Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt müüs OÜ DA K 17.06.2008.a notariaalse müügilepinguga kostjale kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn, müügihinnaga 5 000 000 krooni. Sellest summast 808 500 krooni kohustus ostja tasuma müüjale müügilepingu sõlmimise ajal ning summa 4 191 500 krooni kohustus ostja tasuma müüja kontole 21 päeva jooksul müügilepingu sõlmimisest. Kostja ei ole 319 558, 24 eurot tasunud. Kostja on tasumata summa tasumisega viivituses alates 09.07.2008.a. Müügilepingu kohaselt oli viivisemäär 0,03 % päevas tasumata summalt. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 102 666,06 eurot. 28.12.2009.a loovutas DA K nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 319 558,24 eurot ja viivis sh edasiulatuvalt. Viivist palub hageja arvestada alates 17.06.2008.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusele esitatud vastuse ja nende täpsustuste kohaselt oli OÜ-l IBS võlgnevus OÜ DA K ees summas 5 000 000 krooni vastavalt 17.06.2008.a. kinnistu müügilepingule. OÜ-l IBS oli õigus nõuda OÜ-lt DA K materiaalse kahju hüvitamist summas 2 993 833,49 krooni ja summas 3 558 500 krooni. Kokku summas 6 552 333,49 krooni. Pooled tasaarvestasid oma nõuded. Vastuste täpsustuste kohaselt ei ole hageja esitanud nõuete omandamist kinnitavaid dokumente. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal on nõue kostja vastu. Kostja palub kohaldada aegumist. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse aluseks olev nõue muutunud sissenõutavaks 2008.a. juulis. Hagiavaldus esitati kohtusse 28.09.2011.a seega oli möödunud 3 aastane tähtaeg. Juhul kui kohus asub seisukohale, et tasaarvestust ei ole enne käesoleva kohtumenetluse alustamist toimunud, siis esitab kostja alternatiivsed vastuväited seoses tasaarvestusega. Kostja leiab, et tal on võimalik hageja nõue oma nõudega tasaarvestada. Kostjal puudus võimalus kasutada ostetud kinnistut aadressil XXX, Maardu kuni 2009.a jaanuarikuuni. Kostja esitas müüjale kinnistu kasutamise eest arved summas 76 534,58 eurot. Kinnistu müüja ei lubanud kostjat ostetud lao ruumidesse ning pidas kinni kostjale kuuluvat kaupa, mis oli ladustatud üürilepingute alusel. Sellest tulenevalt ei suutnud kostja täita endale võetud kohustusi kolmandate isikute ees. Sellega tekitas DA K OÜ kostjale varalist kahju summas 25 324 eurot. Kinnistu ostja on takistanud 688 tonni Portlandi tsemendi mahalaadimist. Seisuga 19.01.2009.a on tsement muutunud kõlbmatuks, mille tõttu tekkis kahju 72 240 eurot. Valesti kauba pealelaadimise ja kauba kahjustamise tõttu

11.06.2007.a. tekitas DA K OÜ kostjale kahju 17 224,19 eurot. Kostja on tasunud kohtutäiturile RS täituri tasu summas 3 195,58 eurot kinnistu aadressil XXX, Maardu müügitehingu teostamisel. Kostja on tasunud ka 51 672,57 eurot A -AA OÜ-le täitemenetluse kinnistu müüja suhtes lõpetamiseks, samuti on kostja tasunud kinnistul lasunud hüpoteegi kustutamise eest.. Nõude loovutamine hagejale ei ole põhjendatud ka seetõttu, et nõusolekut sellise loovutamise teostamiseks loovutaja nõukogu poolt antud ei ole. Kostja sai loovutamisest teada alles kohtumenetluse käigus. Kostja eeldas, et tasaarvestus on toimunud enne nõude esimest loovutamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. OÜ DA K (müüja) müüs 17.06.2008.a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga (tlk 312318) kostjale (ostja) kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn, müügihinnaga 5 000 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 3 kohustus ostja 808 500 krooni tasuma müüjale müügilepingu sõlmimise ajal ning summa 4 191 500 krooni kohustus ostja tasuma müüja kontole 21 päeva jooksul müügilepingu sõlmimisest. I. Hageja, kellele nõue on väidetavalt loovutatud, nõuab kostjalt müügilepingujärgsete summade tasumist. Käesolevas asjas on kostja tuginenud sellele, et nõue on tasaarvestusega OÜ DA K (edaspidi ka algne võlausaldaja) ja kostja vahel lõppenud. Asja materjalidest nähtuvalt esitas algne võlausaldaja OÜ DA K 13.04.2009.a. kostjale ettepaneku (tlk 153, tõlge tlk 152), mille kohaselt kinnitab, et OÜ-le DA K on kostja poolt laekunud 2009.a. kahju hüvitamise nõue summas 3 558 500 krooni ja 2009.a. summas 2 993 833,49 krooni. Kuna notariaalse 17.06.2008.a ostu-müügilepingu järgi ei ole tasutud OÜ-le DA K 5 000 000 krooni, siis teeb OÜ DA K ettepaneku, et nõuded tasaarvestatakse juhul, kui kostja loobub ka 1 552 333,49 krooni nõudest. 21.04.2009.a. teatas kostja (tlk 155, tõlge tlk 154), et nõustub nimetatud pakkumisega ning lõppenuks loetakse 15.06.2008.a. notariaalsest ostu-müügilepingust tulenev nõue ja kostja nõuded OÜ DA K vastu summas 2 993 833,49 krooni ja 3 558 500 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kuna algse võlausaldaja 13.04.2009.a tasaarvestuse ettepanek on tingimuslik, siis ei ole kohtu arvates tasaarvestus ühepoolse tahteavaldusena VÕS § 198 järgi kehtiv. VÕS § 198 on dispositiivne. Seega, kuigi tasaarvestus ei ole seaduse kohaselt leping, vaid võib toimuda tasaarvestuse õigust omava isiku ühepoolse tahteavalduse kaudu, võivad pooled omavahelises suhtes tasaarvestuse vormistada lepinguna. Kohus on seisukohal, et OÜ DA K 13.04.2009.a. tasaarvestuse ettepanekut kostjale tuleb lugeda pakkumuseks e oferdiks tasaarvestuse lepingu sõlmiseks. Kostja esitas aktsepti nimetatud pakkumusele 21.04.2009.a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas OÜ DA K on kostja aktsepti kätte saanud. Kostja on asjas väitnud, et edastas aktsepti lihtkirjaga. VÕS § 9 lg 2 esimese lause kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud alates ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolu, et OÜ DA K sai kostja aktsepti kätte isiklikult, samuti on tõendamata, et see toimetati kostja asukohta. Seega tuleb asuda seisukohale, et tasaarvestuse lepingut ei saa lugeda sõlmituks. Tasaarvestust OÜ DA K ja kostja vahel ei ole toimunud. II. Hagiavalduse kohaselt loovutas OÜ DA K eelviidatud müügilepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Poolte vahel on vaidlus selles, kas loovutamine on kehtiv. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesolevas asjas on hageja esitanud OÜ DA K ja hageja vahel 28.12.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tlk 23-25). Nõude loovutamise lepingu sõlminud lepingupooled, SS kui loovutuse saaja ja OÜ DA K kui loovutaja, leppisid p-s 1 kokku, et nõue tuleneb 17.06.2008.a OÜ DA K ja OÜ IBS vahel sõlmitud notariaalsest kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust ning lepingu p 2.1. kohaselt loovutab loovutaja lepingu p-s 1 nimetatud nõude loovutuse saajale. Loovutaja loovutab nõude tervikuna loovutuse saajale koos kõigi õigustega ja kõrvalnõuetega. Kohtu arvates on hageja tõendanud, et vaidlusalune nõue on temale loovutatud. Kostja väide, et loovutamist ei ole toimunud, ei ole põhjendatud arvestades VÕS § 170 sätestatut. Seoses kostja poolt viidatud OÜ DA K ja IK vahel sõlmitud sama nõude loovutamisega, peab kohus vajalikuks osutada 28.11.2009.a. nõude loovutamise lepingu p-le 1.1.1, mille kohaselt kinnitab OÜ DA K , et OÜ DA K ja IK vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust on mõlemad pooled taganenud ning OÜ DA K on loovutatava nõude omanik. Kohus on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt ei ole nõude loovutamine kehtiv, kuna puudub OÜ DA K nõukogu nõusolek, ei ole asjakohane. Äriseadustiku § 180 lg 4 järgi kui osaühingul on nõukogu peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte järgi ei ole kolmandal isikul e kostjal õigus sekkuda äriühingu sisesuhetesse sh ka äriühingu juhatuse ja nõukogu vahelistesse suhetesse. III.

OÜ DA K

müüs 17.06.2008.a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga (tlk 312-318) kostjale kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn, müügihinnaga 5 000 000 krooni. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on kinnistu müüjale või nõude omajale e hagejale 5 000 000 krooni tasunud. IV.

Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et tasaarvestust algse võlausaldaja ja kostja vahel pole toimunud esitas kostja ka kohtumenetluses tehtud tasaarvestuse vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt on tal algse võlausaldaja vastu nõuded, mille tõttu tasaarvestamisel nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja nõuded algse võlausaldaja vastu on aegunud. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, lg 3 p 2 kohaselt võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Kuna kostja on väitnud, et tema nõuded algse võlausaldaja vastu tekkisid enne kui ta loovutamisest teada sai, loovutamisest sai ta teada hagiavalduse esitamisel, siis on kostjal õigus nõuded algse võlausaldaja vastu tasaarvestada hageja nõudega. Hageja väited kostja nõuete aegumise kohta ei ole põhjendatud. VÕS § 200 lg 2 võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõue tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Käesolevas asjas on kostja tuginenud sellele, et nõuded algse võlausaldaja vastu tekkisid 2008 ja 2009.a. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et kostjal on õigus temale kuuluvad nõuded tasaarvestada, isegi juhul kui leiaks tõendamist, et need nõuded on käesoleval ajal aegunud. Kuna kostjal oleks õigus nõuded tasaarvestada isegi juhul, kui leiaks tõendamist et need on aegunud, siis leiab kohus, et puudub vajadus analüüsida kas kostja nõuded on tegelikult aegunud. V. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli algse võlausaldaja vastu nõuded, mida ta saaks tasaarvestada hageja nõudega. Kostja väidete kohaselt tulenevad tema nõuded algse võlausaldaja vastu sellest, et ta tasus kohtutäiturile RS täituri tasu summas 50 000 krooni aadressil XXX, Maardu müügitehingu teostamisel. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja tasus RS`ale 50 000 krooni (tlk 235). Kinnistu müügilepingu p-s 2.2 (tlk 314) leppisid ostja ja müüja kokku selles, et nimetatud summa tasub kostja. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et müüja pidi selle summa tasuma kostjale. Samuti väidab kostja, et ta tasus 808 500 krooni A -AA OÜ-le täitemenetluse lõpetamiseks hageja õiguseellase suhtes, samuti kustutati kinnistu peale seatud hüpoteek. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja tasus A -AA OÜ-le 808 500 krooni (tlk 236). Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud, et selle summa tasumisest tekkis tal nõudeõigus algse võlausaldaja vastu. Hageja väidete kohaselt puudus OÜ-l DA K sissenõutav võlgnevus OÜ A -AA ees. Kuna selline sissenõutava võlgnevuse olemasolu ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka see, et kostja tasus summa algse võlausaldaja eest. Kostja on esitanud OÜ DA K osanike otsuse (tlk 240, tõlge tlk 284), millega soovib tõendada, et nõusolek kostja poolt OÜ-le A -AA tasutud summa hüvitamiseks on äriühingu poolt väljendatud. Asja materjalidele lisatud OÜ DA K registrikaardi väljavõtte kohaselt ei ole nimetatud osanike otsuse allakirjastanud isikud äriühingu osanikud. Tegemist ei ole ka juhatuse liikmetega kes taolist heakskiitu võiksid väljendada. Seega ei ole nimetatud tõend asjakohane. Nõue, mis on seotud sellega, et kinnistule seatud hüpoteegi kustutamiseks tuli ostjal tasuda summa, algse võlausaldaja vastu on samuti tõendamata, kuivõrd müügilepingu p-dest 1.5 ja 1.8.4 nähtuvalt ostis kostja kinnistu koos hüpoteegiga. Puudub kokkulepe, et hüpoteegi kustutamisega tekib kostjal nõudeõigus algse võlausaldaja vastu.

Kostja on seisukohal, et algne võlausaldaja tekitas temale kahju, kuna kostjal puudus võimalus kasutada ostetud kinnistut aadressil XXX, Maardu kuni 2009.a jaanuarikuuni. Kinnistu müüja ei lubanud kostjat ostetud laoruumidesse ning pidas kinni kostjale kuuluvat kaupa, mis oli ladustatud üürilepingute alusel. Sellest tulenevalt ei suutnud kostja täita endale võetud kohustusi kolmandate isikute ees. Sellega tekitas DA K OÜ kostjale varalist kahju summas 25 324 eurot. Kostja on väitnud, et kinni peeti puurmasin ja restorani mööbel. Käesolevas asjas on kohtu arvates täielikult tõendamata tekkinud kahju seoses kinnipeetud restorani mööbliga. Puurmasina olemasolu 16.07.2008.a. OÜ DA K laos on kohtu arvates tõendatud revisjoni aktiga (tlk 382, tõlge tlk 385). Asja materjalidest nähtub, et OOO R.M.E esitas pretensiooni RTEOÜ nimele seoses sellega, et puurmasinat ei ole ära saadetud (tlk 381, tõlge tlk 310). Esitatud on ka kviitung OOO R.M.E poolt RTEOÜ-le trahvisumma tasumiseks (tlk 311). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole veenvalt tõendanud, et temal tekkis RTEOÜ ees kahju hüvitamise või leppetrahvi tasumise kohustus seoses puurmasina saatmisega viivitamisega. Kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu RTEOÜ võlatunnistusega (tlk359, tõlge 386), kuid kohtu arvates ei ole sellega veenvalt tõendatud, et kostja lepingupartneril tekkis kostja vastu kahju hüvitamise või leppetrahvi nõudeõigus. Kuna nimetatud nõue on tõendamata, ei ole tõendatud ka kostja kahju hüvitamise nõue algse võlausaldaja vastu. Kostja väidete kohaselt takistas algne võlausaldaja 688 tonni Portlandi tsemendi mahalaadimist. Seisuga 19.01.2009.a on tsement muutunud kõlbmatuks, mille tõttu tekkis kahju 72 240 eurot. Kostja on asjas esitanud tõendid (tlk 275-277, 336, 337), millest nähtub, et kostja on ostnud OÜ-lt F tsementi, kuid jätnud selle eest esitatud arved tasumata. OÜ F loovutas nõude OÜ-le A (tlk 383-384) ja kostja tasus OÜ-le A nõutud summad (354). Kostja esitatud tõendid tõendavad tema lepingulist suhet OÜ-ga F ja seda, et ta jättis oma lepingulised kohustused, tasuda ostetud kauba eest, täitmata. Algse võlausaldaja poolt kahju tekitamine on jäänud täielikult tõendamata. Tõendamata on jäänud juba kahju tekkimine kostjale endale. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et AS L 10.11.2008 kirjast (tlk 214, tõlge tlk 29) nähtuvalt takistab V.M tsemendi pealelaadimist. Tuleb osutada, et kostja väide kahju tekkimise kohta seisneb selles, et tsementi ei saanud maha laadida. Seega puudub sellel tõendil ja kostja väidete vahel seos. Kostja väidete kohaselt tekitas algne võlausaldaja valesti kauba pealelaadimise ja kauba kahjustamise tõttu 11.06.2007.a kostjale kahju 17 224,19 eurot. Kohus on seisukohal, et ka see kahju nõue on jäänud tõendamata. Asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 215-225, 291, 334-335, 338, 378-379, 398) ei nähtu kahjustada saanud kauba seos algse võlausaldaja tegevusega. Nõuded seoses kauba kahjustamisega on esitatud kolmanda isiku ja kostja vastu. Asjas on esitatud kostja ja algse võlausaldaja vahel sõlmitud leping nr 21 (tlk 226-230, tõlge tlk 292-295), kuid see ei ole kohtu arvates veenev tõend kahju nõude tõendamiseks. Tõendamata on jäänud see kus konkreetne kaup peale laaditi ja kes selle kauba peale laadis. Kostja on seisukohal, et tal on algse võlausaldaja vastu saamata jäänud tulu nõue. Asjast nähtuvalt müüs OÜ DA K 17.06.2008.a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga (tlk 312318) kostjale kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn. 17.06.2008.a. vastuvõtmise aktiga (tlk 268) on tõendatud, et algne võlausaldaja andis ostetud kinnistu kostjale üle. Kostja väidab, et edaspidi ei saanud ta kinnistut kasutada, kuna algse võlausaldaja juhatuse liige V.M takistas seda. Sisuliselt tugineb kostja sellele, et peale kinnistu üleandmist võttis algne võlausaldaja kinnistu omavoliga enda valdusesse. Saamata jäänud tulu nõudeõigus tuleneb asjaõigusseaduse §-st 85 lg 2. Kostja on arvestanud, et tema saamata jäänud tulu moodustab 197 685,92 eurot (tlk 327). Saamata jäänud tulu on kostja arvestanud selliselt, et kuna tema 2007.a kasum moodustas 395 371,84 eurot ja 2008.a ei saanud kostja kasutada ostetud kinnistut 6 kuu jooksul, siis moodustab saamata jäänud tulu pool 2007.a saadud kasumist.

Kohus on seisukohal, et kostja kahju saamata jäänud tulu näol on jäänud täielikult tõendamata. Tõendamata on juba kahju olemasolu ja selle suurus, rääkimata muudest kahju nõude aluseks olevate elementide tõendamisest. Kostja esitas algsele võlausaldajale kinnistu arendamise eest arved (tlk 202-203 ja 278-281). Kostja väidete kohaselt on need arved tasunõue kinnistu kasutamise eest. Nimetatud nõue on sisuliselt alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et ka see nõue on jäänud kostjal veenvalt tõendamata. Ainuüksi esitatud arved ei tõenda, kinnistu kasutamise eest on kostjal õigus nõuda hüvitist. Esitatud tõenditest ei ole võimalik veenvalt järeldada ajaperioodi, millal kostja kinnistut kasutada ei saanud. Kohus on seisukohal, et kirjad kolmandatele isikutele sh politseile ei tõenda seda veenvalt. Kostja väidete kohaselt ei saanud ta kinnistut kasutada 18.juunist 2008.a. Samas on kostja ise esitanud tõendi (tlk 288), et 20.06.2008.a. laoti laost peale tsementi 62,4 tonni. Kostja on esitanud politseile 12.08.2008.a. avalduse (tlk 410), milles teatab, et on peale arve tasumist algsele võlausaldajale saanud kätte osa kaubast. Juba need asjaolud viitavad sellele, et kostja väited, mille kohaselt ei saanud ta 6 kuu jooksul alates 18.06.2008.a. kinnistut kasutada, ei ole põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjal on nõue algse võlausaldaja vastu, siis ei ole kostja väited tasaarvestamise kohta põhjendatud ja tõendatud. VI. Eelpooltoodust nähtuvalt on kostjal tasumata müügilepingust tulenev müügisumma 5 000 000 krooni e 319 558,24 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist sh ka edasiulatuvalt. Vastavalt kinnistu müügilepingu p-le 3 kohustus kostja 808 500 krooni tasuma müüjale müügilepingu sõlmimisel so 17.06.2008 ning summa 4 191 500 krooni kohustus ostja tasuma müüja kontole 21 päeva jooksul müügilepingu sõlmimisest. Müügilepingu p. 3.4 järgi on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,03 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud järgmiselt: alates 18.06.2008.a kuni 08.07.2008 summalt 51 672,57 eurot (808 500 krooni) ning alates 09.07.2008 summalt 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni).

Perioodi 18.06.2008.a kuni 08.07.2008 ehk 21 päeva eest kuulub tasumisele viivis summas 325,54 eurot (5 093,55 krooni) ning 09.07.2008 kuni 31.10.2012 ehk 1 576 päeva eest viivis summas 151 087,14 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt mõista välja hageja kasuks põhivõlalt viivised kuni otsuse tegemiseni summas 151 412,68 eurot ning alates 01.11.2012 viivised määraga 0,03% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. VII. Kohus on seisukohal, et kostja väited hageja nõude aegumise kohta ei ole põhjendatud. Kinnistu müügileping sõlmiti 17.06.2008.a. Müügisummast 808 500 krooni kohustus ostja tasuma müügilepingu päeval ja ülejäänud müügisumma 21 päeva jooksul müügilepingu sõlmimisest. TsMS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas hagi kohtusse 15.06.2011.a. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega esitati hagi kohtusse ajal kui müügilepingust tulenev nõue ei olnud aegunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 30.12.2011.a määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest summas 12 143,21 eurot. Kooskõlas TsMS § 190 lg 3 tuleb kostjalt 12 143,21 eurot välja mõista riigituludesse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.