2-12-18044/11 - Asjaõigus - Piiratud asjaõiguse asjad - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Kohtu seisukoht 12.10.2012 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. 14.11.2005 sõlmitud kinnistu jagamise ja kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis on sõlmitud * ja Tarmo Kriis vahel p 4.1. kohaselt omanik * ja hoonestaja Tarmo Kriis leppisid kokku, et omanik seab hoonestaja kasuks kinnistule tasulise hoonestusõiguse tähtajaga 99 aastat. Lepingu p 4 .4. järgi hoonestusõigus tekib ja selle tähtaeg hakkab kulgema alates selle kandmisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest /tl 16/ nähtub, et hoonestusõigus Tarmo Kriis kasuks on sisse kantud 15.12.2005. Lepingu p 5.1. sätetel hoonestaja on õigustatud ja kohustatud hoonestusõigusega koormatavale kinnistule püstitama palkelamu ja majapidamishoone ja tagama selle säilimise. Lepingu p 6.1.1. järgi pidi hoonestaja maksma tasu 1 316 krooni aastas. Arvestades krooni ja euro vahetuskurssi on tasu suurus 84,1 eurot aastas. Tasu tuli maksta p 6.1.2. järgi üks kord aastas hiljemalt 10. jaanuariks järgneva perioodi eest ette. Lepingu p 6.1.5. järgi oli hoonestajal kohustus maksta viivist 0,1% põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et 15.12.2005 on regitriossa nr * * jakku sisse kantud kanne nr *, mille järgi kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reallkoormatis kinnistule nr *. Reaalkoormatise rahaline väärtus on 1316,00. Lepingu p 7 kohaselt omanik koomab kinnistu selle igasuguse võõrandamise korral ostueesõigusega igakordse hoonestaja kasuks, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Vastav kanne kinnistusraamatusse on tehtud 15.12.2005. 29.10.2007 on notari poolt väljastatud pärimisõiguse tunnistus /tl 35-36/, mille kohaselt on 10.01.2007 surnud * pärandvara üle läinud Õnne Paadikule. Muu hulgas päris hageja * asuva hoonestamata * kinnistu, pindalaga 0,9 ha, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Hiiu kinnistusjaoskonna registriosa nr *. Õnne Paadik on kinnistu ainuomanikuna sisse kantud kinnistusraamatusse 08.11.2007. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hoonestaja Tarmo Kriis ei ole täitnud lepingu p 5.1. nimetatud kohustust. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostjal on tasumata 2010, 2011 ja 2012 eest hoonestusõiguse tasu. Hoonestusõiguse tasu on 84,1 eurot aastas, mis teeb 252,3 eurot 2010, 2011 ja 2012 aasta eest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 254 lg 1 sätestab, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pooled on tasu maksmise kohustuses kokku leppinud. AÕS § 254 lg 4 kohaselt hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Vastav kanne on kinnistusraamatusse tehtud. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. Eeeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 76 lg 1 ja AÕS § 254 la 1 ja 4 rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasu hoonestusõiguse eest 2010, 2011 ja 2012 aasta eest summas 252,3 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on leppinud kokku, et viivise määr on 0,1% põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis päevas on hoonestusõiguse aastatasult 0,084 eurot (84,1x0,1%). 2010 aasta eest saab viivist arvestada alates 11. jaanuarist 2010, sest kohustuse täitmise päev lepingu p 6.1.2. oli 10. jaanuar. Viivis 2010 aasta eest tuleb tasuda 355 päeva eest, mis teeb 29,82 eurot (355x0,084). 2011 aasta eest nõuab hageja viivist samuti kogu aasta eest, kuid kohustus 2011aasta eest muutus sissenõutavaks alles 11.01.2011, seega viivitatud päevi 2011 oli 355 ja viivis 29,82 eurot. 2012 aasta eest nõuab hageja viivist esimese viie kuu ehk 152 päeva eest. Arvestades seda, et 2012 aasta eest muutus viivis sissenõutavaks alates 11.01.2012 on põhjendatud viivise väljamõistmine ajavahemiku 11.01.2012 kuni 31.05.2012 so 142 päeva eest summas 11,93 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 71,57 eurot. Lepingu p 12.4 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Sama põhimõtte sätestab AÕS § 244 1 lg 1. Puudub vaidlus, et kostja on jätnud kinnistule palkelamu ja majapidamishoone püstitamata ning hoonestusõiguse tasu maksmata kolme aasta eest. Tegemist on kostja poolsete lepingutingimuste oluliste rikkumistega. Tagasi langemise nõudeõigus on asjaõiguslik nõue ja kulub maatüki igakordsele omanikule. Langemine omanikule eeldab notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande muutmist. AÕS § 64 1 järgi kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kostja vabatahtlikult nõusolekut hoonestusõiguse omanikule langemiseks ei ole andnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodu alusel ja juhindudes AÕS § 244 1 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel asendab kohus kostja Tarmo Kriisi nõusoleku hoonestusõiguse hageja nimele kandmiseks käesoleva kohtulahendiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 järgi menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõude täies ulatuses, mis puudutab asjaõiguslikku nõuet ning rahalise nõude osas 99,19 %. Hageja on palunud jätta kostja kanda hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja kanda jätta kohtukuludest riigilõiv, kuid kohtuvälised kulud sh esindajate kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusoalistelt sissenõudmise piirmäärad peab silmas TsMS § 218 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud õigusteadmistega esindaja kulusid, mitte aga perekonnaliikmetena esindajate, kes on nimetatud TsMS § 218 lg 1 p 5 kulusid. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude, millega hageja taotles lepingulise esindaja kulude kostja kanda jätmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja kanda jätta menetluskuludest riigilõiv. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.