Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

2-11-61809 kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu 27.märtsi 2012 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus 16.detsembrist 2011 oli antud üle hagimenetlusse. GREDITREFORM EESTI OÜ esitas 17.aprillil 2012 hagiavalduse R K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R K ja Tele 2 Eesti AS 05.11.2005.a. 24-kuulise liitumiselepingu, koos soodustingimustel mobiiltelefoni Siemens M65 omandamise lepinguga. Ettemaksu arve nr.499081 05.11. 2005.a. kohaselt tasus lepingu sõlmimisel Ruslan Khyurri mobiiltelefoni eest 00.00 krooni ja moibiiltelefonivõrguga liitumise eest liitumistasu 99.- krooni. Kuna R K ei tasunud Tele 2 Eesti AS arveid nõuetekohaselt, siis ütles Tele 2 Eesti AS 30.01.2008.a. R K sõlmitud lepingu üles ja esitas R K lõpparve nr.20815132 06.02.2008.a. koos selgitusega (tl.38-39), mille kohaselt võlgnes R K Tele 2 Eesti AS-ile 62.92 eurot põhivõlga ja 03.83 eurot viiviseid. R K arvet ei tasunud, mille tõttu loovutas Tele 2 Eesti AS nõude R K vastu GREDITREFORM EESTI OÜ-le. Hagiavalduse kohtusse esitamise päevaga moodustus R K võlgnevus GREDITREFORM EESTI OÜ ees 125.84 eurot, millest 62.92 eurot moodustus põhivõlg ja 62.92 eurot moodustus viivised. GREDITREFORM EESTI OÜ palus hagiavalduses hagi rahuldada ja R K välja mõista võlgnevus, summas 125.84 eurot. Täiendavalt palus hageja R K välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (62.92 eurot), suurusega 0,15% päevas, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hagja panna kõik menetluskulud kostja kanda. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.aprilli 2012.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

2-11-61809 tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.aprillil 2012. Kostja, R K, esitas 03.mail 2012 kohtule omapoolse vastuse hagiavaldusele ilma tõenditeta (tl.53), mille kohaselt oli R K oma võla Tele 2 Eesti AS-i ees kustutanud, kuid tõendeid kostjal selle kohta esitada ei olnud. Samuti palus kostja kirjalikus vastuses kohtul kohaldada hagi aegumist, kuna arve tasumise tähtajast (23.02.2008.a.) kuni hagi esitamiseni (17.04.2012.a.) oli möödunud üle kolme aasta. GREDITREFORM EESTI OÜ esitas kohtule 20.07.2012.a. kirjaliku arvamuse (tl.57-58), mille kohaselt palus hageja jätta kostja nõude, kohaldada hagi aegumist rahuldamata, kuna TsÜS §147 lg.3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg, selle aasta lõppemisest, millal nõue muutus sissenõutavaks. Kuna lõpparvel oli tasumise tähtajaks märgitud 23.02.2008.a., siis algas selle nõude aegumistähtaeg alates 31.12.2008.a. ja nõue tuleb lugeda aegunuks alles 31.12.2011.a.. GREDITREFORM EESTI OÜ esitas 16.12.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ruslan Khyurri vastu, millega peatus hagi aegumise tähtaeg. GREDITREFORM EESTI OÜ asus seisukohale, et hagi ei ole aegunud ja palus hagi rahuldada. Lisaks esitas GREDITREFORM EESTI OÜ kohtule täiendavad arved, millega tõendas asjaolu, et R K ei ole oma võlgnevust tasunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Esmalt pidas kohus vajalikuks tuvastada asjaolu, kas hagi on aegunud või mitte. TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-21-95-08 asus seisukohale, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühes lepingust tulenevaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille

2-11-61809 aegumistähtaeg on TsÜS §146 lg.1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium asus seisukohale, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS §147 lg.1 ja lg.3 teises lauses sätestatud. TsÜS §147 lg.1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. GREDITREFORM EESTI OÜ poolt hagiavaldusele lisatud Tele 2 Eesti AS ja R K vahel sõlmitud liitumislepinguga (tl.21) ning arvega nr.20815132 06.02.2008.a. (tl.38-39) luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et tegemist on telefoniteenuse kasutamisest tuleneva tasunõudega, mille maksetähtajaks oli 23.02.2008.a.. TsÜS §147 lg.3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus asus seisukohale, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi aegumistähtaega tuleb hakata arvutama alates 31.12.2008.a.. Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetluses luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et GREDITREFORM EESTI OÜ pöördus 16.12.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse avaldusega R K vastu Pärnu Maakohtu poole, millega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et GREDITREFORM EESTI OÜ pöördus kohtusse enne kolme aastase hagi aegumistähtaja lõppu 16.12.2011.a. so 15 päeva enne aegumist. Kohus asus seisukohale, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi on esitatud tähtaegselt. TsÜS §160 lg.1 lg.2 p.3 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus asus seisukohale, et kohtumenetluse kestel hagi enam edasi ei aegu, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi R K vastu on esitatud tähtaegselt ning R K kirjalikus vastses esitatud taotlus hagi aegumise kohaldamiseks tuleb jätta, kui põhjendamatu, rahuldamata. GREDITREFORM EESTI OÜ hagi nõude suhtes asus maakohus järgmisele seisukohale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. GREDITREFORM EESTI OÜ poolt kohtule esitatud liitumiselpinguga ja arvetaga tuvastas kohus faktilise asjaolu, et Tele 2 Eesti AS-il oli õigus R K nõuda telefoniteenuste kasutamise eest tasu maksmise kohustuse täitmist, kuna R K vabatahtlikult arveid ei tasunud. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne siis kohaldatakse lepingujärgselt viivitusintressi määra. Tele 2 Eesti AS ja R K vahel sõlmitud liitumislepinguga luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kuulub kohaldamisele lepinguline viivitusintressi määr, suurusega 0,15% päevas. R K kirjaliku vastusega hagile ja tema poolt tõendite mitteesitamisega, aga samuti GREDITREFORM EESTI OÜ poolt esitatud arvetega nr.20350842, nr.20163150 ja nr.20577822 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et R K vastuväited võla tasumise kohta on asjakohatud ja kohut eksitavad. Sisuliselt tunnistas ka R K ise võla olemasolu, kuid väitis, et on selle tasunud. R K vastavasisuline vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata ning ümber lükatud

2-11-61809 GREDITREFORM EESTI OÜ poolt esitatud tõenditega. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 62,92 eurot, viivis kindlas summas 62,92 eurot kuni otsuse tegemiseni ning sealt edasi viivis protsendina, suurusega 0,15% päevas, võlgnevuse tasumiseni. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks jätta rahuldamata R K taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ning rahuldada GREDITREFORM EESTI OÜ hagi R K vastu lihtmenetluses. Kohus otsustas mõista R K välja GREDITREFORM EESTI OÜ-u kasuks põhivõlgnevus summas 62,92 eurot ja viivis, summas 62,92 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 92 senti), aga samuti pidas kohus vajalikuks mõista R K välja GREDITREFORM EESTI OÜ-u kasuks viivis protsendina põhinõudelt (62,92 eurot), suurusega 0,15 % päevas, alates 27.märtsist 2012.a., kuni põhinõude täitmiseni.

VIIVITAMATU TÄITMINE

TsMS §405 lg.1 p.10 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele TsMS §405 lg.1 p.10 alusel, ilma tagatiseta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja R K kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.05.2013. a Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2013. a kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.