Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas kohtule hagiavalduse (tl 1-3), mille kohaselt soovis, et talle tagastatakse summa, mis temalt maksekviitungitega (kütte eest) välja nõuti, jättes talle soojus andmata. Hagiavalduse kohaselt ostis OxxxxBxxxxx 4-toalise korteri veebruaris 2003.a. Korteriga tutvumise käigus avastas Oxxx Bxxxxx, et ühes toas oli radiaator ja torud külmad. Sellest ja asjaolust, et tema käest on väär küsida kogu kütte hinda, teatas ta Lxxxxxxxx, kes oli sel ajal vastutav isik. Seda ignoreeriti kuritahtlikult 3 aastat. Oxxx Bxxxxxx radiaatorite seis jäi samaks kuni detsembrini 2010.a, kui tema korteris radiaatorid lõhkesid. Korterisse jäi ainult üks radiaator suures toas. Samas ei ole seda arvestatud tema küttearvetel. Oxxx Bxxxxx viitas kütte projektile (NT32.4-1.4471)(arhiivandmete baasil) ning asjaolule, et tema korteris oli eriti jahe, kuna väiksemates tubades pidi olema 15-ribilised radiaatorid, kuid olid 10-ribilised, suures toas 17-ribiline, kuid praegu on 13-ribiline (ja seegi vaevalt leige), et püsiks sooja vähemalt 18 kraadi. Seega peab Oxxx Bxxxxx saama toas vajaliku soojuse saavutamiseks rohkem sooja kui teised ja sama hinna eest. Oxxx Bxxxxxx arvestuse järgi on ta 6 aasta jooksul alusetult tasunud 12 516 krooni ja 2400 krooni radikate „läbipuhumise“ eest. Seega kokku 14 916 krooni (953 eurot). Oxxx Bxxxxx viitas Korteriühistute Liidu peaspetsialisti kinnitustele, mille kohaselt võib sellise olukorra tekkimisel nõuda ainult 30% üldmaksust. Kuna neid summasid ei oska keegi tema korteri suhtes välja arvestada, ei saa ka Oxxx Bxxxxxxxx maksmist nõuda. Tartu Maakohtu 13.05.2011.a määrusega jäeti Oxxx Bxxxxxx hagi käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg (tl 7-9).

2 (13)

Oxxx Bxxxxxxesitas taotluse alusetult saadud 639,12 euro tagastamiseks (tl 10-12). Põhjendustena kordas Oxxx Bxxxxx kohtule esitatud seisukohtades juba hagiavalduses märgitut. Puutuvalt 22.12.2010.a kohta, märkis Oxxx Bxxxxx, et AS Termox torulukksepp lõikas kõik purunenud radikad ära ning seega jäi tema korterisse üks radikas (13-ribiline) suures toas ja (5-ribiline) köögis. Arvete kohta näidiseks esitas Oxxx Bxxxxx veebruari 2010.a arve, millelt nähtuv hind osutab nagu ta oleks sooja saanud neljast radiaatorist ja toatemperatuuriks oleks olnud +18. Tartu Maakohtu 22.07.2011.a määrusega määrati Oxxx Bxxxxxxxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud enne asjas lõpplahendi tegemist (tl 27-29). Oxxx Bxxxxxx esindaja esitas kohtule hagi, milles taotles tuvastada, et OxxxBxxxxxxx puudub kohustus tasuda kütte eest kuni küttesüsteemi kordategemiseni ning kohustada KÜ Aruküla tagastama Oxxx Bxxxxxxxx enamsaadud 1918 eurot (tl 40-43). Hagiavalduse kohaselt selgus esimesel talvel pärast korteriomandi omandamist, et küttesüsteem ei tööta korralikult. Hageja pöördus korduvalt KÜ juhatuse poole taotlusega, et küttesüsteemi parandataks või teostataks remont, kuid asjatult. Samas esitab kostja hagejale regulaarselt arveid kommunaalteenuste osutamise eest, nende seas tasu kütte eest. Hageja esindaja viitas KOS §-le 2 ning märkis, et hageja on teavitanud kostjat, et tema eluruumides puudub täielikult küte ehk tehnosüsteem on rikutud. Kostja pöördumistele ei reageerinud. Tehnosüsteemi rike on tõendatud AS Termox 10.01.2011.a tehtud hinnapakkumisega nr AT11-001, mille kohaselt on fikseeritud, et kolmes eluruumis tuleb radiaatorid asendada. Seega on õige hageja väide, et tema korteris puudub küte. Hageja esindaja viitas KOS § 13 lg-le 1 ja § 11 lg-le 3 ning märkis, et hageja ei maksa kütte eest alates 01.01.2011.a ning seisuga 01.08.2011.a on tema võlg kostja ees kütte eest 542,22 eurot. Samas kinnitab AS Termox hinnapakkumine, et hagejal on mõjuvad põhjused mitte täita KOS § 13 lg-s 1 ettenähtud kohustust. Hageja arvates tekkis olukord sellest, et kostja ei täida KÜS §-st 2 tulenevat kohustust, sest ta ei kaitse korteriomaniku huve. Kuni 01.01.2011.a on hageja korralikult täitnud oma omanikukohustused KÜ ees KOS § 13 lg-s 4 sätestatu alusel. Alates 01.01.2008.a on hageja enda arvutuste järgi tasunud kokku kütte eest ligikaudu 30 000 krooni, s.o 1918 eurot. Samas ei ole hageja saanud kütet vajalikus ulatuses (AS Termox hinnapakkumine). Kostja on hageja arvel rikastunud, kuna ta on saanud hagejalt raha teenuse eest, mida ta ei ole osutanud. Seega taotles hageja VÕS § 1028 alusel 1918 euro väljamõistmist. Hageja leidis, et kui kohus tuvastab kohustuse puudumise, peab kostja talle nimetatud summa tagastama. Tartu Maakohtu 18.11.2011.a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kohustati kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 38). Kostja vastuse kohaselt ei nõustu kostja hagiavaldusega täies ulatuses (tl 77-79, 119-120). Kostja märkis, et korteri omandamisega astus hageja KÜ Aruküla liikmeks, kes on kohustatud järgima korteriühistu kodukorda. KÜ Aruküla põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Hageja ei ole pikema aja jooksul makseid tasunud. Käesolevaks ajaks on hagejal tekkinud võlgnevus KÜ Aruküla ees osaliselt tasumata kütte eest summas 625,60 eurot (seisuga 01.01.2011.a summas 90,39 eurot ja seisuga 07.12.2011.a summas 625,60 eurot). Kostja viitas ka TsÜS §-le 58, KÜS § 5 lg-le 1, § 151 lg-le 1 ja põhikirjale. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel alusel ja millist arvutuskäiku järgides nõuab hageja 1918 euro tagastamist. Hageja ei ole selle kohta esitanud tõendeid ega arvestuskäiku.

3 (13)

Kostja märkis, et ta on teadlik, et hageja korteris kolmes toas olevad radiaatorid ei lähe soojaks alates veebruarist 2011.a. Hageja pöördus KÜ Aruküla juhatuse poole ka avaldusega, millega KÜ Aruküla juhatus tutvus ning soovis seda kontrollida. Hageja ei lasknud oma korterisse sisse juhatuse liikmeid ega töömehi. Selle tagajärjel kontrollis juhatus kogu maja keskküttesüsteemi, milline osutus töökorras olevaks. Juhatus selgitas, et tegemist ei ole üldise maja keskküttesüsteemi rikkega, kuid hageja ei nõustunud sellega. Tunnistajate (majaelanike, kes nägid või teadsid, et Oxxx Bxxxxx viis radiaatorid ise puhastamisele) ütluste kohaselt lasi hageja teostada oma vahenditega korteris olevate radiaatorite puhastuse vahetult enne probleemi tekkimist. Juhatus viitas hagejale võimalust, et tegemist on tema enda poolt tellitud tööde käigus tekkinud probleemiga. Asjaolu, et hageja ei ole siiani teostanud radiaatorite puhastust, on hageja enda süü. Kostja viitas KÜ Aruküla juhatuse otsusele, millega pandi paika, et hageja küttearveid vähendatakse 50% ulatuses ajavahemikus 01.02.2011.a kuni 31.12.2011.a, et hageja saaks teostada etteantud perioodil radiaatorite puhastamise. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja teostab täiendavalt oma vahenditega radiaatorite puhastuse. Ühe puhastuse hageja juba teostas, kuid sellest ei olnud kasu ja seega lepiti kokku, et hageja kutsub veelkord töömehed, kes selle töö uuesti teevad. Kostja selgitas, et ajavahemikus 01.01.2008.a kuni 31.12.2009.a tegeles raamatupidamisega teine isik, mistõttu puuduvad neil andmed hageja poolt tasutud summade kohta antud perioodil. Kostja märkis, et teatel hageja küttearvete vähendamise kohta ajavahemikul 01.02.2011.a kuni 31.12.2011.a on seos käesoleva vaidlusega. KÜ Aruküla juhatuse liikmed otsustasid vastu tulla hageja mitmetele palvetele vähendada küttearveid, seades tingimuseks, et hageja peab nimetatud ajavahemiku jooksul teostama vajalikud küttesüsteemi parandustööd, mistõttu ei peaks hageja küsima väiksemaid küttearveid võrreldes teiste ühistu liikmetega. Hageja esindaja täpsustas seisukohti (tl 136-138) ning märkis, et hageja arvamus selle kohta, et talvel eluruumide temperatuur peaks olema +18, tugineb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel novembris 2006.a tehtud „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ selgitusele, milles antakse soovitus küttemaksete arvutamiseks või hindamiseks. Hageja tehtud arvestus kütte maksumuse kohta ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 01.01.2011.a on eelduslik, lähtudes keskmisest arvust, kuna hagejal ei ole kõik maksekviitungid säilinud. Hageja koostatud dokument „kviitungite koondtabel“ tõendab, kuidas kujunes taotletav summa 1918 eurot. Andmeid kütte eest reaalselt tasutu kohta ei ole võimalik ka kostjalt nõuda, sest tal ei ole neid dokumente säilinud. Hageja esindaja märkis, et kahjuks puuduvad tõendid selle kohta, et juba alates 01.01.2008.a ei saanud ta kütet vajalikus ulatuses. Hageja korduvad pöördumised kostja juhatuse poole tulemusi ei ole andnud. Hageja esindaja arvates on vaatamata mõnele ebaselgele asjaolule ilmselge, et hageja eluruumides puudub küttesüsteem, kui radiaatorid on lõhki külmunud. Esindajale jäävad ebaselgeks kostja väited, et viimane ei tee midagi selleks, et parandada tekkinud olukorda KÜS § 2 kohaselt ning tal puuduvad maksedokumendid ajavahemiku 01.01.2008.a kuni 01.01.2011.a kohta. Hageja selgitas kohtuistungil kokkuvõtlikult järgmist (tl 146). Korteris ei ela ta igapäevaselt. Talvel oli ta korteris välisriietes, sest nii külm oli. 20.12.2010.a helistas hagejale ülevalt naabrinaine Mxxxx, et midagi on lahti. Järgmisel päeval läks hageja kohale – radiaatorid olid lõhki. Alates 22.12.2010.a ei ole radiaatoreid korteris – radiaator jäi alles suures toas (13-ribiline) ja köögis (5-ribiline). Kui ta mõni päev hiljem hakkas uurima,

4 (13)

kuhu pöörduda, öeldi talle, et korteriühistul ei ole praegu esimeest. Hiljem sai ta kätte Lxxxxxx ning küsis, kas tehakse midagi ning viimane vastas, et nad teevad. Aastal 2010 ei olnud korteriühistul esimeest ning ei saanud radiaatoritest kellelegi rääkida. Hageja paneks uued radiaatorid asemele, kui tal oleks garantii, et järgmine korteriühistu esimees ei lõhuks neid ära. Kui kostja esindaja paika pandi, rääkis hageja radiaatoritest ka talle, s.o jaanuaris 2011.a kui ta nägi küttearvet ja saatis kirja ka. Teistel korteriomanikel oli ka suur jama radiaatorite pärast. Alates aastast 2003 ei ole korterit korralikult köetud. Radiaatorid puhuti läbi, aga ikka olid külmad. Hiljem tuli välja, et ummistus oli koridoripüstakus. Hageja korteris ei ole käinud keegi temperatuuri mõõtmas – keegi ei ole huvitunud sellest. Korteriühistu juhatusse ei ole ta kunagi kuulunud. Üldkoosolekutele on ta mitu korda üritanud minna, kuid alati koguaeg öeldi, et jääb ära. Korteris üritas ta ise sooja mõõta, kuid oli vana mõõdik ja see jäi sinnapaika. Et korter oli külmem kui pidi, tõendab see, et radiaatorid olid leiged. Selle tõendamiseks peaks mingi komisjon juures olema. 04.04.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja kokkuvõtlikult järgnevat (tl 145 pöördel). Küttearve esitatakse kütte tootja arve alusel. Iga maja kohta tuleb eraldi arve, mis jagatakse korteri ruutmeetrite järgi ära. Koridorides kütet ei ole. Hageja nõue on aastast 2008, kuid kostja esindaja hakkas korteriühistut juhtima aastast 2011. Eelmine juhatus tegi aasta aruande, andis talle lõppjäägid. Hageja probleemist kuulis ta veebruari alguses 2011.a. Siis pöördus tema poole vallavanem, kuna hageja oli tema poole pöördunud, et küttearveid vähendada. Neid vähendati poole võrra ning selle kohta pandi hagejale teade. Lisaks pöördus sama probleemiga nende poole veel üks naabrinaine, Exx Dxxxxx. Neile mõlemale anti aega 1 aasta, et radiaatorid korda teha. See on korteriomaniku teha, mida ta korteris teeb. Hagejat ei kutsutud nõupidamisele, sest ei olnud tema kontaktandmeid ning hageja korteris kontrollimas ei käidud, sest ei saadud sisse. Eelmine juhatuse esimees oli Oxxxxx Lxxxxxx – tema oleks pidanud hageja probleeme teadma. Hageja korteris ülevaatust tehes tuvastasid, et kolmes toas ei ole radiaatoreid. Hageja ülemise naabri MxxxxxNxxxxxxxx väitel viis hageja mais 2010.a korterist radiaatorid Tartusse ning oli öelnud, et viib need pessu. KÜS-i järgi kui elad ühismajas, peab ka sooja eest maksma. Nii ei saa teha, et lülitad korteri soojasüsteemist välja ja ei maksa sooja eest. Nad on rääkinud ka teemal, et küttesüsteem läheb tasakaalust välja, kui mõni korter süsteemist välja lülitatakse. 29.05.2012.a kohtuistungile ilmus hageja esindaja, kes loobus algsest nõudest ning palus kohtul tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale kütte eest alates 14.02.2012.a (tl 150). Tartu Maakohtu 29.05.2012.a määrusega jäeti hagist loobumine vastu võtmata (tl 151153). 06.08.2012.a tegi kohus pooltele selgitava kirja ning andis täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks (tl 157-159). 10.08.2012.a esitas kostja kohtule järgmised tõendid: - Oxxxxx Lxxxxxx 16.12.2011.a teatis (tl 176); - KÜ Aruküla 08.02.2011.a juhatuse koosoleku protokoll (tl 177); - KÜ Aruküla ostjalt laekumata arvete inventuur 31.12.2007.a (tl 178-179); - KÜ Aruküla ostjalt laekumata arvete inventuur 31.12.2008.a (tl 180-181); - KÜ Aruküla kliendi väljavõte 01.01.2008.a-31.12.2008.a (tl 182-184); - KÜ Aruküla ostjalt laekumata arvete inventuur 31.12.2009.a (tl 185-187); - Väljavõte Oxxx Bxxxxxx01.01.2010.a-31.12.2010.a (tl 188).

5 (13)

Hageja esindaja esitas seisukoha, milles jääb esitatud hagi juurde. Hageja esindaja hinnangul puudub vaidlus selles, et hagejale kuuluva korteriomandi oluliseks osaks olevates eluruumides puuduvad radiaatorid ning vähemalt seisuga 10.01.2011.a ei ole neid vajalikus ulatuses köetud. Teisisõnu on tehniliste vahendite puudumise tõttu hageja eluruumid ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud. Hageja esindaja viitas KOS § 11 lg-le 1 ja KÜS § 151 lg-le 1 ning leidis, et kui korteriomanik ei ole saanud korteriühistu poolt vajalikus ulatuses osutatud või ostetud teenust, ei teki tal korteriühistu ees kohustust. Seega on esindaja arvates õige tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda soojusenergia eest vähemalt alates 10.01.2011.a. Hageja esindaja arvates on seda põhimõtteliselt aktsepteerinud ka kostja, mida kinnitab kostja teade küttearvete vähendamise kohta. Ka kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et korteriühistu juhatus arutas hageja korteriga seotud probleeme ja otsustas vähendada küttearvet 50% ulatuses. Esindaja arvates on soojusenergia eest maksete vähendamise otsustamine tehtud kooskõlas korteriühistu põhikirjaga. Järelikult on õige hageja nõue tuvastada soojusenergia tasumise kohustuse puudumine alates 01.01.2012.a (kuni 31.12.2011.a on küttearvet vähendatud). Alusetult saadu tagastamise nõude osas viitas esindaja TsMS § 230 lg-le 1 ning märkis, et esindajal puuduvad vajalikud tõendid kinnitamaks, et ajavahemikus 01.01.2008.a01.01.2011.a ei saanud hageja soojusenergiat vajalikus ulatuses. Hageja esindaja arvates ei ole see aluseks hagi rahuldamata jätmiseks ning tugines sealjuures TsMS § 5 lg-le 2. Hageja on koostanud dokumendi nimetusega „kviitungite koondtabel“, millest nähtub, kuidas kujunes väljamõistmist taotletav summa 1918 eurot. Nimetatud arvestus on eelduslik ning tehtud lähtudes keskmisest arvust, sest hagejal ei ole kõik maksekviitungid säilinud. Esindaja palus pöörata tähelepanu sellele, et tegelikult ei ole kostja nimetatud summat vaidlustanud. Kostja vastusest ja kohtule esitatud koondväljavõttest nähtuvalt puuduvad kostjal algdokumendid selle kohta, kuidas tasus hageja kommunaalmakseid ajavahemikus 01.01.2008.a kuni 01.01.2010.a. Esindaja arvates tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue tuvastada kostja võlgnevus summas 1918 eurot on õige, sest vastupidine ei ole tõendatud. Esindaja ei nõustunud sellega, et vaidluses kommunaalmaksete vähendamise osas ei ole hageja läbinud kohtuvälist menetlust. Esindaja viitas korteriühistu põhikirjale ning märkis, et hageja pidi soojusenergia eest tasu vähendamise lahendamiseks pöörduma juhatuse poole. Hageja selgituste kohaselt on ta korduvalt pöördunud juhatuse poole. Kostja selgituste kohaselt on ta teadlik hageja probleemidest lisaks vallavanema kaudu. Järelikult puudus hagejal vajadus pöörduda üldkoosoleku poole. Esindaja arvates seisneb vaidluse peamine probleem selles, et korteriühistu asjaajamises ja raamatupidamises valitseb korralagedus. Selle kinnitamiseks lisas esindaja 05.08.2012.a hagejale esitatud arve, millest nähtuvalt on hageja võlgnevus seisuga 05.08.2012.a 1226,64 eurot. Arvestades, et juhatuse otsusega on hageja küttearveid vähendatud kuni 01.01.2012.a poole võrra, jääb arusaamatuks, millest nimetatud võlgnevus koosneb.

KOHTU SEISUKOHT

6 (13)

xxxxxxx) (tl 26). O.Bxxxxx on kaasomanik koos teiste Kaarepere xx elamu kaasomanikega (tl.161-174) .Vaidlust ei ole ka asjaolus, et hageja korteris olevates eluruumides puuduvad mitmed radiaatorid (olemas 2 radiaatorit – üks radiaator suures toas 13 ribiga ja üks 5-ribiline radiaator köögis). Radiaatorite puudumise kohta on esitanud hageja AS Termox 10.01.2011.a hinnapakkumise AT-11-001, milles on tehtud pakkumine Kaarepere xxxx korteri kolme toa lõhkikülmunud radiaatorite asendamiseks uute alumiiniumradiaatoritega (tl 48,59). Seega on tõendatud hageja väide selle kohta, et radiaatorid on lõhki külmunud ning vajavad väljavahetamist. Kostja on kinnitanud oma teadlikkust radiaatorite puudumisest hageja korteris alates 01.02.2011.a (tl 78). Sellest teadmisest lähtuvalt on juhatuse 08.02.2011.a protokolli kohaselt otsustatud vähendada Oxxx Bxxxxxx küttekulusid poole võrra ajavahemikus 01.02.2011.a kuni 31.12.2011.a, andes talle võimaluse selle aja jooksul radiaatorid korda teha (tl 177, 105). Hageja väitel puudub temale kuuluvas korteris vajalik küttesüsteem alates 22.12.2010.a. Hageja on esitanud, tõendamaks, et tema korteris puuduvad radiaatorid AS Termox 10.01.2011.a hinnapakkumise, mis kinnitab, et vähemalt alates 10.01.2011.a oli hageja korteris radiaatorid külmunud ning vajasid väljavahetamist uute radiaatorite vastu. Kohtu korraldusel viidi menetluse käigus hageja korteris läbi ülevaatus, mille käigus fikseeriti, et Oxxx Bxxxxxx korteris on kolmes toas radiaatorid puudu, torud, mis läbivad tube, on soojad (tl.110).

7 (13)

22.12.2010 on olemas küttevõimalus vähendatud ulatuses. Sellises olukorras on kohus veendumusel, et puudub nii faktiline kui ka õiguslik alus rääkida kütte eest maksekohustuse puudumisest ehk tuvastushagi rahuldamisest. Küll on kohus aga seisukohal, et hageja olukorras on käsitletaval perioodil (hagis märgitud alates 01.01.2008 kuni käesoleva ajani ja edaspidi) toimunud muutus 22.12.2010 sündmuse tõttu, mis on aluseks hageja poolt esitatud nõuete erinevale käsitlemisele enne seda kuupäeva ja pärast seda kuupäeva. Ka hageja ise on need nõuded erinevalt esitanud ja juba möödunud perioodi kohta ehk 01.01.2008-01.01.2011 kohta on ta esitanud alusetult saadu tagastamise nõude. Muutus on toimunud ka 08.02.2011, mil juhatus otsustas O.Bxxxxxxx küttearveid vähendada perioodi eest 01.02.2011-31.12.2011. Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et hagejal puudub KÜ Aruküla ees kohustus tasuda kütte eest: ta soovib, et kohus tuvastaks sellise kohustuse puudumise tulevikus ja et kohus tuvastaks sellise kohustuse puudumise ka minevikus ja minevikus juba tasutud arvete ulatuses on hageja sel alusel esitanud alusetult saadu tagastamise nõude. Kohus peab oluliseks viidata TsMS §-le 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada hagi piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, ning märkida, et kohtule ei ole esitatud tuvastushagi tuvastamaks hageja maksekohustus KÜ Aruküla ees kütte eest väiksemas ulatuses kui senini on hageja olnud kohustatud tasuma. Seega lähtub kohus esitatud nõudest. Siinjuures on kohus jätkuvalt seisukohal (nagu pooltele 06.08.2012.a saadetud kohtu selgitavas kirjas – tl 158), et hageja ei ole läbinud seaduses nõutavat kohtuvälist menetlust ning sisuliselt on hageja eelviidatud nõude puhul tegemist nõudega, mis on esitatud KÜS § 13 lg 3 korras korteriühistu koosoleku otsuse tühistamiseks (kus otsustati, et hageja küttearveid vähendatakse poole võrra). KÜS § 4 lg 2 sätestab, et lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud KÜS-i tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Aruküla põhikirja „Ühistu tegevuse eesmärk“ p 1 kohaselt on ühistu eesmärgiks kindlustada elamu varustamine soojusenergiaga (tl 129). KÜ Aruküla põhikirja „Ühistu liikme kohustused“ p 3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt osa- ja sihtotstarbelised maksed Ühistu eesmärkide ellurakendamiseks, samuti tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kandma avalikõiguslikud reaalkoormatised võrdselt temale kuuluva mõttelise osa suurusega (tl 131). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg.1 sätestab: Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Eelviidatust tulenevalt on põhikirja kohaselt korteriühistu liikmel kohustus tasuda elamu majandamiseks tehtavad maksud, sh soojusenergia eest, võrdeliselt temale kuuluva mõttelise

8 (13)

osa suurusega. KÜ Aruküla põhikirja p 4 „Juhatuse õigused“ sätestab muuhulgas, et juhatuse pädevuses on sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine (tl 130). Seega on juhatuse pädevuses maksete, sh soojusenergia eest, vähendamine või suurendamine. Korteriomanikud (kaasomanikud) võivad omavahelise kokkuleppe alusel ehk siis üldkoosoleku otsusega kalduda kõrvale kaasomandi majandamise kulutuste eest tasu maksmise alustest nagu sätestab KOS § 13 lg.1. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud KÜ Aruküla üldkoosoleku otsust, kus oleks arutatud ning vastu võetud otsustust jätta hageja vabastamata soojusenergia eest tasumisest vastavalt KÜ Aruküla põhikirjas sätestatule. Sellise otsuse olemasolu korral saanuks hageja KÜS § 13 lg 3 alusel pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsusest teadasaamisest kohtu poole ning vaidlustada sellesisuline üldkoosoleku otsus. Kohus oleks sellist nõuet saanud menetleda TsMS § 631 lg 1 p 1 järgi hagita menetluse sätete kohaselt. Ei ole olemas ka kaasomanike üldkoosoleku otsust või kokkulepet selle kohta, et O.Bxxxxxxxx vähendatakse või muudetakse kaasomandi majandamise kulutuste eest tasumise kohustust. Hageja on esitanud hagi tuvastamaks maksekohustuse puudumine soojusenergia eest, kuid ei ole läbinud vajalikku kohtuvälist menetlust, st pöördunud kaasomanike (korteriühistu üldkoosoleku) poole, et saada kaasomanike nõusolekut maksta ühistu jaoks ostetud teenuste eest vähem kui proportsionaalselt temale kuuluva kaasomandiosa suurusega. Oxxx Bxxxxx kohtuistungil andis ütlusi, et ta ei ole kuhugi mingeid avaldusi esitanud ega kavatsegi seda teha, ühistu esimeest ei ole võimalik kätte saada ja majas on joodikud, keegi nagunii midagi ei tee. Ta on helistanud korteriühistu esimehele jaanuaris 2011. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja M.Exxxx, et korteriühistu sai info Bxxxxxx mure kohta vallavanemalt. Sellistest asjaoludest teadmise alusel on korteriühistu oma juhatuse koosolekul 08.02.2011 otsustanud vähendada Oxxx Bxxxxxx korteri küttearvet poole võrra perioodil 01.02.201131.12.2011 (tl.177, 105). Kohus leiab, et sellise otsustuse tegemisega on kostjaks oleva korteriühistu juhatus käitunud põhikirja p.4 alt 2 kohaselt (tl.130 p.4 Juhatuse õigused) ja otsustanud asjaolusid arvestades korteriühistu liikmel lasuvate sihtotstarbeliste maksete vähendamise määratud perioodiks. Selline otsustus on kooskõlas korteriühistu põhikirja sätetega, Korteriühistuseaduse § 151 lg.1 sätetega ja Korteriomandiseaduse § 13 lg.1 sätestatuga. Seda juhatuse otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu tuleb lugeda, et tegemist on seaduslikult vastu võetud õiguspärase otsusega, mis kehtib. Selline otsustus tähendab sisuliselt, et korteriühistu juhatus on otsustanud vähendada O.Bxxxxxxx tasumisele kuuluvaid makseid ja maksete vähendatud ulatuses puudub O.Bxxxxxxx kütte eest maksekohustus. Sellise otsuse tegemisega on korteriühistu juhatuse poolt leidnud lahendamist tuvastushagis esitatud nõue osaliselt – tuvastada soojusenergia eest tasumise kohustuse osaline puudumine perioodil 01.02.201131.12.2011. Ehkki hagi on esitatud nõudega tuvastada tasumise kohustuse puudumine täies ulatuses, on otsustus vähendada tasumise kohustust, samasuunalise tähendusega ja tähendab kohustuse osalise puudumise tuvastamist. Kohus märgib juhatuse otsuse sisu kohta, et see näib käsitletavas olukorras proportsionaalne ja põhjendatud: olukorras, kus hageja korteris on olemas radiaator ühes toas ja köögis, lisaks sellele läbivad korterit ka soojust kandvad torustikud, on ilmne, et hageja kasutab kütteteenust ja tal tuleb osaleda soojusenergia (kütteteenuse) eest tasumises. Seetõttu ei saa rääkida hüpoteetilisest võimalusest, et hageja saaks olla kütteteenuse eest tasumisest täielikult vabastatud. Et isegi küttesüsteemist lahtiühendamise korral tuleb korteriomanikul siiski kütte eest tasumises osaleda, märgib hageja ka ise oma kirjas ja viitab tema poolt soovitud arvamusele (tl.104,107). Käesoleval

9 (13)

juhtumil ei ole aga tegemist küttesüsteemist lahtiühendamisega, vaid küttekehade (radiaatorite) puudumisega osaliselt. Seetõttu leiab kohus, et tuvastushagi nõue- tuvastada soojusenergia eest tasumise kohustuse puudumine- on kostja juhatuse poolt juba lahendatud perioodi kohta 01.02.2011-31.12.2011 ja selle perioodi kohta tuleb tuvastushagi jätta rahuldamata. Perioodil 01.01.2008-22.12.2010 oli hageja korteris olemas nõutaval hulgal radiaatoreid, hageja ei ole sel perioodil esitanud kaasomanike üldkoosolekule ega juhatusele avaldusi kütteteenuse kohta ega vaidlustanud tehtud otsustusi. Seetõttu jääb kohustuse puudumise tuvastamise nõue ka selle perioodi kohta rahuldamata. Kohus on juba eespool käsitlenud menetluskorda, mis tuleb läbida korteriühistu liikmel eesmärgiga vähendada temal lasuvaid sihtotstarbelisi makseid: selleks tuleb esitada põhjendatud avaldus kaasomanike (ehk korteriühistu liikmete) üldkoosolekule, Korteriühistu Aruküla põhikirja järgi on sihtotstarbeliste maksete vähendamise võimalus ka juhatusel. Hageja ei ole seni selliseid avaldusi esitanud, juhatus on temale teadaoleva info põhjal sellise otsustuse teinud 08.02.2011 ja otsustus hõlmab perioodi kuni 31.12.2011. Seetõttu ei ole võimalik väita, et hageja huvid jääksid korteriühistu piires kaitseta või et hageja on tagajärjetult teinud kõik oma huvide realiseerimiseks ja tema ainus võimalus on olnud pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb hageja suunata oma huve realiseerima Korteriühistuseaduses ja Korteriomandiseaduses sätestatud teele ja esitama kohase avalduse kaasomanike üldkoosolekule või korteriühistu juhatusele. Tuvastushagis on taotletud tuvastada kohustuse puudumine alates 01.01.2012. Praegu, oktoobris 2012 on sellise avalduse esitamine võimalik ja kohtuvälise menetluse korra läbimist ei ole minetatud. TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud; TsMS § 423 p.13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus märgib sellest tulenevalt, et kui hageja jaoks oleks lõppenud võimalus esitada soovitud nõue korteriühistule, tuleks kohtul asjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg.1 p.1 alusel. Käesoleval juhtumil sellist olukorda ei ole. Kohus, olles kaalunud ja hinnanud hageja ja kostja positsioone ja olukorda, leiab, et ka õiguse üldpõhimõtetele ja hea usu põhimõttele tuginedes puudub kohtul alus asuda tegutsema kaasomanike üldkoosoleku ja korteriühistu juhatuse eest ja võtta vastu otsustusi nende eest, kuna korteriühistu juhatus on 08.02.2011 otsust tehes käitunud asjakohaselt ja puudub alus arvata, et seda edaspidi ei tehta. Seetõttu ja TsMS § 423 lg.1 p.1 alusel jätab kohus hageja nõude läbi vaatamata perioodi kohta alates 01.01.2012 ja hagejal on võimalus esitada soovitud avaldus korteriühistu juhatusele või üldkoosolekule.

10 (13)

Kohus on seisukohal, et eelviidatud sättest tulenevad eeldused ei ole täidetud, st hagejal puudub alus üleantu tagasi nõudmiseks. Nii nähtub juba eelkäsitletust, et hagejal oli kohustus korteriühistu ees soojusenergia eest tasumiseks. Vastupidine nõue, st maksmise kohustusest vabanemiseks, tuleb esitada üldkoosolekule. Seda aga hageja käesoleval juhul teinud ei ole. Nagu kohus eelpool leidis, kinnitavad kogutud tõendid, et Oxxx Bxxxxxx radiaatorid purunesid vähemalt 10.01.2011.a. Seega ei ole kohtu arvates alust väita, et Oxxx Bxxxxx on saanud nõutavast vähem soojusenergiat juba alates 01.01.2008.a. Hageja väitel peaks talvel tema eluruumide temperatuuriks olema +18, kuid tegelikkuses see ei ole nii. Hageja esindaja selgituste kohaselt tugineb hageja sellesisuline arvamus Majandusja Kommunatsiooniministeeriumi tellimusel novembris 2006.a tehtud „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ selgitusele. Siinkohal ei saa kohus nimetatut tõendina arvestada, kuivõrd kohtule on vaatamata korduvatele tähelepanekutele esitatud nimetatud dokumendist esileht ja eessõna (tl 107, 147148). Viidatud osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud tellimuses ei kinnita kuidagi hageja eelmärgitud väidet ning kohtule ei ole esitatud korrakohaselt dokumentaalset tõendit tervikuna ega taotlust, et kohus korraldaks ise tõendite kogumise, tuleb see tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid, milline on nõutav soojus ning et Oxxx Bxxxxxxon alates 01.01.2008.a saanud seda nõutavast vähem. Hageja kohtuistungil seletas, et tubades temperatuuri ta mõõtnud ei ole ja ka juhatusest ei ole keegi mõõtmas käinud (tl.146). See tähendab, et tõendeid tegeliku temperatuuri kohta hageja korteris või hagejale edastatud soojuse kvaliteedi kohta ei olegi olemas ja kolm aastat hiljem ei ole neid võimalik koguda. Kohus peab oluliseks viidata hageja esitatud tõendile – Oxxx Bxxxxxxx adresseeritud 09.01.2012.a Mxxx Exxxxx (KÜ Aruküla juhatuse liige) poolt allkirjastatud teade selle kohta, et juhatuse otsusega on vähendatud OxxxxBxxxxxxxküttearvet poole võrra ajavahemikus 01.02.2011.a kuni 31.12.2011.a, mille jooksul lasus OxxxxBxxxxxxx kohustus radiaatorid korda teha (tl 105). Seega nähtub teatest, et juhatuse otsusega, milline oleks kooskõlas ka KÜ Aruküla põhikirjas sätestatuga, vähenes hageja kohustus kütte eest tasumiseks korteriühistu ees alates 01.02.2011.a kuni 31.12.2011.a 50% võrra. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 langes juhatuse sellesisulise otsustusega, mille osas on kohtule esitatud 08.02.2011.a juhatuse koosoleku protokoll (tl 177), Oxxx Bxxxxxx kohustus soojusenergia eest tasumiseks poole võrra arvete järgi tasumisele kuuluvast summast kütte tarbimise eest. Hageja esindaja väitel ei ole hageja alates 01.01.2011.a kütte eest KÜ-le Aruküla maksnud. Hagejapoolset suurt võlgnevust KÜ Aruküla ees on kinnitanud ka kostja. Seega ei ole hagejal üleantut, s.o makstud raha, mida tagasi nõuda. Nimetatud väidetega ei ole kooskõlas kostja esitatud konto väljavõte perioodi 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a kohta, millest nähtuvalt on hageja tasunud nimetatud ajavahemiku jooksul kokku 497,07 eurot (tl 124-125). Kostja väidete kohaselt on hageja võlg KÜ Aruküla ees seisuga 01.01.2011.a summas 90,39 eurot (tl 78), mida kinnitab ka eelviidatud konto väljavõte (tl 125). Vastavalt kohtule esitatud arvetele, mille arveldusperioodiks on 01.02.2011.a kuni 30.11.2011.a (tl 83-91), oli hagejal kohustus tasuda nimetatud perioodil KÜ-le Aruküla kütte eest kokku 337,40 eurot. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud arvet arvestusperioodi 01.12.2011.a kuni 31.12.2011.a, ei saa kohus võtta seisukohta maksmisele kuuluva kütte tasumise kohustuse osas nimetatud kuul. Samas ei takista see käesoleva asja lahendamist ja põhjendab seda järgnevalt. Arvestades kõiki kommunaalmakseid ja –kulusid kokku, on OxxxxBxxxxxxxxxarvestusperioodil 01.02.2011.a kuni 30.11.2011.a esitatud arveid kogusummas 664 eurot (tl 83-91). Nimetatud summa hulka ei ole kohus arvestanud Oxxx Bxxxxxx varasemaid võlgnevusi KÜ Aruküla ees. Hageja on

11 (13)

kostjale tasunud kogu aasta jooksul (alates 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a) 497,07 eurot. Hageja kohustus KÜ Aruküla ees arveldusperioodil 01.02.2011.a kuni 30.11.2011.a on 495,30 eurot (664 eurot – 50% summast 337,40 eurot ehk 168.70 eurot), millele lisanduvad Oxxx Bxxxxxx võlgnevused. Seega ei ole Oxxx Bxxxxxxx alusetult tasutud makseid. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei täida KÜS §-st 2 tulenevat kohustust. Nimetatud sätte kohaselt korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on muuhulgas korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohtu hinnangul on selgelt üheks korteriühistu liikmete huviks soojusenergia olemasolu hoones, kus korteriomand asub. Selleks on korteriühistu teinud toiminguid, sh sõlminud vajalikke lepinguid, et soojusenergiat korteriomanike eluruumides ja kaasomandi osadel tagada. Sellesisulised majandamise kulud, mis korteriühistu seetõttu kannab, tuleb tasuda korteriomanikel. Sellest järelduvalt on KÜS § 4 lgs 2 sätestatud kohustuslikuna reguleerida põhikirjas majandamise kulude eest tasumise aluseid ja korda. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et hagejal on tema korteriomandi reaalosaks olevates kolmes eluruumis radiaatorid lõhkenud ning sellest tulenevalt ei ole ta saanud vajalikku soojusenergiat. Siinjuures peab kohus oluliseks viidata KOS § 11 lg 1 p-le 1, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja väide selle kohta, et küttesüsteem läheb tasakaalust välja, kui korter lülitatakse üldisest küttesüsteemist välja. Seetõttu tuleks nõutavaks pidada korteriomaniku tegutsemist selle nimel, et küttesüsteem taastada ja korteriühistu juhatuse nõue korteriomanikule teha tema kaasomandi reaalosa piires asuv süsteem korda, et mitte kahjustada teiste kaasomanike huve, on seaduslik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa hageja väitega selle kohta, et hagejal olid mõjuvad põhjused KOS § 13 lg-s 1 kohustuse mittetäitmiseks. KOS § 13 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Isegi juhul, kui hageja ei saanud mõjutada asjaolu, et temale kuuluva korteriomandi reaalosaks olevates eluruumides radiaatorid lõhkesid, on oluline, et hageja ei ole senini võtnud ette toiminguid küttesüsteemi parandamiseks oma eluruumis, s.o uute radiaatorite paigaldamiseks. Oluline on siinjuures viidata asjaolule, et juba 10.01.2011.a on hagejale väljastatud hinnapakkumine uute radiaatorite paigaldamiseks (tl 48,59). Kohtu arvates ei ole aktsepteeritav hinnata mõjuvat põhjust, s.o radiaatorite lõhkemist ja sellest tulenevalt üldisest küttesüsteemist väljalülitumist põhjendatuks sellise pika ajavahemiku jooksul – alates 10.01.2011.a kuni käesoleva ajani. Kuna kohus ei tuvastanud, et hageja oleks alusetult andnud asja üle, kuid kohustus on hiljem ära langenud, jätab kohus käsitlemata ka poolte poolt tõenditena esitatud arved, maksekorraldused, koondtabelid maksmiste ja alusetult saadu arvestamise kohta.

12 (13)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hageja 22.07.2011.a määrusega määranud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud enne asjas tehtava lõpplahendi tegemist (tl 27-29). Tartu Maakohtu 21.11.2011.a määrusega vabastati Oxxx Bxxxxx hagilt täiendava riigilõivu summas 415,42 eurot tasumisest (tl 73-75). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus ei rahuldanud hagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Lisaks tuleb Oxxx Bxxxxxxxx välja mõista riigi tuludesse talle antud menetlusabi, s.o riigilõiv summas 415,42 eurot, ning riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud. Hageja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlakstegemiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kostja võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 1,3).

Kohtunik Ü. Raag

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.