20.detsemberil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-10973
Tsiviilasi
IJ hagi KÜXXX vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: IJ(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva (Sikupilli 6, Tallinn 11412, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslikud esindajad HIJ ja RK Kostja lepinguline esindaja: UM (Eesti Korteriühistute Liit, asukoht Sakala 23a, 10141 Tallinn; e-post. [email protected])
22.novembril 2012.a. Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja seaduslikud esindajad HIJ ja RK Kostja lepinguline esindaja Urmas Mardi
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata IJ taotlus Korteriühistult XXX välja nõuda tõend JS poolt tasutud võlgnevuse kohta jaanuar ja veebruar 2010 eest. Menetluskulude jaotus
1.Jätta IJ hagis KÜXXX vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks menetluskulud täies ulatuses IJ kanda.
2.Jätta Korteriühistu VKE hagis IJ vastu võlgnevuse saamiseks menetluskulud IJ
kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.KÜ VKE esitas 14.03.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IJ vastu võlgnevuse saamiseks. Kuivõrd IJ esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetluse korras. Kohus võttis 23.08.2011.a. määrusega menetlusse KÜ XXX hagi IJ vastu võlgnevuse saamiseks (tsiviilasi 2-11-10973). IJ esitas 28.04.2011.a. Harju Maakohtule hagi KÜ XXX vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi 2-11-20228). Harju Maakohtu 24.08.2011.a. määrusega tsiviilasjas 2-11-20228 liideti eelpool nimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-11-10973. Harju Maakohtu 03.01.2012.a. määrusega lõpetas kohus menetluse KÜ XXX hagis IJ vastu kuivõrd hageja loobus hagist põhjusel, et kostja oli menetluse kestel oma võlgnevuse tasunud. IJ nõude osas KÜ XXX vastu jätkas kohus menetlust. Hageja nõue ja selle põhjendused
2.IJ hagiavalduse kohaselt ostis hageja 28.01.2010.a. mitteeluruumi nr 22, asukohaga Tallinn XXX. 12.04.2010.a. sai mitteeluruumist nr 22, eluruum nr 22. Elumajas asukohaga Tallinn, XXX tegutseb korteriühistu VKE. Hagejale esitati veebruaris kommunaalteenuste arve nr 100223 ja märtsikuus arve nr. 100322. Hageja on seisukohal, et kuivõrd ta sai korteri nr. 22 valdajaks alles 11.02.2010.a. on õiglane nõuda tasu antud perioodil ainult 2010.a. veebruari 17 päeva eest.
3.Lisaks erineb eluruum teistest samas majas asuvatest korteritest selle poolest, et nimetatud eluruum ei asu üheski trepikojas ja sissepääs korterisse käib otse tänavalt. Seega on hageja seisukohal, et osade korteri ülalpidamiseks tehtavate kulutuste arvestamine hageja korterile ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal,et kuna ta ei kasuta trepikoda, siis ta ei pea täismahus tasuma üldelektri eest ega kulutusi, mis on seotud trepikoja koristamisega ja üldveega. Hageja korteris puudub käterätikuivati, millest kostja on teadlik, kuid arvestab siiski kütteperioodivälisel ajal tasu soojakadude eest. Hageja leiab, et ei pea tasuma ka halduri teenustasu, kuna teenus on ebakvaliteetne. Enam kui 10 aasta jooksul ei ole maja juures tehtud mingeid töid, mis võimaldaks vähendada elanike kommunaalkulusid. Tänu raamatupidaja lohakale tööle on hagejale esitatud kommunaalkulude tasunõue suurem, kui peaks olema. Samuti on ebaõiglane prügi väljaveo tasu, mida arvestatkse korteri ruutmeetri, mitte korteris elavate inimeste arvu
järgi. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks 31.01.2011.a. korteriühistu üldkoosoleku poole, kuid üldkoosolek ei soovinud tariifide muutmise või vähendamise põhjustesse süveneda.
4.Hageja palub tuvastada, et ta on kohustatud tasuma kommunaalteenuste arved nr 100223 ja 100322 ainult osaliselt; tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega hageja avaldus jäeti rahuldamata korteri nr 22 kulude vähendamise ja muutmise osas; tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kulutusi, mis on seotud tema korteriomandiga üldvee ja soojuskadude osas täielikult, üldelektri, halduskulu ja prügiveo osas osaliselt, kehtestades üldelektri tasuks kuus küttehooajal 1,27 eurot ja küttevälisel hooajal 0,57 eurot kuus, halduskulu tariifiks 0,24 eurot m2, prügiveo tasu määramise aluseks määrata korteris elavate elanike arv ja vabastada hageja võlgnevuse tasumisest summas 498,30 eurot. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja on saanud korteriomandi omanikuks 04.02.2010.a., tekkisid tal smast kuupäevast ka kohustused kostja ees. Hageja viited tema ja korteriomandi eelmise omaniku kokkulepetele ei ole asjakohased, kuna korteriomandi üleandmis – ja vastuvõtmisakt ei oma tähendust hageja ja kostja vahelistes suhetes. Korteriühistu põhikirja kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikiri ei sätesta kostjale kohustust jaotada majandamiskulud endise ja uue omaniku vahel, kui arvestuskuu jooksul on korteriomanik muutunud. Kostja osundab, et 31.01.2011.a. üldkoosolekul ei võetud vastu otsust korteri nr. 22 kulude vähendamise ja muutmise osas. Ka ei ole hageja esile toonud, kuidas on koosolekul otsuse vastuvõtmata jätmine seadusega vastuolus. Kostja on seisukohal, et hagejal on kohustus tasuda üldvee ja soojaenergia ning ka soojakadude eest. Samuti puudub alus muuta hageja suhtes arvestusaluseid üldelektri, halduskulu ja prügiveo osas, kuivõrd põhikirja kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste kulude jaotamisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et haldusteenust osutatakse elamule ebakvaliteetselt. Lisaks ei mõjuta hageja isiklikud hinnangud kostja ja haldusteenust osutava ettevõtja lepingu täitmist. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on alates 04.02.2010.a. korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX-22 omanik (I kd t/l 129). Kuivõrd Tallinnas XXX elamus on loodud korteriühistu, toimub korteriomandite majandamine korteriühistuseaduse (KÜS) alusel. KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud
käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 5 lg 2 tulenevalt on hageja alates 04.02.2010.a korteriühistu liige. Korteriomandi eelmise omaniku Juri Serovi, hageja ja tema abikaasa ning hüpoteegipidaja vahel 28.01.2010.a. sõlmitud abieluvaralepingu, hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingute p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 10.02.2010.a., käesoleva lepingu sõlmimise päeval (I kd t/l 82). Kohtule on esitatud ka 11.02.2010.a. korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles korteriomandi ostja ja müüja kinnitavad mõõdikute näitude õigsust (I kd t/l 62).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud esitama hagejale arveid ka aja eest, mil hageja ei olnud korteriomandi valdust saanud. Hageja leiab, et kostja peaks määrama talle arveid alates 11.02.2010.a. so päevast mil hageja sai korteriomandi enda valdusse. Hageja tugineb sealjuures korteriomandi eelmise omaniku Juri Serovi, hageja ja tema abikaasa ning hüpoteegipidaja vahel 28.01.2010.a. sõlmitud abieluvaralepingu, hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingutele. Viidatud lepingu p 6.3 sätestab, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Lepingu p 6.4 järgi lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad müüja ja ostja lihtkirjaliku üleandmisvastuvõtu akti, mis loetakse ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga (I kd t/l 83).
9.Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib, et kuivõrd hageja sai korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX omanikuks kande tegemisest kinnistusraamatusse so 04.02.2010.a., sai hageja seega ka nimetatud kuupäevast ka kostja liikmeks ning alates 04.02.2010.a. tekkis tema ja kostja vahel võlasuhe. KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega oli kostja õigustatud esitama hagejale arveid alates 04.02.2010.a. so päevast, mil hageja sai korteriomandi omanikuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping täitmiseks kohustuslik vaid lepingupooltele. Kohus osundab, et kostja ei olnud 28.01.2010.a. sõlmitud korteriomandi müügilepingu pooleks, seega ei ole hageja viited korteriomandi müügilepingu p 6.3 ja 6.4 asjakohased.
10.Kohus märgib, et eelpool viidatud KÜS § 51 sätestab muuhulgas korteriomandi eelmise ja uue omaniku solidaarse vastutuse, VÕS § 65 lg 1 ja 2 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega lähevad KÜS § 51 tulenevalt uuele omanikule muuhulgas üle ka eelmise korteriomaniku varasema perioodi võlgnevused ja korteriühistu liikmest korteriomandi uus omanik vastutab ühistu ees eelmise omaniku kohustuste täitmata jätmise eest ka siis, kui need on tekkinud enne uue korteriomaniku korteriühistu liikmeks saamist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kohus selgitab, et kui korteriomandi müüja jättis täitmata oma 28.01.2010.a. lepingus p 6.3 kokkulepitud kohustuse, on hagejal õigus pöörduda vastavasisulise nõudega korteriomandi müüja poole ning vajadusel ka kohtusse. Hageja ei
ole käesoleval juhul toonud esile asjaolusid, mis annaksid kohtule alust tunnustada tema nõuet tasuda eelpoolviidatud arveid osaliselt.
11.Hageja on palunud kohtul tühistada korteriühistu üldkoosoleku 31.01.2011.a. otsus, millega jäeti hageja avaldus rahuldamata korteri nr 22 kulude vähendamise ja muutmise osas kui ebaseaduslik. Kohtule esitatud kostja 31.01.2010.a üldkoosoleku protokolli kohaselt oli otsuse, muuta ja vähendada korter 22 kommunaalmakseid ja valmistada ette tariifid järgmiseks üldkoosolekuks poolt 1 ja vastu 10 korteriomanikku (I kd t/l 78). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus juhib tähelepanu, et mingit otsust üldkoosolek hageja avalduse suhtes vastu ei võtnud, kuivõrd enamus üldkoosolekul osalenud liikmetest hääletas hageja avalduse vastu. Seega puudub ka otsus, mida kohus saaks kehtetuks tunnistada. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist on üldkoosoleku otsusega, ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et eelpoolviidatud otsus oleks vastuolus seaduse või kostja põhikirjaga. Vastupidi, üldkoosolek otsustas sel juhul mitte kalduda kõrvale seaduses ja põhikirjas näidatud majandamiskulude jaotuse põhimõttest. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu KÜ VKE 31.01.2010.a. toimunud üldkoosoleku otsustusega, ei ole aluseks otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kohus selgitab, et juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete (korteriühistu liikmete) erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes, ehkki TsÜS § 67 lg 2 neljandas lauses seda mitmepoolse tehinguna ei nimetata (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 219). Otsuse kui mitmepoolse tehingu eripära seisneb selles, et oluline ei ole mitte tahteavalduste täielik kokkulangemine, vaid enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende korteriühistu liikmete suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud.
12.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on õigesti määranud hagejale tasu üldelektri, prügiveo, üldvee ning soojakao eest. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud talle üldelektrija üldvee määramine teiste korteriomanikega samal alusel, kuivõrd kostja korterisse sissepääs asub eraldi, trepikoda puudub. Seega ei kasuta kostja teiste majaelanikega samas mahus üldelektrit ja üldvett, mida kasutatakse trepikodade pesemisel. Kostja vaidleb hagejale vastu, kuna leiab, et ei ole põhjendatud kalduda kõrvale seaduses ja põhikirjas sätestatud majandamiskulude jaotamise põhimõttest. Lisaks kasutab hageja siiski ka üldelektrit, üldvett ja ka suvel kulub kütet vee soojendamiseks.
13.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja üldelektri-, prügiveo-, üldvee- ning soojakadude jaotuse määramisel lähtunud õigesti korteriomandi ruutmeetritest. Vaidlust ei ole selles, et hageja korteriomand erineb teistest samas majas asuvatest korteritest selle poolest, et nimetatud eluruum ei asu üheski trepikojas ja sissepääs korterisse käib otse tänavalt. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe
ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirja p 3.2.6 kohustab korteriühistu liiget tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt peab korteriühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (I kd t/l 95-110).
14.Riigikohus on asunud seisukohale, et tulenevalt KÜS § 151 lg-st 1 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ja milline on nende kulutuste arvestuse viis (RKTKo 25.05.2011.a. nr. 3-2-1-28-11).
15.Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole korteriühistu põhikirjas sätestatud, et majandamiskulusid jaotatakse korter 22 osas erinevalt seaduses sätestatust. Järelikult siis tuleb KÜS § 151 lg 1 kohaselt hagejal tasuda kaasomandi majandamise kulutused sh üldelektri, prügiveo, üldvee ning küttekulu eest võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja seisukoht, et kuna tema korter ei asu trepikojas, siis tema reaalosa on väiksem, pole võrdne teiste korteriomanikega on ebaõige (II kd t/l 89). KOS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluvad piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hageja omandas 28.01.2010.a. nii korteriomandi reaalosa - piiritletud eluruumi ehk korteri ja selle suurusele vastava mõttelise osa elamust ja kinnistust, millele elamu paikneb. Kuigi hageja ei kasuta igapäevaselt trepikodasid, on trepikojad hageja korteri suurusele vastavas mõttelises osas siiski tema omandis. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus asuda seisukohale, et ühe elamu piires peaksid erinevad korteriomanikud tasuma majandamiskulude eest erinevalt. Kohus selgitab, et samas võivad korteriomanikud korteriühistu üldkoosolekul sellise otsustuse vastu võtta. Samas peavad korteriühistu liikmed sellise otsustuse kajastama ka korteriühistu põhikirjas. MTÜS § 23 lg 1 järgi põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
16.Hageja leiab, et ei pea tasuma ka halduri teenustasu, kuna teenus on ebakvaliteetne. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et haldusteenust osutav ettevõte on osutanud oma teenust ebakvaliteetselt. Seega on hageja sellekohased väited paljasõnalised. Hageja ei ole esile toonud, miks just tema korteri suhtes peaks kohus haldusteenuse tariife vähendama,
kui haldusteenust osutav ettevõte teenindab kogu elamut. Hageja ei ole esile toonud, et ta ei ole üldse haldusteenust saanud. Kostjal on kohustus osutatud teenuse eest tasuda sõltumata sellest, kas hageja on teenusega rahul või mitte. Seega ei ole hagi ka selles osas põhjendatud.
17.Kõige eelpooltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Taotluse lahendamine
19.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 15.11.2012 on hageja esitanud kohtule taotluse kostjalt välja nõuda tõendi Juri Seroviendise korteri nr 22 omaniku poolt tasutud võlgnevuse kohta jaanuari ja veebruari 2010.a. eest. Hageja taotluse kohaselt nimetatud andmed annavad hagejale võimaluse tagastada jaanuari- ja osaliselt veebruari 2010.a. eest tema poolt tasutud summad, mõistes need kostjalt välja. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja palunud kohtul tuvastada, et ta on kohustatud tasuma kommunaalteenuste arved nr 100223 ja 100322 ainult osaliselt. Seega on hageja esitanud kostja vastu tuvastusnõude, mitte raha maksmisele suunatud nõude. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus käesoleva hagiavalduse alusel kostjalt mingit rahasummat hageja kasuks välja mõista, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist asjakohase tõendiga. Lisaks sellele on kostja 22.11.2012 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et korteri 22 omanik ei ole jaanuar ja veebruar 2010 eest esitatud arveid korteriühistule tasunud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
21.Harju Maakohtu 03.01.2012.a. määrusega lõpetas kohus menetluse KÜ VKE hagis IJ vastu kuivõrd hageja loobus hagist põhjusel, et kostja oli menetluse kestel oma võlgnevuse tasunud. Kostja nõude osas hageja vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks jätkus. Kohus mõistis Inna Jarovajalt välja ka menetluskulud summas 300,39 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2012.a määrusega Harju Maakohtu 03.01.2012.a. määrus menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus märkis, et korteriühistu hagist loobumisega ei saa lugeda menetlust lõppenuks ja maakohtu poolne menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on olnud ennatlik. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul märkida lõpplahendis.
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja IJ kanda. IJ kanda jäävad ka KÜ VKE hagiga IJ vastu võlgnevuse saamiseks seonduvad menetluskulud.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud
esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.