Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-6907
Tsiviilasi
J.G. hagi L.B. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
958,67 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. märtsi 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.G. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. oktoober 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – J.G. (ik: XXXX), esindaja Ülo Kivi Vastustaja (kostja) – L.B. (ik: XXXX), esindaja Sergei Ivanov Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
ta hagejast midagi ei tea, ning notari poolt teatise esitamine pärimisregistrile hilinemisega, ei saa olla testamendi tühisuse tunnistamise aluseks. Kellele anda testamendi ärakiri, sai otsustada ainult pärandaja ise. Testament ei ole ka vastuolus heade kommetega. Pärandaja tütar suri 24.02.2002, poeg kuritarvitas alkoholi. Alates maist 2002 jäi pärandaja voodisse ja vajas pidevalt hooldust. Poeg kutsus oma endise naise (kostja), et ta hakkaks ema eest hoolitsema. Isiku, kelle tütar on surnud ja poeg kuritarvitab alkoholi, hooldamine ei ole heade kommetega vastuolus. Lisaks kostjale hoolitsesid ka mitmed teised isikud pärandaja eest. Lastelastest teadis pärandaja, et nad elavad Tallinnas. Pärandaja kartis, et poeg joob maja maha. Notari juurde minek koos kostjaga oli pärandaja tahe, kostja saatis pärandajat notari juurde, kuna pärandajal olid raskused liikumisega.
testamendist pojale ja avaldas, et ei tea hagejat, ei ole tühisuse aluseks, kuna seaduses ei ole sätestatud kohustust teatada sugulastele testamendi tegemisest ega keeldu, et testaator ei või teha testamenti ilma sellest sugulastele teatamata. Samuti ei sätesta seadus notari ametikohustuste rikkumist (teatise esitamine hilinemisega) asjaoluna, mis tooks kaasa testamendi tühisuse. Kohus viitas Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-140-07 ning leidis, et tuvastatud ei ole ka, et testamendi tegemine oleks olnud vastuolus heade kommetega. Vaidlust ei ole selles, et testaator vajas hooldust. Põhjendatud ei ole väide nagu oleks testaator tundnud hirmu jääda hoolitsuseta, kui kostja peaks hooldamisest loobuma. Tunnistajate V.T. , S.T., I.V., Z.E., L..J ja M.K. ütlustest nähtuvalt käisid testaatorit hooldamas mitmed inimesed, sh poeg ning mitmed tuttavad, usklikud. Kohus jõudis järeldusele, et testaatori hirm seisnes selles, et poeg võib päranduseks saadud vara, sh maja, maha müüa ja saadud tulu raisata alkoholi peale. See on tõendatud tunnistaja T.P. ütlustega, millest selgub, et testaatori poeg jõi ja testaator oli avaldanud kartust, et joodikud joovad maja maha, ning tunnistaja L. J ütlustega, mille kohaselt testaator kartis, et poeg joob maja maha. Lähtuvalt PärS § 19 lg-st 1 on testamendi tegemine testaatori ühepoolne tehing, millega testaator (pärandaja) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Nimetatud tehingu tegemisel on määrav testaatori tahe. Testament saab olla vastuolus heade kommetega vaid juhul, kui testament ei vasta testaatori tegelikule tahtele. Kohus tuvastas, et testaator oli teovõimeline, s.o sai aru testamendi tähendusest ja selle tegemise tagajärgedest. Testamendi tegemise ning kogu vara jätmise kostjale põhjustas hirm poja alkoholi tarvitamise ja seeläbi vara võõrastesse kätesse sattumise ees. Kostja oli testaatori arvates isik, kes on võimeline tagama testaatori vara säilimise pärast testaatori surma. Testaatori käitumist ei saa pidada ebamoraalseks ega taunitavaks. Testaator ei ole eksinud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Samuti ei ole tehingu tegemise eesmärk vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et kostja toimetas testaatori notari juurde testamendi vormistamiseks ja oli eelnevalt ette valmistanud vajalikud dokumendid, ei ole vastuolus heade kommetega. Tunnistaja T. P ütlustest selgub, et kostja käis koos vanaemaga notari juures vabatahtlikult. Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et testaator ise palus kostjalt abi ning tegi ettepaneku minna notari juurde testamenti vormistama. Et testaator palus abi kostjalt, selgitab ka asjaolu, et testamendi tegemiseks vajalikud dokumendid valmistas ette kostja. Tõendeid selle kohta, et testaatorit oleks testamendi tegemiseks mõjutatud, esitatud ei ole. Kohus nõustus kostja väitega, et abi vajavale inimesele abi osutamine ei ole vastuolus heade kommetega. Eesti kohtute praktika ei ole hooldaja kasuks testamendi tegemist iseenesest tunnistanud heade kommetega vastuolus olevaks, kui ei esine muid heade kommete vastasuse aluseid.
2) tuleb heade kommete vastasuse puhul erandjuhtudel arvesse võtta ka testamendi tegemisega seotud isikuid ning kohus peab kontrollima selliste asjaolude esinemist nagu testamenditegija kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada testamenti tehtuks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul; 3) tuleks notariaalset vormi nõudvate tehingute puhul eeldada vastavust headele kommetele, kuna notari kohustuseks on notariaadiseaduse § 30 lg 1 järgi ametitoimingus osaleja õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine ning tõestamisseaduse § 4 kohaselt peab notar muuhulgas keelduma tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad. Siiski ei ole notari poolt heade kommetega vastuolus oleva tehingu tõestamine välistatud (näiteks notari kokkumäng isikuga, kelle kasuks testament tehakse), mistõttu on võimalik heade kommete vastaseks tunnistada ka notariaalne testament; 4) ei ole kohus arvestanud, et testamendis määrati ainsaks pärijaks pärandaja poja endine naine, kes oli pärandaja pojast kaheksa aastat tagasi lahutatud ja elas mujal. Pärandajal ei oleks tavaolukorras (raske haiguse puudumisel) olnud mingit loogilist põhjust pärandada kogu oma vara endisele miniale; 5) märgib kohus õigesti, et lähtuvalt PärS § 19 lg-st 1 on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, kuid jätab tähelepanuta lõike 2, mille järgi teeb testaator testamendi isiklikult. Samas luges kohus tõendatuks kostja väite, et dokumendid olid kostja käes ja kostja tegeles testamendi vormistamise ettevalmistamisega, kuna pärandaja kartis, et poeg võib dokumendid hõivata, maja müüa ja raha alkoholile kulutada. Pärandaja käis kostja vande all antud ütluse järgi koos kostjaga notari juures ühel korral ja notari juures oldi tunni piires. 25.03.2002 vormistati notariaalkontoris kolm dokumenti: testament kostja kasuks, volikiri kostjale pensioni vastuvõtmiseks ja volikiri kostjale pärimisõiguse vormistamiseks N.B. nimele. Ajaliselt olnuks nimetatud dokumentide tegemine (dokumendi ettelugemine, sisu ning õigusliku tähenduse selgitamine, ärakirjade tegemine, notaritasu vormistamine ja tasumine) ühe tunni jooksul võimalik ainult siis, kui dokumentide tekstid olid notariaalkontoris eelnevalt ette valmistatud. Kuna kohus luges tõendatuks, et testamendi koostamiseks vajaminevad dokumendid olid kostja käes ja tema tegeles testamendi vormistamise ettevalmistamisega, siis oli testamendi tekst (milles kogu testaatori vara pärijaks on märgitud kostja) koostatud notariaalkontoris kostja tahteavalduse, mitte aga pärandaja tahtevalduse järgi. Pärandaja toimetati notariaalkontorisse ainult dokumentide allkirjastamiseks. Oma vanuse, tervisliku seisundi ja kogenematuse tõttu oli võimalik, et pärandaja ei saanud arugi, millistele dokumentidele ta allkirja andis, kuna allkirjastamiseks esitati kolm erineva sisuga dokumenti. PärS § 19 lg-s 2 sätestatud imperatiivne nõue, et testamendi teeb testaator isiklikult, välistab testamendi teksti notariaalkontoris ettevalmistamise pärandisaaja tahteavalduse kohaselt tingimusel, et testamendijärgseks testaatori vara pärijaks on tema ise. Vaieldamatult on sellisel viisil tehtud testament vastuolus heade kommetega.
jättis rahuldamata kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et hageja muutis hagi põhjendust. Kostja esitab vastuväite kohtu tegevusele; 2) ei suutnud hageja tõendada, et kostja käitumine ei vastanud heale tavale. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumismudel, mis kinnitatakse hiljem seadusega. Hageja arvamus, et isikul, kes hooldab vanainimest, ei ole õigust pärandile, ei ole põhjendatud ega kooskõlas ühegi õigusnormiga. Näiteks annab VÕS § 572 ülalpidamislepingu mõiste ja nimetatud paragrahvi 1. lõige sätestab õiguse ning võimaluse üle anda vara hooldava isiku omandisse; 3) on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks korraldusi. Ütlusi selle kohta, et pärandaja tahe oli välja kujunenud kaua aega enne dokumendi vormistamist ja tol ajal pärandaja kõrval olevad inimesed teadsid sellest, andis tsiviilasjas nr 2-913/03-274 tunnistaja T. P. Arvestades, et kohus ei lükanud kohtuistungit edasi, kuigi hageja esitas uue põhjenduse, ega võimaldanud kostjal valmistada nõuetekohaselt ette oma seisukohta, palub vastustaja kohtul välja nõuda tsiviilasja nr 2-913/03-274 materjalidest tunnistaja T. P ütlused; 4) ei saa rääkida testamendi koostaja kogenematusest, kuna notar peab selgitama testamendi allkirjastamisel kõiki testamendi õiguslikke tagajärgi. Tõendamist ei leidnud, et notar ei täitnud nimetatud kohustust; 5) on testamendi vormistamisest möödunud 10 aastat ja kui kaua tuli kostjal oodata pärandajat notari juures, ei ole võimalik enam täpselt öelda.
9) ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et 25.03.2002 koostatud notariaalne testament ei ole vastuolus heade kommetega. Apellandi seisukoht, et maakohus ei ole arvestanud konkreetse testamendi sisu ja selle tegemise ning testaatori tahet mõjutanud asjaolusid, on ekslik. Tunnistajate T. P (I kd, t.l 146-147) ja L. J (I kd, t.l 148-149) ütlused tõendavad, et N.B. tahe oli teha testament ja pärandada oma vara miniale (kostjale). Lisaks on tunnistaja T. P kinnitanud, et testamenti ei tehtud L. B (kostja) initsiatiivil. Vaidlusalune testament on Jõhvi notar T. Boitsova poolt tõestatud (I kd, t.l 152-155) ja sellest nähtuvalt on notar testaaorit tahet kontrollinud ja testaatorile testamendi õiguslikke tagajärgi selgitanud. Apellandi väide, „mille kohaselt ei ole välistatud notari ja isiku, kelle kasuks testament tehakse,, kokkumäng, on paljasõnaline. Apellandi väide, et kuigi testament on koostatud ja tõestatud Jõhvi notar T. Boitsova poolt, väljendub testamendis testamendi saaja, mitte testaatori tahe, on oletuslik ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Apellandi viidetest sellele, et kostja käis koos testaatoriga notari juures ning kostja käes olid testamendi tegemiseks vajaminevad dokumendid, ei saa järeldada, et testament tehti kostja tahteavalduse kohaselt. Asjaolu, et testaatori lähedane isik ja üks hooldajatest abistab testaatorit testamendi tegemisega seotud toimingutes, ei ole vastuolus ühiskonnas valitsevate väärtushinnangutega ega kinnita testamendi vastuolu heade kommetega. Kostja on vande all kinnitanud (II kd, t.l 76) testamendi ettevalmistamise asjaolusid, mis on kooskõlas teiste tõenditega, ega kinnita apellandi väiteid. Maakohus on tunnistajate T. p ja L. J ütlustele tuginedes õigesti leidnud, et testaator ei soovinud oma vara pojale pärandada, kuna kartis, et poeg võib päranduseks saadud vara ära müüa ja saadud raha alkoholi peale kulutada. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et testaatoril ei olnud mingit põhjust pärandada vara miniale (testaatori poja endisele abikaasale), kooskõlas esitatud tõenditega. Ringkonnakohus märgib, et vara pärandamist poja endisele abikaasale ei saa käsitleda heade kommete vastase tehinguna.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.