Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Priit Purkeni (Purken) hagi Korteriühistu Randla 15 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-16720
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Purkeni kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Priit Purken, esindaja vandeadvokaat Andres Suik Kostja Korteriühistu Randla 15 (registrikood 80162053), esindaja juhatuse liige Rita Oleks
Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-16720 muutmata.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.
Arvata Priit Purkeni kassatsioonkaebuselt 26. novembril 2012 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot riigituludesse.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Priit Purkeni kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Priit Purken (hageja) esitas 12. aprillil 2011 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Randla 15 (kostja) vastu ja nõudis korteriühistu üldkoosoleku 12. jaanuari 2011. a otsuste (üldkoosoleku otsused) tühisuse tuvastamist või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu liige. 28. detsembril 2010 kutsus korteriühistu juhatus kokku ühistu liikmete üldkoosoleku. Üldkoosolek jäi kvoorumi puudumise tõttu ära. 6. jaanuaril 2011
edastas korteriühistu juhatus osale korteriühistu liikmetest e-kirjaga teate, et 12. jaanuaril 2011 toimub korduskoosolek. Hagejale koosolekukutset ei saadetud. 12. jaanuaril 2011 toimus korduskoosolek (üldkoosolek), kus muu hulgas otsustati kinnitada korteriühistu põhikirja uus redaktsioon ja kodukord. Kuna 12. jaanuari 2011. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-st 5 tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja kõik üldkoosoleku otsused on tühised. Korteriühistus on 159 korteriomanikku. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 lg 1 kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Seega on korteriühistu häälte üldarv 159. Üldkoosolekul osales 67 liiget, mis on vähem kui pool liikmete üldarvust. Seega ei olnud üldkoosolekul õigust põhikirja muuta ja üldkoosoleku otsus on tühine. Üldkoosolekul vastu võetud kodukord on sisuliselt kostja põhikirja osa, sest see sisaldab korteriühistu liikmete õigusi ja kohustusi ning teisi sätteid, mis peavad olema kajastatud põhikirjas. Kuna kodukorra vastuvõtmise näeb ette põhikirja uus redaktsioon, mille vastuvõtmiseks üldkoosolekul õigust ei olnud, siis on tühine ka kodukorra kinnitamise otsus. Üldkoosolek toimus vene keeles. Seetõttu on üldkoosoleku otsused tühised ja õigusvastased ka keeleseaduse (KeeleS) § 4 lg 1 rikkumise tõttu ja tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1. Samuti on üldkoosoleku otsused tühised põhjusel, et hageja esitas üldkoosoleku juhatajale kirjaliku vastuväite üldkoosoleku protokolli juurde lisamiseks, kuid koosoleku juhataja keeldus seda tegemast ja avaldas protokolli ilma hageja vastuväideteta. Hageja palus tuvastada, et 1) ta nõudis üldkoosolekul vastuväidete lisamist protokolli juurde, ja kohustada üldkoosoleku juhatajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisama vastuväited üldkoosoleku protokolli juurde; 2) üldkoosoleku otsused on tühised; 3) juhul, kui kohus leiab, et üldkoosoleku kõik otsused ei ole tühised, tuvastada, et otsused, millega muudeti korteriühistu põhikirja ja võeti vastu kodukord, on õigusvastased ja tühised; 4) juhul, kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsused ei ole tühised osas, millega muudeti korteriühistu põhikirja ja võeti vastu kodukord, tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks tervikuna või osaliselt nende sätete osas, milles need on õigusvastased.
17.aprillil 2012 toimunud kohtuistungil loobus hageja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudest. Kohtuistungi protokollist ja hageja esindaja kirjalikust kinnitusest nähtub, et hageja ei taotle enam alternatiivselt põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas 17. mai 2012. a määrusega selle nõude menetluse.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Kostja kehtiva põhikirja p 6.4 kohaselt pannakse üldkoosoleku toimumise teade välja trepikodades. Kostja juhatus pani üldkoosoleku toimumise teate õigeaegselt välja trepikojas selleks ettenähtud stendile. E-kirjaga saadeti kutsed neile liikmetele, kes olid juhatusele teatanud oma e-posti aadressi. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Hageja väide, et ta esitas üldkoosolekul kirjalikke vastuväiteid üldkoosoleku protokolli juurde lisamiseks, ei ole õige. Kostja nägi vastuväiteid esimest korda siis, kui kohus saatis talle hagi materjalid. Põhikirja ja kodukorra projektid olid eelnevalt koos üldkoosoleku toimumise teatega nii teadetetahvlile välja pandud kui ka ööpäevaringselt valves olevate valvurite lauda antud, et huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda ja ettepanekuid teha. Kostja kehtiva põhikirja p 6.5 järgi on teist korda kokkukutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 kostja liikmetest. Põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise poolt hääletas rohkem kui pool koosolekul osalenud
liikmetest. Keeleseaduse nõudeid ei rikutud.
3.Harju Maakohus jättis 17. mai 2012. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole alust. Kostja põhikirja punkt 6.4 kohaselt teatatakse liikmetele üldkoosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et üldkoosoleku toimumise teated pandi välja hiljemalt 3. jaanuaril 2011. Seega ei ole koosolekust etteteatamise tähtaega rikutud. Kostja põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja trepikodades. Hageja esitatud elamuplaani kohaselt on ehitisel üks keskne koridor (trepikoda), millest hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et üldkoosoleku toimumise teated olid paigutatud maja esimese korruse stendile ja mõlemasse lifti. Seega oli teate trepikodadesse paigutamise nõue täidetud. Üldkoosolek toimus vene keeles, mistõttu ei olnud hagejale tagatud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KeeleS § 4 lg-st 1 tulenev õigus ajada oma asju mittetulundusühingus eesti keeles. Selle nõude rikkumine ei too aga MTÜS § 241 lg 1 järgi kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Samuti rikuti üldkoosoleku läbiviimisel MTÜS § 21 lg-st 6 tulenevat nõuet võtta koosoleku protokolli juurde eriarvamused, kuid ka see rikkumine ei too kaasa otsuste tühisust. Õige ei ole hageja seisukoht, et üldkoosolek ei võinud põhikirja muuta, kuna üldkoosolekul osales vähem kui pool kostja liikmetest, st esindatud oli vähem kui pool häälte üldarvust. Kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud kostja liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 kõigist liikmetest.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema nõude tuvastada üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste tühisus. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2012. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude tuvastada üldkoosolekul vastu võetud korteriühistu põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste tühisus. Väär on hageja arvamus, et põhikirja muutmise poolt pidi hääletama rohkem kui pool kostja liikmetest. Kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 kostja liikmetest. Asjaolud, et üldkoosolek toimus vene keeles ja hageja kirjalikke vastuväiteid ei lisatud koosoleku protokollile, ei anna alust pidada üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks. Hageja nõuded tuvastada, et ta nõudis vastuväidete lisamist üldkoosolekul protokolli juurde, ja kohustada koosoleku juhatajat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisama vastuväited protokolli juurde, ei ole
iseseisvad tsiviilõiguslikud nõuded, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejal oli küll õigus taotleda, et tema vastuväited võetakse koosoleku protokolli juurde, kuid vastuväidete protokolli juurde võtmata jätmise tagajärjeks ei ole koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule või teha uus otsus, millega tühistada maakohtu otsus ja tuvastada üldkoosolekul vastu võetud kostja põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste tühisus. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsused, millega muudeti kostja põhikirja ja kinnitati kodukord, olid tühised, sest üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Kostjal on 159 liiget. Üldkoosolekul osales 67 liiget, mis on vähem kui pool kõigist kostja liikmetest. Ei vaielda selle üle, et uue põhikirja kinnitamise poolt hääletas üksnes 46 liiget ja kodukorra kinnitamise poolt 47 liiget, mis on vähem kui 1/3 kostja liikmetest. Vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud kostja põhikirja punkti 6.7 järgi on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool ühistu liikmetest. Kohtud tuvastasid kvooruminõuete järgimise vääralt kostja uue põhikirja projekti alusel, mis vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal veel ei kehtinud. Seega rikkusid kohtud TsMS § 442 lg-t 8, § 436 lg-t 2, § 438 lg-t 1 ja § 654 lg-t 5. Isegi kui lähtuda kostja uue põhikirja projektist, oleks selline säte vastuolus KÜS § 4 lg-ga 1, mille kohaselt otsustab põhikirja muutmise korteriühistu liikmete üldkoosolek ja muutmise poolt peab olema antud rohkem kui pool häälte üldarvust. Tegemist on imperatiivse normiga ja kui põhikirjasäte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna kostja põhikirja muutmise otsus on tühine, on tühine ka kodukorra kinnitamise otsus, sest kodukorra kinnitamise ja täitmise kohustus tulenes korteriühistu muudetud põhikirjast, mille vastuvõtmise otsus on tühine. Korteriühistu kodukord on põhikirja lahutamatu osa, sest selles nähakse muu hulgas ette korteriühistu liikmete õigused ja kohustused, mis peavad olema sätestatud põhikirjas. Seega on kodukorra vastuvõtmise tingimused, sõltumata dokumendi nimetusest, samad mis põhikirja muutmisel. Vaidlusalune üldkoosolek toimus keeleseadust rikkudes vene keeles vaatamata sellele, et hageja nõudis, et üldkoosoleku asjaajamine toimuks eesti keeles. Kuna üldkoosolek ei toimunud eesti keeles, siis puudus hagejal võimalus mõista arutelu sisu, osaleda üldkoosoleku otsuste arutamisel ja vastuvõtmisel. KeeleS § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele Eestis registreeritud mittetulundusühingus. KeeleS § 8 lg 1 on kehtestatud lähtuvalt kaalukast avalikust huvist. Tegemist on üldkoosoleku läbiviimise korra ja avaliku huvi kaitseks kehtestatud normi rikkumisega ja ka see toob kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kassatsiooniastmes on hageja nõue tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus osas, millega muudeti
kostja põhikirja ja kinnitati kodukord. Hageja tugineb oma nõude alusena esiteks üldkoosoleku kvooruminõude rikkumisele; teiseks asjaolule, et üldkoosoleku vene keeles pidamisega rikuti keeleseaduse nõudeid ja kolmandaks asjaolule, et hageja eriarvamust ei võetud üldkoosoleku protokolli juurde.
10.Esmalt selgitab kolleegium, et ekslik on hageja eksib, arvates, et üldkoosoleku kvooruminõuet on rikutud, kui üldkoosoleku otsuse poolt antakse vähem hääli, kui on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseadus ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud kostja põhikirja p 6.5 sätestas, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% kostja kui korteriühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb sama põhikirjasätte järgi hiljemalt kolme nädala jooksul kutsuda kokku korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 liikmetest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on 159 liiget ja et 12. jaanuari 2011. a üldkoosolek oli korduskoosolek põhikirja p 6.5 tähenduses. Vaidlustamata asjaolude kohaselt osales sellel koosolekul 67 kostja liiget ehk 42,14% liikmetest, mis on rohkem kui 1/3 liikmete üldarvust. Seega oli koosoleku kvooruminõue täidetud ja üldkoosolek võis otsuseid vastu võtta.
11.Hageja on hagi ühe võimaliku alusena tuginenud sellele, et põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste vastuvõtmisel rikuti häälteenamuse nõuet (nimetades seda küll ekslikult kvooruminõude rikkumiseks). Kolleegium märgib, et lisaks liikmete või häälte osalemisnõudele ehk kvooruminõudele kehtestab seadus ka juriidilise isiku üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõuded. Samuti võivad täiendavad häälteenamuse nõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 22 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Iseenesest on põhjendatud kassatsioonkaebuse väide, et kostja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise otsus on vastuolus selle vastuvõtmise ajal kehtinud põhikirja p 6.7. kolmanda lausega, mille kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool korteriühistu liikmetest. Kohtud on häälteenamuse nõuete järgimise kindlakstegemisel ekslikult lähtunud põhikirja
uuest redaktsioonist. MTÜS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt jõustub põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest. Seega ei saanud põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse arvestamisel lähtuda hääletusele pandud põhikirja eelnõust. Praegusel juhul tuleb lisaks arvestada ka sellega, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab KÜS § 4 lg 1 teine lause. Viidatud sätte kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul osalejate arvust, vaid häälte üldarvust. MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 12). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja liikmete häälte üldarv on 159. Tulenevalt KÜS § 4 lg 1 teises lauses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõudest oleks praegusel juhul pidanud kostja põhikirja muutmise poolt hääletama vähemalt 80 liiget. Otsuse poolt anti aga 46 häält.
12.Eeltoodust nähtuvalt rikuti kostja põhikirja muutmise otsuse tegemisel KÜS § 4 lg 1 teises lauses sätestatut. See asjaolu ei anna aga alust tühistada ringkonnakohtu otsust ega muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, sest selline rikkumine ei too kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kolleegium selgitab, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel.
13.Asjast nähtub, et hageja esitas alguses lisaks üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudele alternatiivselt ka kostja põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõude, kuid loobus sellest nõudest menetluse käigus. Hagist osalise loobumise avaldus oli vormistatud kirjalikult ja kantud kohtuistungi protokolli. Maakohus on hagist osalise loobumise vastu võtnud ning menetluse 17. mai 2012. a määrusega selles osas lõpetanud. Seega ei saanud hageja apellatsioonimenetluses enam tugineda asjaoludele, mille alusel oleks kohus võinud lugeda üldkoosoleku otsuse hageja soovitud osas kehtetuks põhjusel, et otsuse tegemisel rikuti seadust, sh rikuti seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid.
14.MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud kehtetuks tunnistamise hagi. Asja materjalidest nähtub, et
14.oktoobril 2011 on toimunud kostja üldkoosolek, mille otsustega on kinnitatud 12. jaanuari 2011. a üldkoosoleku otsused, sealhulgas ka põhikirja muutmise ja kodukorra kinnitamise otsus (kohtutoimiku I kd, tl 162–169). Uue otsuse vaidlustamist asja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei saaks hageja 12. jaanuari 2011. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda ka tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2.
15.Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus on tühine ka põhjusel, et koosolekut peeti vene keeles ja rikuti sellega avaliku huvi tõttu kehtestatud seadusesätet. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja viitab ekslikult keeleseaduse praegu kehtivale redaktsioonile. Asjakohane on aga üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud seadus. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KeeleS § 4 lg 1 sätestas, et igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes. Kolleegium leiab, et hageja viidatud keeleseaduse sätte rikkumine ei saa tuua kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse alused näeb ammendavalt ette MTÜS § 241 lg 1 (vt otsuse p 12). Tegemist ei ole sellise avalikes huvides kehtestatud normiga, mille rikkumine tooks kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kohtud ei saanud hinnata, kas kostja rikkus KeeleS § 4 lg-t 1, sest hageja on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobunud (vt otsuse p 13). Isegi juhul, kui hageja ei oleks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobunud, ei oleks kohus saanud tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 hagi eelnimetatud sätte rikkumise tõttu rahuldada (vt otsuse p 14).
16.Hageja on ekslikul seisukohal, et üldkoosoleku otsused on tühised veel põhjusel, et tal ei võimaldatud esitada koosolekul vastuväiteid ja tema eriarvamusi ei võetud üldkoosoleku protokolli juurde. MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema
eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Maakohus tuvastas, et hageja eriarvamusi ei võetud koosoleku protokolli juurde. Kolleegium nõustub kohtutega, et ka selline rikkumine ei too MTÜS § 241 järgi kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust (vt otsuse p 12). MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud normist tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Kohtud ei saanud hinnata, kas kostja rikkus MTÜS § 21 lg-t 6, sest hageja on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobunud (vt otsuse p 13). Isegi juhul, kui hageja ei oleks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobunud, ei oleks kohus saanud tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 hagi eelnimetatud sätte rikkumise tõttu rahuldada (vt otsuse p 14).
17.Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
18.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.