Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.11.2012, Tallinn 2-11-16720
Tsiviilasja number Tsiviilasi
P P hagi Korterühistu Randla 15 vastu 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või korteriühistu põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise otsuste tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P P apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P P (isikukood ) Kostja KÜ Randla 15 (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Irina Bušujeva
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta P P kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud P P esitas nõude KÜ Randla 15 vastu 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või korteriühistu põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja on KÜ Randla 15 liige. 28.12.2010 korteriühistu juhatus kutsus kokku korteriühistu üldkoosoleku. Üldkoosolek jäi ära seoses kvoorumi puudumisega. 06.01.2011 edastas korteriühistu juhatus korteriühistu liikmetele kutse, milles teatas, et 12.01.2011 toimub korteriühistu korduv üldkoosolek. 12.01.2011 toimus korduv üldkoosolek. Juhatus ei ole hagejale kutseid edastanud. Kuna 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-st 5 tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis ei olnud 12.01.2011 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja kõik 12.01.2011 üldkoosoleku otsused on tühised. KÜ-s Randla 15 on 159 korteriomandi omanikku. Korteriühistuseaduse seaduse (KÜS) § 11 lg 1 kohaselt on korteriühistu häälte üldarv 159 ja pool häälte üldarvust on 79. Üldkoosolek ei olnud õigustatud võtma vastu kodukorda, kuna üldkoosolekul kodukorra poolt ei hääletanud pool korteriühistu häälte üldarvust. Seega üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu kodukord, on õigusvastane ja tühine. 12.01.2011 üldkoosoleku avamine ja läbiviimine toimus vene keeles. Seoses keeleseaduse § 4 lg 1 rikkumisega ja tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1 on üldkoosoleku otsused tühised ja õigusvastased. Üldkoosolekul osalenud Põhja-Tallinna linnaosa esindajad ja hageja esitasid üldkoosoleku juhatajale R. Oleksile kirjaliku vastuväite üldkoosoleku protokolli juurde lisamiseks, kuid üldkoosoleku juhataja keeldus seda tegemast ja avaldas protokolli ilma vastuväideteta. Hageja palus tuvastada, et 1) hageja nõudis 12.01.2011 üldkoosolekul üldkoosoleku protokolli juurde enda vastuväidete lisamist ning kohustada 12.01.2011 üldkoosoleku juhatajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisada üldkoosoleku protokolli juurde hageja vastuväited; 2) 12.01.2011 üldkoosoleku otsused on tühised; 3) juhul, kui kohus leiab, et 12.01.2011 üldkoosoleku kõik otsused ei ole tühised, tuvastada, et otsused, millega on muudetud korteriühistu põhikirja ja vastu võetud kodukord, on õigusvastased ja tuvastada, et need otsused on tühised; 4) juhul, kui kohus leiab, et 12.01.2011 üldkoosoleku otsused, millega on muudetud korteriühistu põhikirja ja vastuvõetud kodukord, ei ole tühised, siis hageja palub tunnistada need kehtetuks tervikuna või osaliselt, nende sätete osas, milles need on õigusvastased. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 17.04.2012 istungil esitatud kirjalikus avalduses loobus hageja alternatiivsest nõudest, s.o 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudest. 17.04.2012 istungi protokollist nähtub, et hageja esindaja kinnitusel hageja põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise kehtetuks tunnistamist alternatiivselt ei taotle. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista.
9.Vastavalt kehtiva põhikirja p-le 6.4. pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Kostja juhatus panigi teate üldkoosoleku toimumisest õigeaegselt välja trepikojas selleks ettenähtud stendil. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole kostja rikkunud.
10.Ei vasta tõele, et hageja esitas üldkoosolekule kirjalikke vastuväiteid/proteste protokolli juurde lisamiseks. Esimest korda nägi kostja vastuväiteid siis, kui kohus saatis kostjale hagimaterjalid.
11.Põhikirja ja kodukorra projektid olid eelnevalt koos teatega üldkoosoleku kokku kutsumise kohta nii infotabelisse välja pandud, kui ka ööpäevaringselt valves olevate valvurite lauda antud, et huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda ja ettepanekuid teha.
12.Vastavalt KÜ Randla 15 kehtiva põhikirja p-le 6.5 on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline vähemalt 1/3 ühistu liikmete kohalolekul. Põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise poolt hääletasid rohkem kui pooled koosolekul olevatest liikmetest. On väär, et üldkoosoleku avamine toimus vene keeles, samuti ei vasta tõele, et koosoleku läbiviimist eesti keeles ei toimunud. Keeleseaduse nõuded ei olnud rikutud.
13.Eeltoodut arvestades palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu lahend
14.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Käesoleval juhul ei ole rikutud KÜ Randla 15 12.01.2011 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks alust ei esine. KÜ Randla 15 põhikirja punkti 6.4 kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette. Üldkoosoleku toimumise etteteatamisajast kinnipidamine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega: 17.04.2012 kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud A B ja I S ütlustega, kes mõlemad töötasid 2011. aasta alguses KÜ Randla 15 elamus valvuritena. Tunnistaja A B andis kohtuistungil ütlusi, et tema pani kõneluses elamus peauksest paremal asuvale stendile ja liftidesse üles 12.01.2011 üldkoosoleku toimumise teated nii eesti kui vene keeles, see toimus 2. või 3. jaanuaril. Tunnistaja mäletab nimetatud kuupäevi, kuna asus siis pärast uut aastat esimest päeva tööle. Tunnistaja I S andis kohtuistungil ütlusi, et 12.01.2011 toimuvast üldkoosolekust sai ta teada 1. korruse stendil olevast teatest, samuti olid kuulutused üleval elamu mõlemas liftis. Tunnistaja läks 2011. aastal tööle 4. jaanuaril ning siis olid kuulutused olemas, samuti palus A B tal mitu korda päeva jooksul kontrollida, et kõik kuulutused püsivalt alles oleksid. Puudub alus kahelda eelnimetatud tunnistajate ütluste tõepärasuses või nende objektiivsuses, kuna tegemist on nii hageja kui kostja jaoks sisuliselt kõrvaliste isikutega. On eluliselt usutav, et tunnistajad mäletavad kuulutuse ülespanemise aega, kuna see seostub konkreetse sündmuse - uue aasta saabumise ning sellele järgneva esimese tööpäevaga.
16.Tulenevalt eeltoodust on tõendamist leidnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teated pandi üles MTÜS § 20 lg-s 5 ja KÜ Randla 15 põhikirja p-s 6.4 sätestatud ajalisi nõudeid järgides, s.o vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Põhikirjas või mittetulundusühingute seadusest ei nähtu KÜ juhatusele keeldu põhikirjas nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamise viisile lisaks kasutada ka muid meetmeid liikmete teavitamiseks. Kõnealuste lisameetmete kasutamisele ei ole sätestatud konkreetset tähtaega või muid vormilisi nõudeid. Seega ei ole kostja KÜ liikmete teavitamine üldkoosoleku toimumisest lisaks põhikirjas sätestatud viisile ka 06.01.2011 e-kirja teel
asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise ajalist korda.
17.Kostja ei ole 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud KÜ põhikirjast tulenevat koosoleku toimumisest teavitamise viisi nõuet. KÜ põhikirja p 6.4 sätestab, et teade üldkoosoleku toimumisest tuleb välja panna trepikodades, kuid nähtuvalt hageja enda esitatud Randla 15 elamu plaanist on ehitisel üks keskne koridor, millest hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Eelviidatud tunnistajate A. B ja I. S ütlustega on tõendamist leidnud, et üldkoosoleku toimumise teated olid paigutatud 1. korruse stendile ning mõlemasse lifti. Selliselt toimides täitis KÜ teate trepikodadesse paigutamise nõuet. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et üldkoosoleku toimumise teade oleks tulnud välja panna iga korruse koridoris, sest trepikoja näol on tegemist treppi ja trepimademeid sisaldava mitmekorruselise hoone osaga. Seega tuleb grammatiliselt tõlgendades eesti keeles väljendi „trepikoda“ alla mõista vertikaalset püstikut ning see hõlmab kõiki läbitavaid korruseid. Sellest tulenevalt täitis kostja teate trepikotta välja panemise nõude ka olukorras, kus lasi selle valvuril kinnitada üksnes 1. korruse stendile, mitte kõigile erinevatele trepimademetele. Tulenevalt eeltoodust ei rikkunud kostja 12.01.2011 üldkoosoleku toimumisest teavitamisel ka kokkukutsumise viisile sätestatud nõudeid.
18.Nähtuvalt kohtus 17.04.2012 istungil üle kuulatud tunnistajate J T, A Vi ja I S ütlustest nähtub, et kõnealusel koosolekul tõusetus küsimus, mis keeles koosolekut läbi viia. Tunnistaja J T andis ütlusi, et hageja taotles koosoleku läbiviimist eesti keeles, kuid enamik kohalolnutest otsustas, et koosolek toimub vene keeles. Tunnistaja A V andis ütlusi, mille kohaselt hageja soovis koosolekul eesti keele kasutamist, kuid enamuse otsusel sai koosoleku läbiviimise keeleks vene keel. Tunnistaja I S andis ütlusi, mille kohaselt koosoleku alguses tõstatati küsimus, mis keeles koosolek läbi viia ning enamus otsustas vene keele kasuks. Küsiti, kas keegi vajab tõlki, kuid keegi seda ei palunud. Tulenevalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku läbiviimine toimus vene keeles, mistõttu ei olnud hagejale tagatud kõnealusel ajal kehtinud keeleseaduse redaktsiooni § 4 lg-st 1 tulenev õigus mittetulundusühingus asjaajamiseks eesti keeles. Nimetatud asjaolust ei tulene alust 12.01.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuna keeleseaduse rikkumise näol ei ole tegemist ühegi MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud juhuga. Seega ei esine alust KÜ 12.01.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
19.Lisaks eeltoodule on hageja kostjale ette heitnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku protokolli juurde ei ole võetud tema esitatud proteste. Nähtuvalt 17.04.2012 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate J T ja A Vi ütlustest hageja vastavad protestid siiski koostas. Tunnistaja A V andis ütlusi, et hageja esitas need koosoleku lõpus, kuid enne koosoleku lõppemist. Tunnistaja J T andis ütlusi, et ühele hageja eriarvamustest võis alla kirjutada ka tema kui Põhja-Tallinna esindaja. Kuigi eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja vastavad eriarvamused koostas ja enne koosoleku lõppu ka esitas, ei nähtu 12.01.2011 üldkoosoleku protokollist vastavate eriarvamuste protokolli juurde võtmist. Seega on üldkoosoleku läbiviimisel rikutud MTÜS § 21 lg-st 6 tulenevat nõuet koosoleku protokolli pidamise suhtes, kuid kõnealuse puuduse näol ei ole tegemist rikkumisega, mis annaksid aluse MTÜS § 241 lg-st 1 lähtuvalt üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
20.Õige ei ole hageja seisukoht, et koosolek ei olnud õigustatud muutma põhikirja, kuna üldkoosolekul osales vähem kui pool ühistu liikmetest, mis on vähem kui pool ühistu häälte üldarvust. Kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle
2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 ühistu liikmetest. Hageja loobus 17.04.2012 istungil alternatiivsest nõudest 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning kohus lõpetas 17.05.2012 määrusega selles osas menetluse.
21.Kuna kostja ei ole 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning ei esine muid MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevaid aluseid üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, jättis kohus esitatud hagi MTÜS § 241 lg-st 1 ja § 20 lg-st 5 lähtuvalt rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus otsustas jätta alternatiivse nõude 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata korteriühistu põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise osas. Hageja palub tuvastada nimetatud otsuste tühisus ja tuvastada, et hageja nõudis 12.01.2011 üldkoosolekul lisada üldkoosoleku protokolli juurde enda vastuväited ning kohustada 12.01.2011 üldkoosoleku juhatajat R.O 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisama üldkoosoleku protokolli juurde P Pi vastuväited. Hageja palub jätta kõik menetluskulud KÜ Randla 15 kanda.
23.Maakohus jättis tõendeid valesti hinnates hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Korteriühistu põhikirjas ei ole punkti 7.8.5. Seega on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele maakohtu väide, et kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 ühistu liikmetest. Vastavalt korteriühistu põhikirja (mis kehtis seisuga 12.01.2011) punktile 6.7. põhikirja muutmise otsus on vastu võetud siis, kui otsuse poolt hääletab rohkem, kui pool ühistu liikmetest. Maakohus jättis hageja väited arvestamata ja ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väidetega.
24.Maakohus tuvastas, et 12.01.2011 üldkoosoleku läbiviimine toimus vene keeles, kuid leidis ekslikult, et nimetatud asjaolust ei tulene alust 12.01.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuivõrd keeleseaduse rikkumise näol ei ole tegemist ühegi MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud juhuga. 12.01.2011 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna hagejal puudus tänu keeleseaduse rikkumisele võimalus osaleda üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ja arutamisel. Üldkoosolekul oli oluliselt rikutud keeleseadust, s.t rikuti oluliselt üldkoosoleku läbiviimise korda. Seega üldkoosoleku korraldamine ja otsused ei vasta headele kommetele ja seoses sellega ja tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1, on üldkoosoleku otsused tühised.
25.Hageja esitas nõude tuvastada, et hageja nõudis 12.01.2011 üldkoosolekul lisada üldkoosoleku protokolli juurde enda vastuväited ning kohustada 12.01.2011 üldkoosoleku juhatajat R. O 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisama üldkoosoleku protokolli juurde P Pi vastuväited. Maakohus ei ole nimetatud hageja nõuet resolutsiooniga lahendanud. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mille tulemusena tegi kohus ebaõige otsuse. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Maakohus ei jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja alternatiivset nõuet tuvastada 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste tühisus korteriühistu põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise osas. Ringkonnakohus ei jaga hageja arvamust, et põhikirja muutmise poolt pidi hääletama rohkem kui pool ühistu liikmetest. Toimikusse on võetud KÜ Randla põhikiri (I kd, lk 17-30), mille asjakohasust ja kehtivust pole hageja vaidlustanud. Kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 ühistu liikmetest.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolud, et koosolek viidi läbi vene keeles ja hageja poolt esitatud kirjalikke vastuväiteid ei lisatud koosoleku protokollile, ei anna alust pidada koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks.
30.Hageja nõuded tuvastada, et ta nõudis 12.01.2011 üldkoosolekul lisada üldkoosoleku protokolli juurde enda vastuväited ning kohustada 12.01.2011 üldkoosoleku juhatajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisama üldkoosoleku protokolli juurde P Pi vastuväited, ei ole iseseisvad tsiviilõiguslikud nõuded, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejal oli küll õigus taotleda, et tema vastuväited võetakse protokolli juurde, kuid selleks, et ta saaks neid oma nõude põhistamiseks kasutada. Vastuväidete koosoleku protokolli juurde võtmata jätmise faktist ei tulene koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.