Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2008 töölepingu nr XXX. Selle kohaselt töötas hageja kostja juures eritööde spetsialisti ametikohal. 04.10.2010 teavitas kostja hagejat töölepingu erakorraliselt ülesütlemisest töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 alusel seoses ettevõtteseise töö ümberkorraldamisega. Samas teates teavitas kostja hagejat, et puudub võimalus pakkuda teist tööd. Pooltevaheline tööleping lõpetati 03.12.2010. Peale seda sai hageja teada, et 06.12.2010 sõlmis kostja lepingu uue töötajaga, kes on võetud tema tööülesandeid täitma. Hageja ei tegelenud keevitus- ja elektrikeevitustööde teostamisega, mis on tema asemel tööle võetud isiku töökohustuse hulgas. Kostja pidanuks hageja tööle jätma vähemalt osalise koormusega. Hagejal on pikk töökogemus erinevates koristusfirmades. Hageja leiab, et alus temaga lepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 1 alusel puudus. Hageja keskmine töötasu kuus oli täpsustatud andmetel 1243.73 eurot. Hageja palub tunnistada pooltevahelise töölepingu kostjapoolne ülesütlemine tühiseks aluse puudumise ja hea usu põhimõttega vastuolulisuse tõttu, lõpetada pooltevaheline tööleping alates 03.12.2010 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 x 1243.72 eurot, s.o 3731.16 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline töösuhe on lõpetatud nõuetekohaselt. 06.12.2010 tööle võetud isiku töökohustused kattuvad hageja omadega osaliselt. Samas on ametisse võetud töötajal hulk nõudeid, millele hageja ei vastanud, s.o sanitaartehniliste tööde teostamise oskus, tehnosüsteemide avariide likvideerimise oskus, eesti keele valdamine jms. Hagejal puuduvad vastavad tunnistused. Kostja selgitab, et seoses ettevõtteseise töö ümberkorraldamisega kadus vajadus hageja ametikoha järele, mistõttu puudus vajadus hagejat osalise tasu maksmisega ametis hoida. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises. 01.04.2008 sõlmisid pooled töölepingu nr XXX (tl 5-6). Hageja töötas kostja juures eritööde spetsialisti ametikohal (tl 5 p 2.1). 04.10.2010 teavitas kostja hagejat töölepingu erakorraliselt ülesütlemisest (tl 7). Pooltevaheline tööleping lõppes 03.12.2010 (tl 8). 06.12.2010 sõlmis kostja lepingu uue töötajaga (tl 61). Hageja keskmine töötasu kuus oli 1243.73 eurot (tl 62-67). TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 II lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus leping üles öelda TLS § 89 lg 1 alusel. Hageja heidab mh kostjale ette asjaolu, et tegelikult koondamisolukord puudus. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et isik, kellega kostja enda töö ümberkorralduse järel 06.12.2010 lepingu sõlmis, asus heakorra spetsialist-hooldustehnikuna mh täitma hageja tööülesandeid (vrdl tl 5 p 2.5 ja tl 61). Samas ületasid nimetud tööülesanded pooltevahelises lepingus kokku lepitut (nt sanitaartehniliste tööde teostamine, kanalisatsiooniummistuste likvideerimine, keevitustööd sh elektrikeevitus, avariisituatsioonide lokaliseeriminelikvideerimine, tööde vastuvõtuaktide täitmine). Kostja on tõendanud 06.12.2010 tööle võetud isiku pädevust nimetatud tööde teostamiseks. Isikule on 1991. aastal välja antud tunnistus keevitaja erialal (II järk, tl 109). Asjaolu, et nimetatud tunnistus ei vasta 22.05.2008. a Haridusja Teadusministri määrusele nr 74, ei anna alust lugeda keevitaja kutsetunnistust olematuks.

Sanitaartehniku-lukksepana on isik töötanud alates 1991. aastast (tl 131-134). Hageja ei ole tõendanud oma kvalifikatsiooni ja oskusi mh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, keevitustööde sh elektrikeevituse teostamiseks. Seda ei tõenda 2003. aasta tunnistus organisatsiooni kultuuri (algtaseme), puhastusteeninduse aluste (algtaseme), kleiditeeninduse aluste (algtaseme) läbimise kohta (tl 85). Samuti ei tõenda seda hageja pikaajaline töökogemus (tl 81-84, 122-126). Ainuüksi asjaolu, et hageja on töötanud 1980. aastatel luksepp-monteerijana, ei anna alust lugeda tema kvalifikatsiooni mh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, keevitustööde sh elektrikeevituse teostamiseks. Tunnistaja KK ütlused (tl 150-151) ei tõenda hageja vastupidiseid oskusi-teadmisi. TLS § 89 lg 3 järgi on kostjal kohustus pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Kostjal seda võimalust ei olnud (tl 7), mistõttu kostja seda ei pakkunud. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei pakkunud hagejale täiendõpet. TLS § 89 lg 3 II lause annab kostjale selleks võimaluse, kuid ei kohusta kostjat hagejale täiendõpet koondamissituatsioonis pakkuma. Sama säte lubab kostjal muuta hageja töötingimusi, kuid ei kohusta kostjat selleks. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et kostja on hagejaga lepingu üles öelnud seadusega kooskõlas heausu põhimõtteid järgides ning VK hagi KEKOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.