Tsiviilasja number
2-10-64783
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
V. K. hagi Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks 04.12.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. K. apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Istungi toimumise aeg
5815,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X X XX-XX, XXXXX X), esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood 10539438, asukoht: Tartu mnt 7, 10145 Tallinn), esindaja Ruth Riiel
12.11.2012
Jätta Harju Maakohtu 26.06.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja V. K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2008 töölepingu nr 31/2008-TL. Selle kohaselt töötas hageja kostja juures eritööde spetsialisti ametikohal. 04.10.2010 teavitas kostja hagejat töölepingu erakorraliselt ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel seoses ettevõtteseise töö ümberkorraldamisega. Samas teates teavitas kostja hagejat, et puudub võimalus pakkuda teist tööd. Pooltevaheline tööleping lõpetati 03.12.2010. Peale seda sai hageja teada, et 06.12.2010 sõlmis kostja lepingu uue töötajaga, kes on võetud tema tööülesandeid täitma. Hageja ei tegelenud keevitus- ja elektrikeevitustööde teostamisega, mis on tema asemel tööle võetud isiku töökohustuse hulgas. Kostja pidanuks hageja tööle jätma vähemalt osalise koormusega. Hagejal on pikk töökogemus erinevates koristusfirmades. Alus hagejaga lepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 1 alusel puudus. Hageja keskmine töötasu kuus oli täpsustatud andmetel 1243,73 eurot. Hageja palus tunnistada pooltevahelise töölepingu kostjapoolne ülesütlemine tühiseks aluse puudumise ja hea usu põhimõttega vastuolulisuse tõttu, lõpetada pooltevaheline tööleping alates 03.12.2010 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 x 1243,72 eurot, so 3731,16 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevaheline töösuhe on lõpetatud nõuetekohaselt. 06.12.2010 tööle võetud isiku töökohustused kattuvad hageja omadega osaliselt. Samas on ametisse võetud töötajal hulk nõudeid, millele hageja ei vastanud, so sanitaartehniliste tööde teostamise oskus, tehnosüsteemide avariide likvideerimise oskus, eesti keele valdamine jms. Hagejal puuduvad vastavad tunnistused. Seoses ettevõtteseise töö ümberkorraldamisega kadus vajadus hageja ametikoha järele, mistõttu puudus vajadus hagejat osalise tasu maksmisega ametis hoida. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, va TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 II lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli õigus leping üles öelda TLS § 89 lg 1 alusel. Vaidlus puudus selles, et isik, kellega kostja enda töö ümberkorralduse järel 06.12.2010 lepingu sõlmis, asus heakorra spetsialist-hooldustehnikuna muuhulgas täitma hageja tööülesandeid (vrdl tl 5 p 2.5 ja tl 61). Samas ületasid nimetud tööülesanded pooltevahelises lepingus kokku lepitut (nt sanitaartehniliste tööde teostamine, kanalisatsiooniummistuste likvideerimine, keevitustööd sh elektrikeevitus, avariisituatsioonide lokaliseeriminelikvideerimine, tööde vastuvõtuaktide täitmine). Kostja on tõendanud 06.12.2010 tööle võetud isiku pädevust nimetatud tööde teostamiseks. Isikule on 1991. aastal välja antud tunnistus keevitaja erialal (II järk, tl 109). Asjaolu, et nimetatud tunnistus ei vasta 22.05.2008 Haridusja Teadusministri määrusele nr 74, ei anna alust lugeda keevitaja kutsetunnistust olematuks. Sanitaartehniku-lukksepana on isik töötanud alates 1991. aastast (tl 131-134). Hageja ei ole
2(5)
tõendanud oma kvalifikatsiooni ja oskusi muuhulgas sanitaartehniliste tööde teostamiseks, keevitustööde sealhulgas elektrikeevituse teostamiseks. Seda ei tõenda 2003. aasta tunnistus organisatsiooni kultuuri (algtaseme), puhastusteeninduse aluste (algtaseme), kleiditeeninduse aluste (algtaseme) läbimise kohta (tl 85). Samuti ei tõenda seda hageja pikaajaline töökogemus (tl 81-84, 122-126). Ainuüksi asjaolu, et hageja on töötanud 1980. aastatel luksepp-monteerijana, ei anna alust lugeda tema kvalifikatsiooni muuhulgas sanitaartehniliste tööde teostamiseks, keevitustööde sealhulgas elektrikeevituse teostamiseks. Tunnistaja K. K. ütlused (tl 150-151) ei tõenda hageja vastupidiseid oskusi-teadmisi. TLS § 89 lg 3 järgi on kostjal kohustus pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Kostjal seda võimalust ei olnud (tl 7). TLS § 89 lg 3 teine lause annab kostjale võimaluse pakkuda täiendõpet, kuid viidatud säte ei kohusta kostjat seda täiendõpet koondamissituatsioonis pakkuma. Sama säte lubab kostjal muuta hageja töötingimusi, kuid ei kohusta kostjat selleks. Tuginedes eelnenule on hagejaga lepingu üles öelnud seadusega kooskõlas heausu põhimõtteid järgides ning V. K. hagi Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada esimese astme kohtule saatmata ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus leidis, et tegemist on koondamissituatsiooniga. Hageja asemel oli võetud tööle isik, kelle tööülesannete hulka kuulusid nii hageja tööülesanded kui ka teised ülesanded, milliste täitmiseks puudusid hagejal vajalikud oskused (eeskätt keevitustööde ning santehniliste tööde tegemiseks vajalike oskuste puudumine). Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning hindas valesti tõendeid. Uue töötaja keevitustööde tegemise oskusi tõendav, 1991 väljastatud tunnistus ei vasta 19.12.2008 Haridus- ja Teadusministri määrusega nr 74 sätestatud nõuetele, pole väljastatud pädeva organi poolt ega isikut pole ka kantud kutsetunnistuste registrisse. Seega uuel töötajal pädevuse olemasolu keevitustööde teostamiseks pole mitte millegagi tõendatud, mis omakorda tähendab, et ametijuhendites loetletud tööde teostamise pädevuse suhtes hageja ning tema ametikohale võetud töötaja on võrdses seisundis (kui mitte rääkida sellest, et hageja oskused sanitaartehniliste tööde teostamiseks on tõendatavad Pärnus kutseõppeasutuse nr. 35 väljastatud diplomiga, mille kohaselt sai hageja 1980 lukksepa eriala) ja kostjal puudus igasugune alus uue töötaja hageja ametikohale võtmiseks, kuna viimane pole pädev täiendavate, hageja tööülesannete hulka mittekuuluvate tööde teostamiseks. Seega 1991 väljastatud kutsetunnistus on õigustühine. Meelevaldne on esimese astme kohtu TLS § 89 lg 3 sätestatu käsitlus. Nimetatud sätte kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale koondamisel teist tööd ning vajadusel korraldama ka täiendusõppe. Nimetatu kohustabki tööandjat pakkuma töötajale teist tööd ning vajadusel korraldama täiendõppe, kui see pole seotud suurte kulutustega tööandja jaoks. Kostjale jäi vajadus nende tööde teostamiseks, mida täitis apellant, kuid selleks sõlmis ta alltöövõtulepingu teise firmaga, lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest (tlk 89). Seega oli kostjal võimalus ja lähtuvalt seaduse ülaltoodud sättest oli see tema kohustuseks pakkuda hagejale nende tööde teostamise võimalust kas või teistel tasustamise tingimustel. Seda aga ei tehtud. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostjal puudus koondamissituatsioon. Lisaks tegutses kostja hageja suhtes koondamisel rikkudes TLS § 89 lg-s 3 sätestatud nõudeid, st teostas oma õigust seadusevastasel viisil, mis ongi hea usu põhimõtte rikkumine TSÜS § 138 lg 2 kohaselt. Vastus apellatsioonkaebusele
3(5)
Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetlusekulud hageja kanda.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba hagiavalduses toodud väiteid ja neile on maakohus andnud põhjaliku hinnangu. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult leidnud, et hagi rahuldamisele ei kuulu. TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tegi ettevõttesises töös ümberkorraldusi. Hageja leiab vaid, et tegemist ei olnud koondamissituatsiooniga. Kolleegium sellega ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et peale ümberkorraldusi hageja ametikoht endisel kujul ei säilinud. Uus loodud ametikoht sisaldas oluliselt laiemaid töökohustusi, mis nõudsid töötajalt vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Hagejal vastav kvalifikatsioon puudus. Nii lisandusid sanitaartehnilised tööd, sealhulgas keevitustööd ja valmisolek teenindada kliente avariisituatsioonis. Viimatinimetatu nõudis ka eesti keele oskust, mis võimaldaks vahetult kliendiga suhelda. Hagejal vastav keeleoskus puudus. Seega oli töö ulatusliku ümberkorraldamise tõttu koondamissituatsioon tekkinud. Maakohus leidis õigesti, et TLS § 89 lg 3 järgi on kostjal kohustus pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Kostjal seda võimalust ei olnud (tl 7). TLS § 89 lg 3 teine lause annab kostjale võimaluse pakkuda täiendõpet, kuid viidatud säte ei kohusta kostjat seda täiendõpet koondamissituatsioonis pakkuma. Sama säte lubab kostjal muuta hageja töötingimusi, kuid ei kohusta kostjat selleks. Hagejal puudusid mitte ainult oskused keevitusja santehnilisteks töödeks, vaid puudus ka eesti keele oskus, mis peale ettevõttesisest tööde ümberkorraldamist oli hädavajalik. Sellises mahus täiendõpe (keevitustöödeks, santehniliseteks töödeks ja eesti keele oskuse omandamiseks) olnuks aeganõudev ja ka tööandjale kulukas. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tingitud koondamissituatsioonist, ja ei olnud seetõttu vastuolus ka hea usu põhimõtetega, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
4(5)
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivnurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.