OÜ Estonian Building Invest hagi OÜ Rovertsen vastu täitedokumendist tulenevate kohustuste tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Estonian Building Invest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Estonian Building Invest (registrikood: 11046100), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): OÜ Rovertsen (registrikood: 11120552)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Estonian Building Invest määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 määrus ja saata OÜ Estonian Building Invest hagi OÜ Rovertsen vastu täitedokumendist tulenevate kohustuste tuvastamiseks esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Tagastada OÜ-le Estonian Building Invest (konto nr 334415790008) määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot (tasutud 25.09.2012 Rahandusministeeriumi kontole 333416110002, viitenumber 2900072699). Saata määrus resolutsiooni punkt 3 osas täitmiseks Riigi
1.OÜ Estonian Building Invest (hageja) esitas hagi Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 kohtuotsusest nr 2-11-46165 tulenevate kohustuste tuvastamiseks. Hageja palus määrata kindlaks, milline peab olema Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute fassaadiplaatide laotise paigutus ja tuvastada, et Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute fassaadiplaatide laotise teostamisel tuleb lähtuda Viljandis XXX ja XXX asuvate elamute fassaadiplaatide laotise paigutusest. Samuti taotles hageja hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 084/2012/3129. Hagiavalduse kohaselt hageja kui töövõtja ja OÜ Rovertsen (kostja) kui tellija sõlmisid
02.aprillil 2009 töövõtuleping nr 002, millega hageja kohustus teostama Viljandis XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX elamute fassaadi soojustamise ja viimistlemise tööd. Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsusega nr 2-11-46165 kohustati hagejat asendama Viljandis XXX, XXX ja XXX asuvate elamute fassaadiplaadid. Kostja esitas
9.augustil 2012 kohtutäiturile täitmisavalduse otsuse nr 2-11-46165 täitmiseks. Hageja leidis, et Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsus ei ole objektiivselt täidetav, kuivõrd resolutsioon on sõnastatud liialt üldiselt. Resolutsiooni kohaselt kohustati hagejat asendama Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega. Kohtuotsuses ei viidatud, millist lepingut või konkreetset sätet hageja peaks täitma. Hageja leidis, et asendamisel tuleb lähtuda
21.aprilli 2009 töövõtulepingu tingimustest ja selle alusel koostatud lahendusest. Kostja OÜ Rovertsen arvates pidid plaatide laotised olema pärast asendustööde lõppu samasugused, kui need olid enne asendustööde alustamist. Kuivõrd lepingus puudus viide konkreetsele laotise paigutuse lahendusele, siis algsel fassaadiplaatide paigaldamisel asuti kostjaga kooskõlastatult töid teostama lähtuvalt näidismajade XXX ja XXX lahendusest. Tööde teostamisel lähtuti põhimõttest, et fassaadiplaate tuleb kasutada võimalikult otstarbekalt. Pärast materjali objektile saabumist ja paigaldusega alustamist hakkasid majaomanikud kostjaga laotise paigutuse üle vaidlema, mille tulemusel paigaldas hageja plaadid vastavalt majaomanike soovidele (visuaalselt parimal võimalikul moel arvestades hoonete arhitektuuri). Näidismajade laotised olid tehtud arvestusega, et kuluks võimalikult vähe fassaadiplaati, kuid majaomanike soovi järgi talitades oli materjali kulu ca 30 – 40 % suurem. Materjali tuli seetõttu Hiinast juurde tellida, millega kaasnesid täiendavad kulud. Kostja asus seisukohale, et kokkuleppeid laotise paigutuse muutmise osas ei ole olnud ja hageja põhjustas alusetult kostjale lisakulutusi. Sellest hoolimata nõuab kostja nüüd täitemenetluse raames, et hageja järgiks kokkuleppeid, mida kostja eitas tsiviilasjas nr 2-11-46165. Kuivõrd maakohtu otsus tehti lähtuvalt loogikast, et poolte vahel ei olnud fassaadiplaatide laotise paigutuse osas uusi kokkuleppeid, siis peaks sellest lähtuma ka täitemenetlus. Hageja palus kohtul tuvastada, et fassaadiplaatide laotise paigutus peab lähtuma näidismajade lahendustest. Kohtutäitur nõuab hagejalt kohtuotsuse täitmist, hoolimata sellest, et maakohtu otsuses puuduvad konkreetsed kohustused. Maakohtu otsuses puudub viide täidetavale lepingule ja pooltevahelises töövõtulepingus omakorda puudub regulatsioon, mida täita. 14. septembril 2012 tegi kohtutäitur otsuse asendatava toimingu tegemise kohta, millega lubas kostjal teha kõnealuste elamute fassaadiplaatide asendamise tööd kolmandal isikul võlgniku kulul ja pöörata nende
tööde tegemisel tekkinud kulude katteks sissenõue hageja varale. See tähendab, et kostja sisustab kohtuotsuse oma suva järgi, tellib uued tööd ja hageja peab kandma vastavad kulud ilma, et oleks võimalik tööde põhjendatusel või maksumusele vastu vaielda. Kui kohus peaks nõustuma hageja maakohtu otsuse nr 2-11-46165 tõlgendusega, siis peaks hageja hakkama kostjale täitemenetluses makstud ülemääraseid summasid tagasi nõudma, mistõttu tuleks täitemenetlus käesoleval hetkel peatada.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus keeldus 21. septembri 2012 määrusega OÜ Estonian Building Invest hagi OÜ Rovertsen vastu täitedokumendist tulenevate kohustuste tuvastamiseks menetlusse võtmast ja tagastas hagi OÜ-le Estonian Building Invest. Maakohus leidis, et lähtudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2, § 372 lg-test 4 ja 6 tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast. Hageja taotles, et tuvastataks Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 kohtuotsuse nr 2-11-46165 resolutsiooni sisu, kuid ei taotlenud tulenevalt Tartu Maakohtu otsuses nr 2-11-46165 tuvastatud asjaoludest, et teatud viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Tartu Maakohtu otsuse nr 2-11-46165 kohaselt rahuldati OÜ Rovertsen hagi OÜ Estonian Building Invest vastu lepingu täitmise nõudes ja kohustati kostjat asendama viivitamatult, alustades asendustöödega kahe nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, Viljandis XXX , XXX , XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega. Maakohus leidis, et nimetatud otsuse resolutsioon on selge ja ühemõtteline ning nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni sisuga seoses ei saa tuvastada asjaolusid, mida ei ole hinnatud nõude aluseks olnud menetluses. Hageja nõue puudutas Tartu Maakohtu otsuse nr 2-11-46165 tuvastatud asjaolude sisulist hindamist, mis ei ole TsMS § 368 lg 2 mõttega kooskõlas, kuivõrd hageja taotles otsuse nr 2-11-46165 resolutsiooni sisu tuvastamist. Eeltoodud põhjendustel keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Estonian Building Invest esitas Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja OÜ Estonian Building Invest hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et Tartu Maakohtu otsus nr 2-11-46165 on selge ja täidetav. Jääb arusaamatuks, mida pidas maakohus otsuse nr 2-11-46165 resolutsioonis silmas „lepinguga ettenähtud“ ja „nõuetele vastava“ all. Kohus ei viita resolutsioonis lepingule, millest fassaadiplaatidele ette nähtud nõuded kohtu arvates tulenevad. Töövõtulepinguga nr 002 ei kehtestatud fassaadiplaatidele nõudeid. Kohtuotsusest nr 2-11-46165 ei nähtu, kas tuleb vahetada kõik fassaadiplaadid või ainult osa. Et hageja saaks lepingu täitmise nõude täita ning fassaadiplaadid asendada, oleks maakohus pidanud otsuse resolutsioonis tuvastama lepingutingimustele vastava lahenduse, millega fassaadiplaate kooskõlla viia. Tegemist on analoogse olukorraga Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-31-10, mille puhul kolleegium leidis, et kohtuotsuse resolutsioon, milles kohustati hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon, ei vasta TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele. Resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas
„lepingule vastavuse“ all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta „lepinguga vastavusse viimisena“ mõistab; 2) ei ole hageja hagiavalduses palunud tuvastada asjaolusid, mida nõude aluseks olnud menetluses ei hinnatud, vaid palus tõlgendada maakohtu tahet, mis kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu; 3) on maakohus leidnud, et hageja oleks oma nõude pidanud teisiti sõnastama, kuid ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks; 4) vastab hageja nõude sisu maakohtu poolt soovitule. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluse täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimisel sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Hageja esitas nõude tuvastada, et tema kohustus asendada kõnealuste elamute fassaadiplaadid, seisneb kohustuses teostada töö lähtuvalt näidismajade fassaadiplaatide laotise paigutusest. Hageja nõue vastab TsMS 368 lg 2 mõttele ja Riigikohtu poolt otsuse nr 3-2-1-134-10 p-s 11 antud tõlgendusele; 5) ei tulene ei kehtivast materiaal- ega menetlusõigusest maakohtu nõue, et hageja tooks hagiavalduse resolutsioonis eraldi välja asjaolusid, millele tuginedes ta oma seisukoha esitab. Need asjaolud tuleb välja tuua hagiavalduse põhjendavas osas, mida hageja ka tegi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Estonian Building Invest määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 määrus tühistada ning OÜ Estonian Building Invest hagi OÜ Rovertsen vastu täitedokumendist tulenevate kohustuste tuvastamiseks tuleb saata esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Riigikohus on kohtuotsuse nr 3-2-1-31-10 punktis 20 asunud seisukohale, et „Spetsiifilise tuvastusnõude annab TsMS § 368 lg 2. Selle esimese lause järgi võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Samasuguse nõudega hagi võib sama sätte teise lause järgi esitada ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Kolleegiumi arvates tulenes samasugune õigus sissenõudjale või võlgnikule ka TsMS § 368 lg 2 enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema.“
6.Käesoleval juhul esitas OÜ Estonian Building Invest Tartu Maakohtule tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 mõistes. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal hagi esitamiseks õiguslik huvi olemas, kuivõrd Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11 46165 alusel on algatatud täitemenetlus ning täitemenetluses on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel selle üle, kuidas täitmine peab toimuma.
7.Käesoleval juhul on täitedokumendiks, mille täitmise üle on tekkinud vaidlus, Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsus (tl 7-9). Nimetatud kohtuotsuse resolutsioon on sõnastatud järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Rovertsen hagi OÜ Estonian Building Invest vastu lepingu täitmise nõudes;
2.Kohustada kostjat asendama viivitamatult, alustades asendustöödega kahe nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega.“ Õige on määruskaebuse esitaja väide, et Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsuse resolutsioon osas, milles kohustati kostjat asendama Viljandis XXX, XXX, XXX ja XXX asuvate elamute alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega, ei vasta TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele. Resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas „asendada alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega“ all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta „asendada alumiiniumkattega fassaadiplaadid lepinguga ettenähtud ja nõuetele vastavate fassaadiplaatidega“ all silmas peab, s.o kuidas ja milliste fassaadiplaatidega tuleb asendustöö teha. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et fassaadiplaadid ei vastaks lepinguga ettenähtud tingimustele, vaidlus on tekkinud Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsuse täitmisel fassaadiplaatide laotise paigutuse osas, s.o vaidlus on selles, kas asendustööde teostamisel tuleb lähtuda näidismajade XXX ja XXX laotise paigutusest või fassaadide laotiste paigutused peavad olema sellised, nagu enne asendustöödega alustamist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd eramute fassaadiplaatide laotise lepingujärgne või kokkulepitud paigutus on ebaselge ja Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsuse resolutsioonis ei ole fassaadiplaatide laotise paigutuse osas seisukohta võetud, siis on hageja õigustatult esitanud tuvastushagi tuvastamaks, et tema poolt esitatud viisil Tartu Maakohtu 12. juuni 2012 otsust täites saab selle lugeda täidetuks.
8.Tartu Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et tuleb keelduda hageja avaldust menetlusse võtmast, kuivõrd hageja ei taotlenud maakohtule esitatud hagis tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Juhul, kui maakohus jääb endiselt oma seisukohale, on tal õigus tulenevalt TsMS §-st 3401 anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ebaõige on keelduda maakohtu poolt nimetatud alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
9.TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastada. TsMS § 372 lg 5 alusel ei ole käesolev määrus kaevatav Riigikohtule.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.