J V Li hagi H Li ja E Li vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõudes ning H Li ja E Li vastuhagi J V Li vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt nendele kuuluvale kinnistule.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : J V L, Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Põld Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ, Tallinna tn 11, 93819 Kuressaare, tel: 4533625; 5136960, [email protected] Kostja I : H L, , Kostja II: E L, Kostjate lepinguline esindaja : vandeadvokaat Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813, telefon 4524003, e-post [email protected] Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel: Orissaare Vallavalitsus, reg.kood 75020718, Kuivastu mnt 33, 93601 Orissaare alevik Orissaare vald, Saare mk., e-post [email protected] ; esindaja vallavanem Aarne Põlluäär; Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: EELK Saaremaa Jaani Kogudus, Jaani Küla Orissaare vald, Saare mk, e-post: [email protected] , esindaja juhatuse liige V Vihuri, kohtumenetluses volitatud esindajana Vahur Klaase
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissleping järgmises sõnastuses: Hageja J V L, kostja H L, kostja E L, tsiviilasja menetlusse kaasatud kolmas isik ORISSAARE VALLAVALITSUS, registrikood 75020718, aadress Kuivastu mnt. 33, Orissaare alevik, Orissaare vald, 94601 Saare maakond, mille esindajana tegutseb vallavanem Aarne Põlluäär, ja tsiviilasja menetlusse kaasatud kolmas isik EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU K SAAREMAA JAANI KOGUDUS, registrikood 80209211, aadress Jaani küla, Orissaare vald, 94653 Saaremaa, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige V Vihuri, edaspidi koos nimetatud menetlusosalised; hageja ja kostjad edaspidi ühiselt nimetatud pooled, leppisid kokku alljärgnevas: I. Menetlusosalised konstateerivad, et:
1.1.Hageja J V L on esitanud kostjate H ja E Li vastu Pärnu Maakohtusse hagi omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja edasistest rikkumisest hoidumise nõudes ning H ja E L on esitanud vastuhagi juurdepääsu määramiseks Saare maakonnas Orissaare vallas Jaani külas asuvale T kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) avalikult teelt.
1.2.Käesoleval ajal toimub juurdepääs T kinnistule (mü katastritunnusega nr. XXXXXXX:001:XXXXXXX) avalikuks kasutamiseks määratud teelt - Kruusimäe talu teelt üle J V Li K kinnistu (mü katastritunnusega nr. XXXXXXX:001:XXXXXXX) ca 18 meetri ulatuses. Asjas toimunud paikvaatlusel Saare maakonnas Orissaare vallas Jaani külas leidsid menetlusosalised, et T kinnistule on võimalik teha juurdepääs Jaani koguduse K kinnistu kaudu (mü katastritunnusega nr. XXXXXXX:001:XXXXXXX), ümber Jaani K hoovi kulgevale pinnasteele.
1.3.Muinsuskaitseamet on 23.05.2012 andnud Pärnu Maakohtule seisukoha, et T kinnistule on võimalik tagada juurdepääs ümber Jaani K hoovi kulgevat pinnasteed läbi kogudusele kuuluvalt K kinnistult (XXXXXXX:001:XXXXXXX). Nimetatud pinnastee muutmisel aastaringselt kasutatavaks killustikkattega juurdepääsuteeks tuleb taotleda Muinsuskaitse-ameti kooskõlastus teetüübi muutmisel pinnasteest killustik-kattega teeks, samuti EELK Saaremaa Jaani Koguduse nõusolek (vajadusel määrata servituut).
1.4.EELK Saaremaa Jaani Koguduse K kinnistu mü-l katastritunnusega XXXXXXX:001:XXXXXXX paiknev Jaani K tee (tee nr 5500023), mis kulgeb Orissaare–Leisi– Mustjala riigimaanteelt nr 21129 kuni K maaüksusel asuva parklani, on Orissaare Vallavolikogu otsusega määratud avalikuks kasutamiseks. Avalikuks kasutamiseks määratud tee korrashoiuga seonduv on reguleeritud tee omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. II. Menetlusosalised leiavad, et tsiviilasja menetluse saab lõpetada kompromissiga. Hageja soovib, et kostjad lõpetaksid juurdepääsu kasutamise üle tema K kinnistu; kostjad soovivad et oleks juurdepääs T kinnistu hoonetele avalikult teelt – kas Orissaare-LeisiMustjala riigimaanteelt nr. 21129 või avalikuks kasutamiseks määratud Kruusimäe talu teelt; Orissaare Vallavalitsus arutas oma 9. oktoobri 2012.a istungil kostjate taotlust, milles paluti vallavalitsuse abi tee ehituseks. Vastavalt vallavalitsuse istungil arutatule on kolmas isik Orissaare vald 19.10.2012 andnud kohtule kirjaliku nõusoleku abistada kostjaid Jaani K kinnistul paikneva tee ehitamisel ja rahastada tee ehitust pinnaseteest kruusakattega teeks riigimaanteelt nr 21129 kuni
T kinnistuni ümber Jaani K hoovi, eeldusel, et on seatud servituut EELK Saaremaa Jaani Koguduse ja T kinnistu omaniku vahel; kolmas isik EELK Saaremaa Jaani Kogudus on 29.10.2012 kohtule avaldanud, et on nõus kohtuliku kompromissi huvides tsiviilasjas nr 2-11-44132 servituudi seadmisega, et tagada H ja E Lile pääs T kinnistule läbi kogudusele kuuluva kinnistu. Samuti on kolmas isik EELK Saaremaa Jaani Kogudus kohtumenetluses avaldanud, et lubaks ilma mingite piiranguteta pinnasetee ehitamise kruusakattega teeks ning selle hilisema piiranguteta kasutamise T kinnistu elanike ja külaliste poolt mistahes sõidukiga (sealhulgas traktoritega). III.
Lähtudes eeltoodust leppisid menetlusosalised kokku lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissiga, mille tingimused on järgmised:
3.1.KINNISTU REAALSERVITUUDIGA KOORMAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Kinnistu reaalservituudiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu osalised on: EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU K SAAREMAA JAANI KOGUDUS, registrikood 80209211, aadress Jaani küla, Orissaare vald, 94653 Saaremaa, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige V Vihuri, edaspidi nimetatud Omanik I, ja H L, isikukood 43312220026, aadress T talu, Jaani küla, Orissaare vald 94653 Saare maakond, edaspidi nimetatud Omanik II. Omanik I ja Omanik II edaspidi koos nimetatud Omanikud. Omanikud sõlmivad lepingu alljärgnevas:
3.1.1.Lepingu ese Lepingu esemeks I on Saare maakonnas Orissaare vallas Jaani külas asuv kinnistu nimetusega K, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu ese I on sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2124134, mille koosseisu kuuluvad maatükid: katastritunnusega XXXXXXX:001:XXXXXXX, pindala 8,97 ha; katastritunnusega XXXXXXX:001:0296, pindala 1,73 ha; katastritunnusega XXXXXXX:001:XXXX, pindala 35,67 ha; aadress K, Jaani küla, Orissaare vald, Saare maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Evangeelse Luterliku K Saaremaa Jaani Kogudus (registrikood 45800138). Kolmandasse jakku on kande nr 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariik kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks Orissaare vald. Kultuuri-mälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on Kultuuriministri 04.03.2005 käskkiri nr 85. 9.10.2007 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.10.2007. Kohtunikuabi Relika Sarapuu. Kolmandasse jakku on kande nr 2 all sisse kantud järgmine kanne: Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 24.03.2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.04.2011. Kohtunikuabi Pille Zäär. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegikandeid ei ole. Lepingu esemeks II on Saare maakonnas Orissaare vallas Jaani külas asuv kinnistu nimetusega T, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu ese II on sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX, mille koosseisu kuuluvad maatükid katastritunnusega XXXXXXX:001:XXXXXXX, pindala 4,88 ha, ja XXXXXXX:001:0217, pindala 1,03 ha, aadress T, Jaani küla, Orissaare vald, Saare
maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Teise jakku on omanikuna sisse kantud H L ( ). Kolmandasse jakku sissekandeid tehtud ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegikandeid ei ole. Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu esemed.
3.1.2.Teeservituudi seadmine
3.1.2.1.Käesoleva lepinguga seab Omanik I tema omandis olevale kinnistule nimetusega K (registriosa nr 2124134) teeservituudi kinnistu nimetusega T (registriosa nr XXXXXXX) igakordsete omanike (igakordse omaniku) kasuks.
3.1.2.2.Teeservituudiga on koormatud lepingu ese I (teeniv kinnisasi) lepingu eseme II (valitsev kinnisasi) igakordsete omanike kasuks.
3.1.2.3.Omanikud koormavad teeniva kinnistu valitseva kinnistu kasuks selliselt, et valitseva kinnistu igakordsetel omanikel on õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat teeservituudi ala jalgsi ja sõidukitega (sh põllumajandustehnikaga), mis on vajalikud valitseva kinnistu teenindamiseks ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule ja väljapääsuks valitsevalt kinnistult. Teeservituudi ala paiknemine kinnistul on tähistatud punase alana käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks number üks (1) oleval plaanil.
3.1.2.4.Omanikul II on õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat pinnaskattega sõiduteed (teeservituudi ala), mille laius on neli (4) meetrit.
3.1.2.5.Omanikud lepivad kokku, et teeservituut sisaldab ka jalgteeservituuti.
3.1.2.6.Teeservituudi alusel kasutatava tee riigimaanteest kuni Jaani K parklani (plaanil punase viirutatud alana) hoiab korras ja korrashoiu kulud kannab teeniva kinnistu omanik ja parklast kuni T kinnistuni (plaanil punase-musta alana) valitseva kinnistu omanik.
3.1.2.7.Teeniva kinnistu igakordsetel omanikel on samuti õigus nimetatud teeservituudi ala kasutada tingimusel, et see ei takista otseselt või kaudselt teeservituudist tulenevate valitseva kinnistu igakordsete omanike servituudist tulenevate õiguste teostamist.
3.1.2.8.Omanikud on kokku leppinud, et teeservituut seatakse tasuta ja tähtajatult.
3.1.2.9.Kõik teenival kinnisasjal lasuvad ning tulevikus kehtestatavad riiklikud ja kohalikud maksud ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised, mis on seotud teeservituudiga, tasuvad kinnistuste igakordsed omanikud.
3.1.2.10.Kinnisasja omanik (omanikud) peab tagama, et teeservituudi teostamisest ei tekiks kahjulikke mõjutusi keskkonnale ega kinnisasjadele.
3.1.2.11.Kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud hoiduma kinnisasjadel tegevusest, mis ohustaks või kahjustaks tee säilivust ja tagama läbipääsu mööda teed.
3.1.2.12.Kinnisasjade omanikud kannavad vastutust käesoleva lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Kui kinnisasja omanik ei täida käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, on ta kohustatud hüvitama tekkinud otsese tegeliku kahju ja käesoleva lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kulud.
3.1.2.13.Teeniva kinnisasja üleminekul on müüja kohustatud tagama käesoleva lepingu järgsete õiguste ja kohustuste muutmatul kujul üle andmise uuele omanikule. Sellekohane märge peab sisalduma kinnisasja võõrandamistehingus. Kohustuse täitmata jätmisel on teisel poolel õigus nõuda tekitatud otsese kahju hüvitamist.
3.1.3.Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Omanikud on kokku leppinud lepingu eseme I koormamises lepingu eseme II kasuks tasuta ja tähtajatu reaalservituudiga lepingu eseme II igakordsete omanike kasuks ja nad paluvad teha kinnistusraamatusse järgmised kanded: 1) kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriosa
2)
nr 2124134 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu teeservituut kinnistu registriosa nr XXXXXXX igakordsete omanike kasuks. Teeservituudi sisu ja teostamise tingimused on määratletud käesoleva lepingu punktiga
3.1.2.ja lepingu lisaks number üks (1) oleva plaaniga; kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX esimesse (I) jakku teeservituut kinnistu igakordsete omanike kasuks, mis on kantud teeniva kinnistu, registriosa nr 2124134, kolmandasse (III) jakku. Teeservituudi sisu ja teostamise tingimused on määratletud käeoleva lepingu punktiga
3.1.2.ja lepingu lisaks number üks (1) oleva plaaniga
3.1.4.Selgitused lepingu osalistele
3.1.4.1.Servituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, servituut lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.
3.1.4.2.Servituudi seadmise lepingusse tuleb märkida kõik servituudi seadmisega seotud kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
3.1.4.3.Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
3.1.4.4.Vastavalt AÕS § 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi lõpetamisest kuus kuud ette.
3.1.4.5.Vastavalt AÕS § 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
3.1.4.6.Vastavalt AÕS § 178 lg 2 tuleb reaalservituuti teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.
3.1.4.7.Vastavalt AÕS § 180 on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
3.1.4.8.Vastavalt AÕS § 182 on reaalservituut jagamatu. Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks. Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.
3.1.4.9.Vastavalt AÕS § 1841 kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud.
MENETLUSOSALISTE KOKKULEPPED
3.2.1.Hageja lubab tasuta ilma mingisuguste piiranguteta kostjatel, nende perekonnaliikmetel ja külalistel kasutada ajutiselt, kuid mitte kauem kui 1.juunini 2013.a, tema omandis oleval K kinnistul (mü katastritunnusega nr. XXXXXXX:001:XXXXXXX) asuvat pinnasteed (ca 18 meetri ulatuses) juurdepääsuks T kinnistult avalikult kasutatavale teele, kuni on valmis ehitatud olemasolevast pinnaseteest kruusakattega teeks Orissaare-Leisi-Mustjala riigi-maanteelt nr. 21129 ümber Jaani K hoovi kulgev tee.
3.2.2.Kostjad kohustuvad viivitamatult lõpetama K kinnistul (mü katastritunnusega nr. XXXXXXX:001:XXXXXXX) asuva pinnasetee (ca 18.meetri ulatuses) kasutamise juurdepääsuks ja muul otstarbel, kui on valmis ehitatud pinnaseteest kruusakattega teeks tee Orissaare- LeisiMustjala riigimaanteelt nr.21129 ümber Jaani K hoovi.
3.2.3.Orissaare Vallavalitsus organiseerib ja rahastab täies ulatuses tee ümberehituse pinnaseteest kruusakattega teeks – tee, mis läheb Orissaare- Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr.21129 ümber Jaani K hoovi kuni T kinnistuni (tee asukoht on toodud lepingu lisaks 1 oleval plaanil), korraldades teeehituse valmimise hiljemalt 1. juuniks 2013.a.
3.2.4.EELK Saaremaa Jaani Kogudus avaldab, et lubab ilma mingite piiranguteta K kinnistu maaüksusel katastritunnusega nr XXXXXXX:001:XXXXXXX paikneva pinnasetee ehitamise kruusakattega teeks ning võimaldab tee kasutamist T kinnistu igakordsel omanikul vastavalt kinnistu reaalservituudiga koormamise lepingule.
3.2.5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.2.6.Käesoleva kompromissilepingu punktis 3.1. toodud servituudi kandega seotud riigilõivu maksab kostja H L (lepingus nimetatud omanik II). Riigilõiv servituudi kinnistamisel on 3,32 eurot (riigilõivuseaduse § 73 lg 1, § 341).
3.2.7.Pooled on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani määruse kättesaamisest. IV.
TAOTLUSED
4.1.Juhindudes TsMS § 430 lg. 1, 431 ja 432 taotlevad pooled kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist, menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. Pooled on nõus
kompromissi kinnitamisega ilma kohtuistungi pidamiseta kirjalikus menetluses.
4.2.Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 paluvad pooled tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja J V L palub temale tagastada 1/2 menetluses tasutud riigilõivust 319,55 eurost, s.o 159,78 eurot väljamaksega osaühingu Advokaadibüroo Kersti Põld arvelduskontole nr 221020411018, AS Swedbank, viitenumbrit ei ole. Kostjad, vastuhagi järgi hagejad, paluvad neile tagastada 1/2 menetluses tasutud riigilõivust 63,91 eurost, s.o 31,96 eurot väljamakse tegemisega osaühingu Advokaadibüroo Andres Tamm arvelduskontole 10220017484010, AS SEB Pank, viitenumbrit ei ole.
4.3.Pooled paluvad edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistamisavalduses näidatud kannete osas täitmiseks ja vastavate kannete tegemiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale. Seoses poolte vahelise kompromisskokkuleppe kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-44132 nii põhihagi kui vastuhagi osas. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada :
1.1.Hageja J V L’ ile 1/2 menetluses tasutud riigilõivust 319,55 eurost, s.o 159,78 eurot väljamaksega osaühingu Advokaadibüroo Kersti Põld arvelduskontole nr 221020411018, AS Swedbank, viitenumbrit ei ole.
1.2.Kostjatele H ja E L’ ile (vastuhagi järgi hagejad) tagastada 1/2 menetluses tasutud riigilõivust 63,91 eurost, s.o 31,96 eurot väljamakse tegemisega osaühingu Advokaadibüroo Andres Tamm arvelduskontole 10220017484010, AS SEB Pank, viitenumbrit ei ole. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Jõustunud kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistamisavalduses näidatud kannete osas saata täitmiseks ja vastavate kannete tegemiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale Määrusele lisada kompromissi lisaks (Lisa nr1) olev väljavõte Maa-ameti kaardiserverist koos tee tähistusega. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu kohaselt kantud menetluskulud neid teinud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse viie (5) päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule määruse koostanud kohtu kaudu . Asjaolud ja menetluse käik Kohtu menetluses on alates 19.09.2011.a. J V Li hagi H Li ja E Li vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõudes ning H Li ja E Li vastuhagi J V Li vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt nendele kuuluvale kinnistule.
15.novembril 2012.a. esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kirjaliku kompromisslepingu ja kompromissi kinnitamise korral taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Kompromissileping
Kompromisslepingu sisu on leidnud kajastamist käesoleva määruse resolutsioonis.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 01.10.2012 sõlmitud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja J V L on taotlenud tagastada 1/2 menetluses tasutud riigilõivust 319,55 eurost, s.o 159,78 eurot väljamaksega osaühingu Advokaadibüroo Kersti Põld arvelduskontole nr 221020411018, AS Swedbank, viitenumbrit ei ole. Riigilõiv on tasutud 19.09.2011.a. Kersti Põld Advokaadibüroo OÜ poolt SEB Pank maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arvele nr 10000003815017, viitenumber 2900072369. Kostjad H ja E L’ (vastuhagi järgi hagejad) on taotlenud tagastada vastuhagilt 1/2 tasutud riigilõivust 63,91 eurost, s.o 31,96 eurot väljamakse tegemisega osaühingu Advokaadibüroo Andres Tamm arvelduskontole 10220017484010, AS SEB Pank, viitenumbrit ei ole. Riigilõiv on tasutud 06.01.2012.a. – tasunud AB Andres Tamm OÜ (maksja pank SEB Pank), tasutud summa 63.91.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.