Hageja Swedbank Liising AS (10434248), lepinguline esindaja adv Rando Maisvee Kostja T. T. (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Ott Saame
T.
T.
vastu
RESOLUTSIOON
1.Keelduda hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uute tõendite (projekt nr 152012 ja fotod X XX- X korter XX ning XX rõdudelt) ning 01.11.2012 ringkonnakohtule esitatud täiendava tõendi (poolte e-kirjavahetus) vastuvõtmisest ja tagastada need esitajale.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.08.2012 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus.
3.Jätta kuni 09.03.2012 maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud Swedbank Liising AS kanda ja peale 09.03.2012 tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Swedbank Liising AS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Swedbank Liising AS esitas 25.05.2010 hagi T. T. vastu täitedokumendi selgitamiseks. Hageja palus tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse (tsiviilasi nr 2-05129) punkti nr 2 saab sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse osas lugeda täidetuks Tallinnas, aadressil X XX-X asuva elamu korterite nr XX ja nr XX ühise rõdu sadevete äravoolu trapi ja renni ummistusest puhastamisega.
7.06.02.2012 esitas hageja taotluse hagi laiendamiseks, mille maakohus rahuldas 09.03.2012 määrusega. Hagi laienduses palus hageja tuvastada, et 24.11.2006 otsuse saab sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse osas lugeda täidetuks Tallinnas, aadressil X XX-X asuva elamu korterite nr XX ja nr XX ühise rõdu ning korteri nr XX rõdu sadevete äravoolu trapi ning renni ummistusest puhastamisega, samade korterite rõdude nõuetele vastava sadevete süsteemi projekteerimisega ja projektile vastavate trappide ja torudega asendamisega ning olemasoleva süsteemi sulgemisega. Kostja vastuväited
8.Kostja hagiga ei nõustunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud sadevete läbijooksu probleemi kõrvaldamise kohustuse saab lugeda täidetuks Tallinnas, X XX-X asuva elamu nõuetele vastava sadevete süsteemi projekteerimisega, olemasoleva süsteemi (koos trappide, äravoolutorustikuga) lammutamisega ja vastavalt projektile nõuetekohaste trappide ja torude asendamisega. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
10.Kuna nõue kuulus rahuldamisele vaid ühe viisi osas (vana süsteemi lammutamine ja uue nõuetekohase projekti tegemine ja sellekohase süsteemi ehitamine), mida ei ole eitanud ka kostja, ja ühe viisi osas mitte (süsteemi puhastamine), millele on omakorda viidanud ka kostja, siis on põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jätta kuni 09.03.2012 tekkinud menetluskulud hageja kanda.
11.25.05.2010 esitatud hagi esialgseks esemeks oli tuvastada, et täitedokumendi saab lugeda täidetuks rõdu sadevete äravoolutrapi ja renni ummistusest puhastamisega. Hagi laiendamisel 06.02.2012 soovis hageja, et täitedokumendi saaks lugeda täidetuks lisaks puhastustegevusele ka nõuetele vastava sademetevete süsteemi projekteerimisega ja projektile vastavate trappide ja torude asendamisega ning olemasoleva süsteemi sulgemisega. Seega kuni hagi laiendamiseni toimus menetlus üksnes puhastamise nõude osas. Kostja vaidles sellele nõudele vastu ning maakohus jättis selle rahuldamata. Tegemist on olukorraga, kus hagi laiendamiseni vaidles kostja ainsale menetluses olevale nõudele põhjendatult vastu. Seega oleks maakohus pidanud vastavas osas kohaldama TsMS § 162 lg 1 ning menetluskulud kuni hagi laiendamiseni jätma hageja kanda.
12.TsMS § 163 kohaldamine on antud olukorras ekslik. Üksnes formaalselt on tegemist olukorraga, mida saab menetluskulude jaotamise mõttes kirjeldada kui hagi osalist rahuldamist. On oluline, et kuni hagi laiendamiseni ei olnud kostjal mingit muud võimalust, kui vastu vaielda ainsale esitatud nõudele nii, nagu see oli esitatud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub võtta tõenditena vastu projekti nr 152012 ja fotod X XX- X korter XX ning XX rõdudelt. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb kaevatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas.
16.Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda seoses hagi osalise rahuldamisega.
17.Vaidlus poolte vahel seisnes selles, et hageja arvates piisas kohtuotsuse, mis kohustas hagejat kõrvaldama sadevete läbijooksu probleemi, täitmiseks üksnes rõdu sadevete äravoolutrapi ja renni ummistusest puhastamisest. Kostja ei nõustunud, et sadevete läbijooksu probleemi on võimalik lahendada üksnes trapi ja renni puhastamisega, kuna leidis, et tegemist on elamu konstruktsioonis esinevate puudustega.
18.06.02.2012 kohtule esitatud hagi laiendamise dokumendis nõustus hageja sellega, et sademevete läbijooksu probleemi lahendamiseks on vaja projekteerida uus sadevete süsteem, see välja ehitada ja olemasolev süsteem sulgeda, millega ka kostja nõustus.
19.Seega kuni hagi laiendamiseni vaidles kostja põhjendatult nõudele vastu ning maakohus jättis selle nõude ka rahuldamata. Seega tuleb kostja poolt kuni 09.03.2012 kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
20.Selles, et alates 09.03.2012 kantud menetluskulud on jäetud poolte endi kanda, vaidlust pole.
21.Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastusele uute tõenditena projekti nr 152012 ja fotod X XX-X korter XX ning XX rõdudelt ning 01.11.2012 veel täiendava tõendina poolte ekirjavahetuse. Esitatud tõendid ei ole apellatsioonimenetluses oleva vaidluse seisukohalt
asjakohased, mistõttu keeldub ringkonnakohus uute tõendite vastuvõtmisest ning tagastab need esitajale
22.Kuna kostja apellatsioonkaebus kuulub täielikult rahuldamisele, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.