Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Elamus XXX Tallinn on asutatud MTÜ Korteriühistu XXX. Hageja on korteriühistu liige. 28.12.2010 korteriühistu juhatus kutsus kokku korteriühistu üldkoosoleku. Üldkoosolek jäi ära seoses sellega, et üldkoosolekul puudus kvoorum. 06.01.2011 korteriühistu juhatus edastas korteriühistu liikmetele kutse, milles teatas, et 12.01.2011 toimub korteriühistu korduv üldkoosolek. Hageja esitab tõenditena e-kirjad, mis olid 06.01.2011 edastatud Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakonna vanemspetsialistile EB ja korteriühistu liikmele VB. Koos e-kirjadega edastati kutsed korduvale 12.01.2011 üldkoosolekule. Kostja ei ole kutset hagejale üldse edastanud. 12.01.2011 toimus korduv üldkoosolek. Üldkoosolekul tehti mitmeid otsuseid, s.h põhikirja muutmise otsus ja otsus kodukorra kinnitamiseks. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsused on õigusvastased ja tühised. Hageja esitas üldkoosolekul kirjalike vastuväiteid (proteste) protokolli juurde lisamiseks seoses sellega, et tema arvamusel üldkoosoleku otsused ja üldkoosoleku korraldamine olid õigusvastased. Tulenevalt MTÜS § 20 lõikest 5 oli juhatus kohustatud teatama 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 05.01.2011. Juhatus aga teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest 06.01.2011, s.t 6 päeva ette. Juhatus ei ole hagejale kutseid üldse edastanud. Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja on seisukohal, et kuna 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti MTÜS § 20 lõikest 5 tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda, s.t kutse üldkoosolekule oli korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud seitsme päeva asemel kuus päeva ette, siis ei olnud 12.01.2011 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja kõik 12.01.2011 üldkoosoleku otsused on tühised. Korteriühistus XXX on 159 korteriomandi omanikku. Korteriühistuseaduse seaduse § 11 lg 1 kohaselt on korteriühistu häälte üldarv 159 ja pool häälte üldarvust on 79. Korteriühistu 12.01.2011 üldkoosolekul osales 67 korteriühistu liiget. Käesolev arv on väiksem, kui pool korteriühistu häälte üldarvust ja seega üldkoosolek ei olnud õigustatud muutma põhikirja. Seega üldkoosoleku otsus, millega muudeti põhikirja on õigusvastane ja tühine. Muudetud põhikirja on lisatud üldkoosoleku pädevus võtta vastu kodukorda ja korteriühistu liikme kohustus täita kodukorda. Juhul, kui põhikiri on õigusvastane ja üldkoosoleku otsus kodukorra kinnitamise kohta õigusvastane ja tühine, siis ka üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu koriühistu kodukord, on õigusvastane ja tühine. Isegi, kui põhikirjas selline regulatsioon oleks, ka siis oleks kodukord õigusvastane, kuna kodukord on põhikirja osa, kuna sätestab korteriühistu liikmete kohustusi ja teisi sätteid, mis peavad olema sätestatud põhikirjas. Üldkoosolek ei olnud õigustatud võtma vastu kodukorda, kuna üldkoosolekul kodukorra poolt ei hääletanud pool korteriühistu häälte üldarvust. Seega üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu kodukord, on õigusvastane ja tühine. 12.01.2011 üldkoosoleku avamine ja läbiviimine toimus vene keeles. Hageja esitas üldkoosoleku juhatajale, korteriühistu juhatuse esimehele RO nõude tagada üldkoosoleku läbiviimine eesti keeles. Selle peale üldkoosolekul osalejad nõudsid, et üldkoosolekul räägitaks vene keeles ja

hageja peab sellega nõustuma. Üldkoosoleku juhataja R. O nõustus sellise arvamusega ja jätkas üldkoosoleku läbiviimist vene keeles, ignoreerides hagejat, kes tulemuseta jätkuvalt nõudis eesti keele suhtlusvõimaluse tagamist. Sellega rikuti jämedalt keeleseadust ja hageja õigusi. Keeleseaduse § 4 lg 1 kohaselt igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes. Korteriühistu on mittetulundusühing ja seega hagejal on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele korteriühistu üldkoosolekutel. Üldkoosolekul osalesid Põhja-Tallinna linnaosa esindajad. Hageja ja Põhja-Tallinna linnaosa esindajad esitasid üldkoosoleku juhatajale R. O kirjaliku vastuväite üldkoosoleku protokolli juurde lisamiseks. Hageja leiab, et seoses keeleseaduse jämeda rikkumisega ja tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1 on üldkoosoleku otsused tühised ja õigusvastased. Hageja esitas 12.01.2011 üldkoosolekul kirjalike vastuväiteid (proteste), nõudis nende protokollimist ja lisamist protokolli juurde. Üldkoosoleku juhataja keeldus seda tegemast ja avaldas protokolli ilma hageja vastuväideteta. Sellega rikuti oluliselt seadust ja hageja õigusi. Hageja palub tuvastada, et tema esitas 12.01.2011 üldkoosolekule vastuväiteid ja üldkoosoleku juhataja ei ole neid ebaseaduslikult protokolli juurde lisanud. Hageja taotleb tuvastada: 1) hageja nõudis 12.01.2011 üldkoosolekul üldkoosoleku protokolli juurde enda vastuväidete lisamist ning kohustada 12.01.2011 üldkoosoleku juhatajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist lisada üldkoosoleku protokolli juurde hageja vastuväited; 2) Korteriühistu XXX 12.01.2011 üldkoosoleku otsused on tühised; 3) juhul, kui kohus leiab, et Korteriühistu XXX 12.01.2011 üldkoosoleku kõik otsused ei ole tühised, tuvastada, et otsused, millega on muudetud korteriühistu põhikirja ja vastu võetud kodukord, on õigusvastased ja tuvastada, et need otsused on tühised; 4) juhul, kui kohus leiab, et Korteriühistu XXX 12.01.2011 üldkoosoleku otsused, millega on muudetud korteriühistu põhikirja ja vastuvõetud kodukord, ei ole tühised, siis hageja palub tunnistada need kehtetuks tervikuna või osaliselt, nende sätete osas, milles need on õigusvastased; 5) asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja selgitab15.09.2011 avalduses, et kohtule esitatud e-kirjadega tõendab hageja seda, kuidas toimus koosoleku kokkukutsumine. Need pole esitatud kolmandate isikute eeldatavate õiguste või huvide kaitseks, nagu väidab kostja. Koosoleku kutse pandi välja esimese korruse infotahvlile 06.01.2011, s.o 6 päeva ette, mitte 7 päeva, nagu näeb ette põhikiri. Hageja esitas koosolekul kirjalikud vastuväited, andis need üle koosoleku juhatajale ja protokollijale. Kostja neid protokollile ei lisanud, kuigi pidanuks. 12.07.2011 toimus üldkoosolek, kus arutati samu küsimusi, mis vaidlusalusel üldkoosolekul. Sellega kostja sisuliselt nõustus hageja seisukohaga, et 12.01.2011 vastuvõetud otsused on õigusvastased. Hageja esitas hagiavalduses alternatiivse nõude, mille kohaselt taotleb, juhul, kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsused ei ole tühised, tunnistada üldkoosoleku otsused õigusvastaseks ja kehtetuks. Hageja loobus kõnealusest alternatiivsest nõudest, s.o 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudest 17.04.2012 istungil esitatud kirjalikus avalduses (lk 230), samuti nähtub 17.04.2012 istungi protokollist, et hageja esindaja kinnitusel hageja põhikirja muutmise ja kodukorra vastuvõtmise kehtetuks tunnistamist alternatiivselt ei taotle (lk 237).

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei olnud alust kohtusse pöördumiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ise ei tea, mida ta soovib, mis tähendab, et tegelikult hageja eeldatavat seadusega kaitstud õigust ega huvi rikutud ei ole. Hageja kirjutas hagiavaldusse kõik võimalikud seaduses sätestatud nõuded, et tal kasvõi midagi välja tuleks. Kohus aga menetleb asja TsMS § 3 lg-s 1 nimetatud, mitte igaks juhuks kõikidel juhtudel. Võttes arvesse hagi eset, saaks isik kohtusse pöörduda ainult enda, mitte kolmandate isikute eeldatava õiguse või huvi kaitseks. Sellest tulenevalt on asjakohatud järgmised hageja väited ja dokumendid ning kostja palub jätta need arvestamata või hagejale tagastada: Põhja-Tallinna Valitsusele esitatud e-kiri koos kutsega, V. Bogdanovale esitatud e-kiri. Hageja on küll korteriühistu liige, kuid elamus ise ei ela, tema nimele vormistatud korteriomandis elab hageja isa. Sama puudutab ka Põhja-Tallinna Valitsust – selle omandis olevates korterites elavad isikud, kes ei ole korteriühistu liikmed. Sellest tulenevalt kostja on teadlik, et hageja ei käi iga päev elamus. Kostja selgitab, et kostja juhatuse esinaine, oma heast tahtest lähtudes, saatis neile, kelle e-posti aadressid esinaisel olid, täiendavat informatsiooni määratud üldkoosoleku ajast. Kostja soov oli, et võimalikult rohkem inimesi üldkoosolekust osa võtaksid. Seega on väär hageja poolt välja toodu, et üldkoosoleku kokkukutsumisest oli teatatud vähem päevi ette, kui pidi olema. Samuti ei pidanud kostja hagejale ega muudele isikutele kutseid saatma. Hagiavaldusele ei ole lisatud kehtivat põhikirja ehk sellist põhikirja, milles on toodud üldkoosolekule kutsumise kord. Vastavalt kehtiva põhikirja p-le 6.4. pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Kostja juhatus panigi teate üldkoosoleku toimumisest välja trepikojas selleks ettenähtud stendil, klaasi all, vastavalt põhikirja nõudele õigeaegselt. Kuid seda hageja ei maini hagiavalduses. See, et kostja juhatuse esinaine korduvalt järgnevatel päevadel saatis infot laiali ka teadaolevatele e-posti aadressidele, käsitletakse mitte põhikirja rikkumisena, vaid soosivaks suhtumiseks korteriühistu liikmetesse ning ei ole alust panna talle süüks täiendavat tööd. Hageja esitas ise sellest juhatuse teatest koopia, mis oli trepikoja teadetetahvlil väljas. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole kostja rikkunud. Ei vasta tõele, et hageja esitas üldkoosolekule kirjalikke vastuväiteid/proteste protokolli juurde lisamiseks. Esimest korda nägi kostja nn vastuväiteid siis, kui kohus saatis kostjale hagimaterjalid. Kui vaadata esitatud avaldusi, siis ka nendest ei tulene, mida hageja silmas pidas. Ilmaselge on, et nimetatud olid kohtu jaoks kirjutatud, et igaks juhuks midagi välja mõelda. Põhikirja ja kodukorra projektid olid eelnevalt samuti koos teatega üldkoosoleku kokku kutsumise kohta nii infotabelisse välja pandud, kui ka ööpäevaringselt valves olevate valvurite lauda pandud, et huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda ja ettepanekuid teha. Vastavalt KÜ XXX kehtiva põhikirja p-le 6.5 on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline vähemalt 1/3 ühistu liikmete kohalolekul. Põhikirja muutmise eest hääletasid rohkem kui pooled otsustusvõimelisel koosolekul olevatest liikmetest. Kodukorra kinnitamise eest samuti. Riigikohus leidis, et mittetulundusühingute põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Kui üldkoosolek on otsustusvõimeline, siis on sellel võimalik otsustada. On täiesti väär, et üldkoosoleku avamine toimus vene keeles, samuti ei vasta tõele, et koosoleku läbiviimist eesti keeles ei toimunud. Keeleseaduse nõuded ei olnud rikutud. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata täies ulatuses ja menetluskulud hageja kanda.

21.11.2011 vastuses kostja selgitab, et XXX elamus on üksainus trepikoda ning selle 1. korruse stendile koosoleku toimumise teate väljapanemisega järgis kostja põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda. Kostjal ei ole kohustust panna kutse välja igale trepimademele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuväidete ja esitanud tõenditega, ärakuulanud kohtuistungil menetluse pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas KÜ XXX12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja on seisukohal, et 12.01.2011 toimunud koosoleku kutse edastati 06.01.2011, s.o üksnes 6 päeva enne koosoleku toimumist, kuigi seaduses sätestatud nõuete kohaselt peab see olema vähemalt 7 päeva, mistõttu tuleb MTÜS § 241 § lg 1 alusel tuvastada kõnealusel koosolekul vastu võetud otsuste tühisus. Hageja on seisukohal, et koosolekul rikuti ka kõnealusel ajal kehtinud keeleseaduse § 4 lg-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on hagejal õigus eestikeelsele asjaajamisele mittetulundusühingutes, kuid kõnealune üldkoosolek toimus vene keeles. Samuti ei võetud koosoleku lõppedes protokolli juurde hageja kirjalikke proteste. Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu ning leiab, et 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise kord vastas nii korteriühistu põhikirjast kui mittetulundusühingute seadusest tulenevatele nõuetele ja vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks alus puudub. Kostja möönab, et koosolek viidi läbi vene keeles, kuid seda kõigi osalejate nõusolekul ning hageja poolt mingeid eriarvamusi koosoleku juhatajale õigeaegselt ei esitatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole rikutud KÜ XXX 12.01.2011 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks alust ei esine. Nimelt sätestab MTÜS § 241 lg 1, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ XXX põhikirja punkti 6.4 kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette (lk 67). Seega esines KÜ-l XXX seadusest ja põhikirjast tulenev kohustus teavitada korteriühistu liikmeid 12.01.2011 üldkoosoleku toimumisest 7 päeva ette, s.o hiljemalt 05.01.2011. Kohus on seisukohal, et kostja poolt üldkoosoleku toimumise etteteatamisajast kinnipidamine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Nimelt on 17.04.2012 kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud AB ja I Š , kes mõlemad töötasid 2011. aasta alguses KÜ XXX elamus valvuritena. Tunnistaja AB andis kohtuistungil ütlusi, et tema pani kõneluses elamus peauksest paremal asuvale stendile ja liftidesse üles 12.01.2011 üldkoosoleku toimumise teated nii eesti kui vene keeles, see toimus 2. või 3. jaanuaril. Tunnistaja mäletab nimetatud kuupäevi, kuna asus siis pärast uut aastat esimest päeva tööle (lk 238 pöördel). Tunnistaja I Š andis kohtuistungil ütlusi, et 12.01.2011 toimuvast üldkoosolekust sai ta teada 1. korruse stendil olevast teatest, samuti olid kuulutused üleval elamu mõlemas liftis. Tunnistaja läks 2011. aastal tööle 4. jaanuaril ning siis olid kuulutused juba olemas, samuti palus AB tal mitu korda päeva jooksul kontrollida, et kõik kuulutused püsivalt alles oleksid (lk 239). Kohus leiab, et puudub alus kahelda eelnimetatud tunnistajate ütluste tõepärasuses või nende objektiivsuses, kuna tegemist on nii hageja kui kostja jaoks sisuliselt kõrvaliste isikutega. Samuti on eluliselt usutav, et tunnistajad mäletavad kuulutuse ülespanemise aega, kuna see seostub

konkreetse sündmuse - uue aasta saabumise ning sellele järgneva esimese tööpäevaga. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on tõendamist leidnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teated pandi üles MTÜS § 20 lg-s 5 ja KÜ XXX põhikirja p-s 6.4 sätestatud ajalisi nõudeid järgides, s.o vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Seoses hageja esitatud väidetega, et üldkoosoleku hilisemat kokkukutsumist tõendavad KÜ XXX juhatuse poolt liikmetele saadetud e-kirjad (lk 9, 10), millest nähtub, et vastav teade on esitatud alles 06.01.2011, märgib kohus järgmist. Eelrefereeritud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et elamu valvurite poolt pandi üldkoosoleku toimumise teated üles 1. korrusel asuvale stendile ning mõlemasse lifti. Selliselt toimides järgis KÜ juhatus KÜ põhikirja p-s 6.4 sätestatud nõuet, mille kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades (lk 67). Põhikirjas või mittetulundusühingute seadusest ei nähtu KÜ juhatusele keeldu põhikirjas nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamise viisile lisaks kasutada ka muid meetmeid liikmete teavitamiseks, et tagada võimalikult suure hulga isikute informeeritus. Samas ei ole kõnealuste lisameetmete kasutamisele sätestatud konkreetset tähtaega või muid vormilisi nõudeid. Seega ei ole kostja poolt KÜ liikmete teavitamine üldkoosoleku toimumisest lisaks põhikirjas sätestatud viisile ka 06.01.2011 e-kirja teel asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise ajalist korda. Lisaks üldkoosoleku kokkukutsumise ajalise korra rikkumisele heidab hageja kostjale ette ka üldkoosoleku kokkukutsumise viisi. Nimelt on hageja seisukohal, et kostja ei ole järginud KÜ põhikirja p-s 6.4 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb teade üldkoosoleku toimumisest välja panna trepikodades, kuna kostja pani teate üles üksnes 1. korruse trepikotta, kuid hageja nägemuse kohaselt mitte ühegi teise korruse trepikojas. Kostja hageja seisukohaga ei nõustunud ning selgitas, et XXX elamus on üksainus keskne trepikoda, kuna tegemist on ühiselamu tüüpi ehitisega. Samuti on kostja seisukohal, et hageja on keeleliselt segamini ajanud trepikoja ja korruse või trepimademe mõisted. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud ka KÜ põhikirjast tulenevat koosoleku toimumisest teavitamise viisi nõuet. KÜ põhikirja p 6.4 sätestab, et teade üldkoosoleku toimumisest tuleb välja panna trepikodades, kuid nähtuvalt hageja enda esitatud XXX elamuplaanist (lk 198) on ehitisel üks keskne koridor (trepikoda), millest hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Eelviidatud tunnistajate A. B ja I. Š ütlustega on tõendamist leidnud, et üldkoosoleku toimumise teated olid paigutatud 1. korruse stendile ning mõlemasse lifti. Kohus leiab, et selliselt toimides täitis KÜ teate trepikodadesse paigutamise nõuet, kuna ehitises ongi ainult üks trepikoda. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üldkoosoleku toimumise teade oleks tulnud välja panna iga korruse koridoris. Nimelt nähtub ka kostja poolt esitatud „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ väljavõttest (lk 172), et trepikoja näol on tegemist treppi ja trepimademeid sisaldava mitmekorruselise hoone osaga. Seega tuleb grammatiliselt tõlgendades eesti keeles väljendi „trepikoda“ alla mõista vertikaalset püstikut ning see hõlmab kõiki läbitavaid korruseid. Sellest tulenevalt täitis kostja teate trepikotta välja panemise nõude ka olukorras, kus lasi selle valvuril kinnitada üksnes 1. korruse stendile, mitte kõigile erinevatele trepimademetele. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei rikkunud 12.01.2011 üldkoosoleku toimumisest teavitamisel ka kokkukutsumise viisile sätestatud nõudeid. Hageja on seisukohal, et 12.01.2011 üldkoosolekul rikuti nimetatud ajal kehtinud keeleseaduse § 4 lg-st 1 tulenevat õigust mittetulundusühingutes asjaajamisele eesti keeles. Kostja selgitas, et kõnealuse koosoleku läbiviimine toimus vene keeles, kuna kõik osalejad andsid selleks loa ning hagejale vastati tema soovi korral ka eesti keeles. Kohus märgib, et nähtuvalt kohtus 17.04.2012 istungil üle kuulatud tunnistajate JT, AV ja I Š ütlustest nähtub, et kõnealusel koosolekul tõusetus küsimus, mis keeles koosolekut läbi viia. Tunnistaja JT andis ütlusi, et hageja taotles koosoleku läbiviimist eesti keeles, kuid enamik kohalolnutest otsustas, et koosolek toimub vene

keeles (lk 237). Tunnistaja AV andis samuti ütlusi, et hageja soovis koosolekul eesti keele kasutamist, kuid enamuse otsusel sai koosoleku läbiviimise keeleks vene keel (lk 237 pöördel). Tunnistaja I Š andis ütlusi, et koosoleku alguses tõstatati küsimus, mis keeles koosolek läbi viia ning enamus otsustas vene keele kasuks. Samuti küsiti, kas keegi vajab tõlki, kuid ükski eesti rahvusest inimene seda ei palunud (lk 239). Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku läbiviimine toimus tõepoolest vene keeles, mistõttu ei olnud hagejale tagatud kõnealusel ajal kehtinud keeleseaduse redaktsiooni § 4 lg-st 1 tulenev õigus mittetulundusühingus asjaajamiseks eesti keeles. Samas ei tulene nimetatud asjaolust alust 12.01.2011 üldkoosolekult vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuna keeleseaduse rikkumise näol ei ole tegemist ühegi MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud juhuga. Seega ei esine ka antud asjaolu pinnalt alust KÜ 12.01.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Lisaks eeltoodule on hageja kostjale ette heitnud, et 12.01.2011 üldkoosoleku protokolli juurde ei ole võetud tema poolt esitatud proteste. Kostja väitel mingeid eriarvamusi koosoleku juhatajale ei esitatudki. Kohus märgib, et nähtuvalt 17.04.2012 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate JT ja AV ütlustest hageja vastavad protestid siiski koostas. Tunnistaja AV andis ütlusi, et hageja esitas need koosoleku lõpus, kuid enne koosoleku lõppemist (lk 238). Tunnistaja JT andis ütlusi, et ühele hageja eriarvamustest võis alla kirjutada ka tema kui Põhja-Tallinna esindaja (lk 237 pöördel). Tulenevalt MTÜS § 21 lg-st 6 üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Nähtuvalt KÜ 12.01.2011 üldkoosoleku protokollist ei ole vastavaid eriarvamusi siiski protokolli juurde võetud (lk 11-16), kuigi eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja vastavad eriarvamused koostas ja enne koosoleku lõppu ka esitas. Seega üldkoosoleku läbiviimisel rikutud MTÜS § 21 lg-st 6 tulenevat nõuet koosoleku protokolli pidamise suhtes, kuid kohus märgib, et ka kõnealuse puuduse näol ei ole tegemist rikkumisega, mis annaks aluse MTÜS § 241 lg-st 1 lähtuvalt üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tunnistajana ülekuulatud O. G ütlused vaidluse lahendamist ei mõjuta, mistõttu kohus nimetatud tunnistaja ütlusi ei analüüsi. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et koosolek toimus vene keeles. Keele osas on kohus oma otsust põhjendanud. Koosoleku toimumisest etteteatamise aja kohta ütles tunnistaja, et tema mälu järgi oli kutse väljas 6.01.2011. Seega ei saa tunnistaja ütluse alusel vaidlust lahendada, tunnistaja ei mäletanud täpselt, millal koosoleku kutse välja pandi ning, et see võis toimuda 6.01.2011, on vastuolus ülalanalüüsitud tõenditega. Tunnistaja rääkis ka vastuväidete esitamisest, selles osas aga asus kohus seisukohale, et nimetatu ei põhjusta koosoleku otsuste tühisust. Õige ei ole hageja seisukoht, et koosolek ei olnud õigustatud muutma põhikirja, kuna üldkoosolekul osales vähem kui pool ühistu liikmetest, mis on väiksem kui pool ühistu häälte üldarvust. Kostja põhikirja p 7.8.5 järgi peab põhikirja muutmise otsuse poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, mitte 2/3 ühistu liikmetest. Hageja loobus 17.04.2012 istungil alternatiivsest nõudest 12.01.2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning kohus lõpetas 17.05.2012 määrusega selles osas menetluse. Kuna kohtus leidis eeltoodu alusel tõendamist, et kostja ei ole 12.01.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, samuti ei esine muid MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevaid aluseid

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus esitatud hagi MTÜS § 241 lg-st 1, § 20 lg-st 5 lähtuvalt rahuldamata. TsMS § 131 lg 2 järgi on hagihind 1 595 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.