Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-47102
Tsiviilasi
MP(P , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi AI(isikukood XXX, elukoht XXX), AFOÜ (endine nimi PSOÜ registrikood XXX, asukoht XXX) ja HB(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu nõude tunnustamiseks OÜ I (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
319,55 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
03. oktoober 2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Jaanus S Kostja AI lepinguline esindaja Irina R Kostja HB Tõlk Margarita Krestinova
Hageja nõue ja selle põhjendused
30.09.2011 esitatud hagis palub hageja tunnustada tema nõuet OÜ I pankrotimenetluses summas 19 970,45 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
(pankrotis)
Hagiavalduse kohaselt mõisteti OÜ-lt I (pankrotis, edaspidi pankrotivõlgnik) Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1481 hageja kasuks välja kohtukuluna 7 080 krooni ning riigilõiv summas 31 870 krooni, kokku 38 950 krooni ehk 2 489,35 eurot. Harju Maakohtu 10.03.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-17549 pankrotivõlgnikult välja menetluskulud summas 73 125 krooni ehk 4 673,54 eurot.
mõisteti
Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17549 mõisteti pankrotivõlgnikult välja 88 762 krooni ehk 5 672,92 eurot, samuti alates 01.05.2007 kuni hagejale kinnistu valduse üleandmiseni 5 750 krooni igakuiselt. Ajavahemiku eest 01.05.2007-31.12.2010 lasub pankrotivõlgnikul kohustus tasuda kokku 253 000 krooni ehk 16 169,64 eurot. Hagejal on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tekkinud järgmised kulud: kulu riigilõivule 6 000 krooni ehk 383,46 eurot, kulu deposiidile ajutise halduri kulude katteks summas 1 917,35 eurot ning kulu deposiidile pankrotimenetluse kulude katteks summas 1 500 eurot. Kokku on hageja nõue pankrotivõlgniku vastu 32 806,26 eurot. Nõue on pandiga tagamata. Hageja esitas selle nõude OÜ I pankrotimenetluses, 08.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekul pandi hageja nõue kaitsmisele osaliselt summas 19 970,45 eurot. Summas 12 835,81 eurot loeti nõue kaitsmiseta tunnustatuks, kuna see tuleneb kohtuotsusest. Hageja nõudele vaidlesid vastu kostjad. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja esitas oma nõude summale 16 169,64 eurot arvestades kinnistu eest tasumisele kuuluvaks perioodiks 01.08.2007-31.12.2010. Kostja HB, kes oli OÜ I seaduslikuks esindajaks, väidab, et kinnistu XXXoli vabastatud juba juulis 2007 ning ta pole teinud sellest ajast hagejale takistusi kinnistu valdamiseks. Seetõttu on hageja nõue summas 16 169,64 eurot põhjendamatu. Täiendavalt vastas ka OÜ Aruküla Farm. Alates 15.11.2011 ei ole HB enam nimetatud kostja juhatuse liige. OÜ I (pankrotis) pankrotimenetluses toimuvast ei ole OÜ AF ka teadlik olnud, mistõttu praegusele juhatusele on hagiavalduse saamine üllatuslik. Kostjal puudub huvi OÜ I (pankrotis) pankrotimenetluses osalemiseks ning tal ei ole ühtegi vastuväidet hageja nõudele. Kostja palub hagi õigeksvõttu arvestada ka menetluskulude jagamisel. Kostja palub asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 10.03.2011 on hageja esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 32 806,26 eurot (t lk 17-18). OÜ I (pankrotis) nõuete kaitsmise 08.09.2011 koosoleku protokollist nähtub, et hageja nõudest 32 806,26 eurot on loetud kaitsmiseta tunnustatuks
nõue summas 12 835,81 eurot, mis moodustub Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1481, Harju Maakohtu 10.03.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0717549 ja Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17549 väljamõistetud summadest (t lk 13-16, 39-46, 48-53). Kaitsmisele pandi ja kostjate poolt vaidlustati nõue summas 19 970,45 eurot, mis moodustub Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17549 välja mõistetud igakuine tasu summas 5 750 krooni, mida hageja arvestab nõudeavalduses summas 16 169,64 eurot ning pankrotimenetluse kulud summas 3 800,81 eurot (t lk 20-29). Kostjad II ja HB vaidlevad vastu hageja nõudele summas 16 169,64 eurot. Hageja nõuet summas 3 800,81 eurot ei ole kostjad kirjalikus vastuses vaidlustanud ega ole teinud ka istungil (t lk 128). Kostja AFOÜ võtab hagi tervikuna õigeks. Seetõttu leiab kohus, et nõude summas 3 800,81 eurot osas vaidlus puudub (t lk 11-12, 19). Kohus loeb selle nõude põhjendatuks. Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-17549 on pankrotivõlgnikult mh välja mõistetud hageja kasuks igakuiselt 5 750 krooni alates 01.05.2007 kuni hagejale kinnistu valduse üleandmiseni. Kinnistu all mõeldakse Tallinnas, XXXasuvat kinnistut, mille hageja omandas 21.10.2003 müügilepingu alusel (t lk 39-46). Hageja leiab, et kinnistu anti temale üle jaanuaris 2011, kostjad AI ja HB (edaspidi: nõude vaidlustanud kostjad) leiavad, et kinnistu anti hagejale üle 2007 juulis või augustis. Kuivõrd kinnistu üleandmise ajani on hagejal õigus nõuda viidatud kohtuotsuse alusel igakuist tasu, sõltub hageja nõude suurus kinnistu üleandmise aja tuvastamisest. Seetõttu tuvastab kohus, millal anti hagejale XXX kinnistu valdus. Oma väidete tõendamiseks on nõude vaidlustanud kostjad esitanud kohtutäitur Urmas Tärno ja AI kirjavahetuse (t lk 134-135). Selle kirjavahetusega soovivad kostjad tõendada, et kinnistu oli hageja valduses septembris 2009. Nimetatud kirjavahetusest selgub, et 11.09.2009 soovis hageja müüa XXX kinnistut ning selleks oli broneeritud aeg notar AM büroos. Sellest kirjast ei ole võimalik kohtul järeldada, et kinnistu oli nimetatud ajal hageja valduses, sest kinnistut on võimalik müüa omaniku poolt ka valdust omamata. Teises e-kirjas teavitab hageja, et ei saa 07.06.2011 kell 11 viibida XXX kinnistul. Puudub aga vaidlus, et aastal 2011 oli hagejal kinnistu valdus. Need tõendid ei tõenda valduse üleandmist hagejale enne jaanuari 2011. MP on 19.09.2008 sõlminud võrgu- ja elektrilepingu nr XXX. Perioodil 12.05.200926.08.2010 on nende teenuste eest ka tasutud (t lk 158-160). Kostjate väitel kinnitab see seda, et hagejal oli sel ajal kinnistu valdus. Hageja vaidleb sellele vastu. Esmalt märgib kohus, et lepingu sõlmijaks on MP, hagejaks antud asjas MP. Kolmanda isiku tegevust ei saa automaatselt pidada hageja tegevuseks ka siis, kui kolmas isik ja hageja on omavahel perekondlikult seotud (MP on hageja vend). Samuti on kohtu jaoks mõistlik tunnistajana üle kuulatud MP selgitus, et viidatud lepingu sõlmis ta selleks, et saaks isiklikult kontrollida elektrienergia tarbimist ning et tarbimine ei oleks ebaloomulikult suur, kuna omanik peab selle kinni maksma. Kohus leiab, et võrgu- ja elektrileping ei tõenda hagejale kinnistu valduse üleminekut. Kostjad ei ole dokumentaalsete tõenditega suutnud tõendada, et kinnistu valdus anti hagejale üle juulis-augustis 2007 või mis tahes ajal enne jaanuari 2011.
Kuivõrd dokumentaalsete tõendite alusel ei olnud kohtul võimalik tuvastada kinnistu valduse ülemineku aega, kuulas kohus üle tunnistajad. Tunnistajana üle kuulatud IB andis ütlusi, mille kohaselt elas ta XXX kinnistul kuni augustini 2007. Võtmed andis ta augustis või septembris üle Margusele, kes oli koos naisterahvaga. Võtmete üleandmise hetkel elas tunnistaja juba uues kohas. XXX elektrivarustamise lepingu püüdis ta lõpetada samal ajal, kui sõlmis uues elukohas elektrivarustamise lepingu, kuid ta ei tea, miks leping lõpetati aasta lõpus. Tunnistajana üle kuulatud MP andis ütlusi, mille kohaselt elasid kinnistul erinevatel aegadel erinevad inimesed, mh ka tunnistaja IB. Viimane võtmeid üle ei andnud. 2007 mais pöördus ta kohtusse, et üürileping lõpetada ja valdus kätte saada. Võtmeid ei ole ta kelleltki saanud, kinnistu valduse sai selliselt, et ronis jaanuaris 2011 katkisest aknast sisse ning pani uued lukud. Seega on tunnistajate ütlused vastuolus – tunnistaja IB väidab, et andis augustis või septembris 2007 võtmed tunnistaja MP , viimane seda eitab. Tõendite vaheline vastuolu on kohtul vaja aga kõrvaldada. Kohus kõrvaldab tõenditevahelise vastolu hinnates tõendite usaldusväärsust. Tõendite usaldusväärsuse tuvastab kohus läbi tõendite kogumi ja elulise usutavuse. Kohus leiab, et usaldusväärsemad on tunnistaja MP ütlused ning kohus jätab IB ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kohus leiab nimelt, et tunnistaja IB ütlused ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega ega ole ka eluliselt usutavad. Tunnistaja IBi ütlused ei ole kooskõlas Harju Maakohtu 27.09.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-17549/21, millega kohus lahendas hageja nõuet (mh) kostja vastu valduse saamiseks. Kui otsuse tegemise ajal, s.o septembri lõpus 2007 oli otsuse järgi poolte vahel vaidlus üürilepingu kehtivusest ning otsuses ei olnud tuvastatud valduse üleandmist, ei ole selle tõendiga kooskõlas tunnistaja ütlused, et ta andis valduse üle augustis või septembris 2007. Tunnistaja IB kinnitas, et tema esindaja oli DL. Ebausaldusväärne on aga see, et tunnistaja ei teadnud midagi oma esindaja toimingutest kohtuasja arutamisel ega ka see, et esindaja tegutseks kohtuasjas toimingute tegemisel omal initsiatiivil. On ebausaldusväärne, et esindaja vaidleks pärast valduse üleandmist samas nõudes kohtuasjas edasi. Seetõttu on tunnistaja IB ütlused nii asjas kogutud tõendiga vastuolus ning eluliselt ebausutavad. Sellel põhjusel jätab kohus tunnistaja IBi ütlused kõrvale kui ebausaldusväärsed. Kohus tugineb tunnistaja MP ütlusele ning tuvastab, et hageja sai XXX kinnistu valduse jaanuaris 2011. Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-07-17549/21 on hagejal alates 01.05.2007 kuni 31.12.2010 õigus nõuda igakuist tasu summas 5 750 krooni. Kohus peab hageja nõuet summas 16 169,64 eurot põhjendatuks. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja tunnustab hageja nõuet OÜ I (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 19 970,45 eurot PankrS § 150 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg 1 kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
Kostja AFOÜ palub arvestada tema hagi õigeksvõttu. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks puudub alus. Nimetatud kostja ei võtnud hagi kohe omaks, sest tegemist ei olnud esimese kostja vastusega – enne õigeksvõttu oli kostja esitanud vastuse, milles vaidles hagile vastu (I kd, t lk 68-71). Samuti tingis hagi esitamise hageja nõude vaidlustamine nõuete kaitsmise koosolekul, s.o ka antud kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Samas leiab kohus, et ta arvestab antud kostja käitumist menetluses ning ei mõista kostjalt välja hageja menetluskulud võrdselt teiste kostjatega, vaid TsMS § 165 lg 1 järgi erinevalt. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda järgmiselt: AFOÜ kanda 20% ulatuses, AI kanda 40% ulatuses ja HB kanda 40% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.