lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-18840/11

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-18840/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 2-12-18840

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 26.10.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: FCOÜ hagi KÜ XXX vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks Hagihind: 1 595 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 27.09.2012.a., kirjalik menetlus Hageja: FCOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Oksana Smirnova Kostja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, ) Kostja esindaja: vandeadvokaat Martin Männik (e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.FCOÜ hagis KÜ XXX vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks jätta rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta hageja FCOÜ kanda Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Hageja nõuab kostja kohustamist omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks, mis seisneb hagejale takistuste tegemises elamusisese elektrivõrguga liitumisel ning kostja kohustuse tuvastamist anda nõusolek hageja omandis oleva, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 13512501 kantud korteriomandi asukohaga Tallinna linn XXX, millele reaalosana vastab mitteeluruum M1, ühendamiseks elamu, asukohaga Tallinna linn XXX, sisesesse elektrivõrku ja asendada selline tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Oma nõuetes on hageja tuginenud asjaõigusseaduse (VÕS) § 89, korteriomandiseaduse (KOS) § 10, § 8 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinn. Korteriomandi kasutamine on takistatud, sest selle reaalosa ei ole ühenduses elamusisese elektrivõrguga, mistõttu ei saa korteriomandi reaalosa elektrienergiaga varustada. Vastavalt EE AS-i liitumistingimustele on elektrienergia tarbimiseks vajalik paigutada korteriomandi reaalosale 3-faasiline arvesti, kuid selleks vajab EEAS majasisese elektrivõrgu valdaja nõusolekut. Hagi on esitatud kostja, mitte teiste korteriomanike vastu, sest kostja on elektrivõrgu valdaja. Kostja keeldub nõusolekut andmast, kuigi hageja on talle kinnitanud, et korteriomandi reaalosa elektritarbimine jääks tavakasutuse piiridesse ja olemasoleva peakaitsme võimsus on ühendamiseks piisav. Sellega, et kostja nimetatud nõusolekut ei anna, rikub ta hageja õigust oma omandit kasutada. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: kinnistusraamatu väljavõtte (tl 5-7), EEAS-i nõusoleku vormi (tl 8, 33), nõudekirja kostjale (tl 9-10), Staatum elekter ekspertarvamuse (tl 11).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja leiab oma 16.07.2012 vastuses hagile, et kostja ei riku hageja omandiõigust. Väide, et vastavalt EEAS-i liitumistingimustele on elektrienergia tarbimiseks vaja paigaldada korteriomandi reaalosale 3-faasiline arvesti, milleks vajab võrguettevõtja kostja nõusolekut, on paljasõnaline. Kostja on sõlminud OÜ-ga J võrgu- ja elektrilepingu elamu üldruumides elektrienergia tarbimiseks. Kostja ei vahenda korteriühistu liikmetele elektrienergia tarbimist, vaid iga korteriomanik elamus on sõlminud ise eraldiseisva lepingu elektrienergia tarbimiseks. Kokku tarbib elamus elektrienergiat 21 korteriomandit lisaks korteriühistule (üldruumides), kusjuures iga korteriomanik tarbib elektrienergiat vastavalt sõlmitud lepingule võimsusega 3,64 amprit (kusjuures mõned korteriomanikud kasutavad elektrienergia tarbimisel ka elektripliite), mistõttu elamu peakaitse (80 amprit) ei võimaldaks tarbida elektrienergiat suuremas koguses (3,64 amprit x 22 = 80 amprit). Hageja omandas korteriomandi 09.12.2011 ning kinnitas korteriomandi saamisel Tallinna Kesklinna Valitsusele, et ta on teadlik korteriomandi seisukorrast ja teenuste kvaliteedist, võimalikest vara puudustest ning ei oma selles osas Tallinna Kesklinna Valitsusele pretensioone. Järelikult hageja teadis või pidi teadma kõiki asjaolusid seoses sellega, et korteriomandis puudub elektrienergiaga varustatus. Asjaolu, et hageja soovib peale korteriomandi ostmist mitteeluruumi muuta ning liita see vooluvõrguga, ei kujuta endast mistahes viisil kostja poolt hageja omandiõiguse rikkumist. Kostja ei tee hagejale tema

omandiõiguse teostamiseks mistahes takistusi. Hageja saab sõlmida kokkuleppeid korteriomandi varustamiseks elektrienergiaga mistahes kolmandate isikutega ning ei ole tõendanud, et selleks isikuks peaks ilmtingimata olema AS EE. Kostja leiab, et hageja hagi rahuldamise välistab juba ainuüksi hea usu põhimõte. Hageja poolt hagi esitamise ainukeseks eesmärgiks on kostjale kahju tekitamine. Hageja teadis korteriomandi omandamisel sellega seotud kitsendustest. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud: võrgu- ja elektrilepingu 151090001/1 ärakirja (tl 51-53), XXX- elektri- ja võrgulepingu väljavõtte (tl 54), Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.01.2012 kirja ärakirja (tl 55), vara üleandmis-vastuvõtmisakti ärakirja (tl 56).

3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hagi on esitatud AÕS §89 alusel. Kohtu hinnangul tuvastamist pole leidnud hageja omandiõiguse rikkumine kostja poolt. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud OÜ-ga J võrgu- ja elektrilepingu elamu üldruumides elektrienergia tarbimiseks. Kostja ei vahenda korteriühistu liikmetele elektrienergia tarbimist, vaid iga korteriomanik elamus on sõlminud ise eraldiseisva lepingu elektrienergia tarbimiseks. Hageja omandas korteriomandi 09.12.2011 ning kinnitas korteriomandi saamisel Tallinna Kesklinna Valitsusele, et ta on teadlik korteriomandi seisukorrast ja teenuste kvaliteedist, võimalikest vara puudustest ning ei oma selles osas Tallinna Kesklinna Valitsusele pretensioone. Järelikult hageja teadis või pidi teadma kõiki asjaolusid seoses sellega, et korteriomandis puudub elektrienergiaga varustatus. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et hageja soovib peale korteriomandi ostmist mitteeluruumi muuta ning liita see vooluvõrguga, ei kujuta endast mistahes viisil kostja poolt hageja omandiõiguse rikkumist. Kostja ei tee hagejale tema omandiõiguse teostamiseks mistahes takistusi. Hageja saab sõlmida kokkuleppeid korteriomandi varustamiseks elektrienergiaga mistahes kolmandate isikutega. Tõendamist pole leidnud ka asjaolu, et kostja selliste lepingute sõlmimist hagejal takistaks.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja