimetatud löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liiklusohtlikuks muudab. Vähemalt neljarealisel ühistranspordiga sõiduteel, mille ühel sõidurajal asub ohtlik löökauk, ajutise hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega teeomaniku poolt ei ole tarvitusele võetud kõiki abinõusid. Sellise sügava ja terava servaga löökaugu puhul on tegemist liiklejaid oluliselt ohustava ohuallikaga, mille puhul ei saa piirduda terminiga „ebatasane tee“. Hoiatusmärgi nr 152 "Ebatasane tee" puhul saab eeldada teekatte ebatasasusi, mis liiklusvahendi edasist kasutamist liikluses ohtlikuks ja seetõttu võimatuks ei muuda. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu. Täpselt nii eeldas seda ka hageja. Teel olev löökauk oli liiklusmärgiga (nr 186 „Muud ohud“) ja täiendava lisatahvliga (nr
2-12-29582 811 „Kaugus objektini“ - näitab kaugust ohtliku kohani, nr 821 „Mõjupiirkond“ – näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust) tähistamata.
5.Liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei ole liiklust piirav märk. Juhte informeeriks selgemalt ohu kohta ning aitaks kahju ära hoida märgid nr 421-423 „Ümberpõike suund“, keelumärk nr 351 „Suurim kiirus“ või „Kiiruse piirangu ala“, mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, „Vastassuuna eesõigus“. Liiklusmärk nr 186 hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom tuleb näidata lisatahvliga. Antud tänav on neljarealine, mis võimaldanuks väga lihtsalt ühe rea tee remondi ajaks ajutiselt sulgeda. Hageja nõuab kahju hüvitamist TeeS § 37 lg 6 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja leiab, et teeomaniku vastutus tekkinud kahju eest on välistatud. Vabaduse pst-l on liiklustiheduseks 20 608 sõidukit ööpäevas, mistõttu liikluspiirangutest teavitamiseks valitud viis oli optimaalseim võimalus linnaliikluse ohutuks ja häireteta korraldamiseks. Teelõik oli Tallinna Teede AS andmetel alates 13.03.2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17, mille järgi märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 järgi hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust (§ 4 lg 2).
8.Kostja võttis tarvitusele kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt ja kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 järgi. Kuna kahju tekkis täielikult hagejast tulenevatel asjaoludel, ei kuulu kahju hüvitamisele. Samuti leiab kostja, et rehvide hoiustamise vajadus MA AS rehvihotellis ei tulenenud toimunud kahjujuhtumist ning seega hagi rahuldamisel tuleb nõudesummat summa 40,98 euro osas vähendada. Maakohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 11.12.2012.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
2-12-29582 tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Puudub vaidlus, et 19.03.2012 kella 19.30 sõitis AS hagejale kuuluva sõiduautoga Toyota Avensis reg.märgiga XXX Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas läbi löökaugu, mis vigastas sõiduautot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 39). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 31, fotod tl 15-30, 77-86).
13.Pooled vaidlevad, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning milline on tekkinud kahju suurus. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli alates 13.03.2012 paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tlk. 20, 28-29, 71-75). Samas jooniselt ja fotodelt nähtub, et kuigi sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152, siis löökauk asus mõnisada meetrit pärast nimetatud liiklusmärki (tlk. 28-30, 73).
14.Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
15.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
16.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Tõendatud on, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
17.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada
2-12-29582 suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
18.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et mõnisada meetrit enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Tulenevalt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse teatest tuvastas politseipatrull, et sõidutees on suur tähistamata auk (tlk. 31, 76, fotod tlk. 24-27, 80-83). Asjaolu, et tees olevat auku ei olnud võimalik märgata või sellest ümber sõita, tõendab kaudselt ka asjaolu, et sellel õhtul toimus seal 16 sarnast juhtumit, mille osas puudub vaidlus. Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
19.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
20.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
21.Kohtule esitatud politsei teadete (tlk. 31), fotodega (tl. 15-18/) ja 21.03.2012 lepinguga nr 992676 (tl. 33) on tõendatud, et hagejale kuuluval sõidukil Toyota Avensis, reg.märgiga XXX, purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel kaks rehvi. MA AS pakkumise kohaselt on nelja rehvi hind 533,11 eurot, millest hageja palub välja mõista 266,56 eurot (tlk. 32). Lisaks palub hageja välja mõista purunenud rehvide hoiustamise hinna MA AS rehvihotellis summas 40,98 eurot (tlk. 34-35). Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju rehvide lõhkemise näol seoses asjaoluga, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi tee korrashoiul, mistõttu kuulub hagejale kostja poolt hüvitamisele tekitatud kahju summas 266,56 eurot uute rehvide eest. Kohus nõustub kostjaga, et rehvide hoiustamise vajadus rehvihotellis ei tulenenud toimunud kahjujuhtumist, vaid on hageja enda valik hoiustada rehvid rehvihotellis, mistõttu rehvide hoiustamine rehvihotellis summas 40,98 eurot ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.
2-12-29582
22.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (02.07.2012 teate kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%) alates 23.03.2012 ehk kohtuväliselt kostjale kahju hüvitamise nõude esitamisest (tlk. 36). Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega. Kohus leiab, et viivise arvestamisega tuleb alustada ajast, millal kostja keeldus hagejale kohtuväliselt kahju hüvitamisest, s.o 02.05.2012 (tlk. 39). Lisaks, kuna kohus on leidnud, et põhjendatud kahjuhüvitis on 266,56 eurot, siis tuleb viivist arvestada nimetatud summalt. Hagiavalduse esitamise seisuga 30.07.2012 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (so 89 päeva) 5,20 eurot (266,56*0,08*89/365).
23.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 31.07.2012 summalt 266,56 eurot kuni summa kohase täitmiseni. Menetluskulud
24.TsMS §-ga 163 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.