Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Rxxx Vxxxxx kanda. Mõista välja Rxxxx Vxxxxxxx menetluskulu (pool tasutud riigilõivust) katteks 271,62 eurot Swedbank AS kasuks. Tagastada Swedbank AS-le pool tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot hageja arvelduskontole nr . 227000000016 Swedbank*is. Selgituseks märkida: „poole riigilõivu tagastamine hagis Rxxxx Vxxxxx vastu“. Riigilõivu tagastamiseks saata kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, mistõttu otsuse peale ei saa kaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 17.05.2012. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Vxxxxx vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on Rxxxx Vxxxxx võlgnevus hageja ees 3803,61 eurot, mis tuleneb järgmistest lepingutest: 1)väikelaenulepingust nr . 07-034664-VL 23.02.2007. Selle lepingu alusel tasumata võlgnevus on kostjal 216,37 eurot, millest põhiosa 0,00 eurot, intress 192,62 eurot, viivis 23,75 eurot. 2) väikelaenulepingust nr . 08-033117-VL 06.03.2008. Selle lepingu alusel tasumata võlgnevus on kostjal 1023,51 eurot, millest põhiosa 471,57 eurot, intress 290,35 eurot, viivis 261,59 eurot. 3) väikelaenulepingust nr . 08-137415-VL 20.09.2008. Selle lepingu alusel tasumata võlgnevus on kostjal 1285,58 eurot, millest põhiosa 840,38 eurot, intress 163,64 eurot, viivis 281,56 eurot. 4)eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on 89,99 eurot, millest põhiosa 4,26 eurot, intress 48,57 eurot, viivis 37,16 eurot. 5)püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 1188,16 eurot, millest põhiosa 1036,30 eurot, intress 3,63 eurot ja viivis 148,23 eurot. Kokku kostja võlgnevus hageja ees erinevate lepingute alusel 3803,61 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja nõuet ei vaidlustanud, kuid palus võimalust tasuda osade kaupa alates novembrikuust 2012, kuna ta maksab seni muid maksekohustusi (tl.63). Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et ta tunnistab nõuet kogu ulatuses, kuid soovib tagasimakseid teha alates alanud novembrikuust nii, et iga kuu läheb kohe otse raha maha 250 eurot. Kostja on arvutanud, et siis saaks ta maksed umbes pooleteise aastaga tehtud. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ja palus asja arutada hageja osavõtuta. Hageja tegi kirjalikult ettepanekud: kui kostja hagi õigeks võtab ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis loobub ka hageja apellatsioonkaebus esitamise õigusest, palub hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, jätta menetluskulud kostja kanda ja hageja palub sellisel juhul pool tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot hagejale tagastada. Kostja kinnitas, et kohtuotsusele ta kaebust esitada ei soovi ja on nõus, et kohtuotsus tehakse vastavalt hageja ettepanekutele. Kostja sooviks, et juba novembrikuus läheks tema

2 (3)

Swedbangas olevale kontole laekuvast rahast maha 250 eurot käesolevas asjas käsitletava võla katteks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud. Pooled on kohtule avaldanud, et nad loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega saab otsuse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata TsMS § 444 lg.2 alusel, määrata poole riigilõigu tagastamine hagejale TsMS § 150 lg.2 p.3 alusel ja kostja taotlusel määrata otsuse täitmise kord TsMS § 445 lg.1 alusel. Kohus peab põhjendatuks otsuse täitmise korra määramist juba kohtuotsusega, kuna selline on kostja taotlus ja see ei jäta hõljuvat olukorda otsuse täitmise ootamiseks. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramist õigustab ka asjaolu, et kostja taotletud täitmise viis on tema poolt läbi mõeldud, täitmiseks võimetekohane ja ei ole teada muid otsuse täitmise viise, mis annaksid pooli rahuldava kiirema tulemuse. Kohus selgitas kostjale otsuse täitmise korda ja kostjale vajalikke toiminguid. TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel tunnistab kohus täidetavaks.

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg.2 p.3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on avaldanud soovi pool tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot temale tagastada. Kogu riigilõiv summas 543,24 eurot on Swedbank AS poolt tasutud maksekorraldusega nr . 30656 01.06.2011. Kuna on olemas TsMS § 150 lg.2 p.3, lg.4 alus poole riigilõivu tagastamiseks, tuleb 271,62 eurot hagejale tagastada.

Kohtunik Ü. Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.