Täitmine › Muud täitmisasjad

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring

istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-12-4851

Tsiviilasi

esindajad

P.K. hagi A.R. vastu alusetult saadu tagasinõudes. Hagi hind 340,70 € Hageja: P.K. isikukood x elukoht x Hageja esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmmik asukoht AB Nõmmik Aida t. 1 Pärnu 80010 e-post [email protected] Kostja: A.R. isikukood x elukoht: x. Kostja lepinguline esindaja jurist Monika Meerents-Luberg asukoht OÜ Munga Õigusbüroo Aia t. 8 Pärnu 80010 e-post: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Alltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 1027 kohus OTSUSTAS. Rahuldada P.K. hagi A.R. vastu täielikult. Välja mõista A.R.i’elt põhivõlgnevus 340,70 eurot kasuks

Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusosalised ja nende

Hageja nõue.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tsiviilasjas nr. 2-09-67645 saadud summast 340,74 eurot, kuna nõude aluseks olev lahend on tühistatud. Hageja viitab nõude õigusliku alusena VÕS § 1027 ja § 1028 lg. 1. Kostja vastuväited. Seoses hagiga avaldab kostja, et 2009. aasta alguses (jaanuarist märtsini) teostas kostja hagejale kuuluval Xxxxxxx kinnistul metsaraietöid, mille eest väljastas kostja 17.04.2009 hagejale arve nr 2 summas 78 000 krooni. Arve osas hageja kostjale vastuväiteid ei esitanud ning asus arvet ka tasuma, kuid mitte kohaselt – hageja sattus arve tasumisega viivitusse ning arve tasumine toimus osade kaupa ning sedagi mittetäielikult. Tulenevalt hageja poolt kohustuste mittekohase täitmisega esitaja kostja 14.12.2009 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse arvest tuleneva põhivõla 11 000 krooni ja viiviste 10 835,00 krooni nõudes. 01.02.2010 andis kohus välja maksekäsu, millega kohustas hagejat tasuma kostjale põhivõla 11 000 krooni, viivised koos menetluse ajal lisandunud viivistega kokku 11 000 krooni ja riigilõivu 750 krooni, kõik kokku 22750 krooni. Maksekäsu kiirmenetluse käigus tasus hageja kostjale kohustuste täitmisena 5000 krooni. Maksekäsu tasumata osa ehk 17750 krooni sissenõudmiseks esitas kostja kohtutäiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus laekus kostjale võla katteks täiendavalt 5331,45 krooni (= 340,74 eurot). 01.02.2010 maksekäsu peale esitas hageja määruskaebuse ning 23.04.2010 rahuldas ringkonnakohus hageja määruskaebuse maksekäsu tühistamiseks põhjusel, et hagejale ei jäänud piisavalt aega makseettepanekule vastuväite esitamiseks, ning lõpetas maksekäsu kiirmenetluse. Maksekäsu kiirmenetluse eelnimetatud põhjusel lõpetamine ei mõjuta mingilgi moel kostja nõudeõiguse kehtivust hageja suhtes, st nõue kui selline on kehtiv, kuid seoses maksekäsu tühistamisega puudus täitedokument nõude rahuldamiseks läbi täitemenetluse. 29.02.2012 sai kostja kätte hagiavalduse, millega hageja nõuab kostjalt tagasi väidetavalt alusetult saadud 340,74 EUR ehk 5331,45 krooni. Kostja märgib, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt tagasi täitemenetluse käigus hagejalt kostjale võla katteks laekunud 5331,45 krooni ehk 340,74 EUR, tekib olukord, kus nimetatud ulatuses jääb täitmata hageja 17.04.2009 arvest nr 2 tulenev kohustus. Juhul, kui hageja jääb oma hagi juurde ning nõuab kostjalt tagasi täitemenetluse käigus tasutud 5331,45 krooni, teades samal ajal, et tegelikult on tal kostja ees märksa suuremas ulatuses täitmata kohustus, on kostja sunnitud esitama kohtule vastuhagi hagejalt arvest nr 2 tuleneva põhivõlgnevuse 11 000 krooni ehk 703,03 EUR ja tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatud viiviste põhivõla ulatuses ehk 703 EUR väljamõistmiseks. Kostja avaldab, et 2010. aastal maksekäsu kiiremenetluse käigus hageja poolt kostjale tasutud 5000 krooni (319,56 EUR) loeb kostja sellisel juhul VÕS § 88 lõike 8 alusel nimetatud ajaks põhivõlalt arvestatud viiviste katteks. Arvestades, et reaalselt on kostjal olemas nõue hageja vastu, ei ole kostja saanud 340,74 eurot hagejalt siiski alustetult. Kostja nõue hageja vastu oli olemas ning eksisteeris nii enne maksekäsu tegemist kui ka pärast seda, kuid pärast maksekäsu tühistamist puudus täitedokument hageja suhtes nõude täitmiseks täitemenetluse läbiviimiseks. Eeltoodud asjaolusid arvestades palub kostja jätta hagi rahuldamata ning panna menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et asi on võimalik lahendada poolte mõistliku kompromissiga. 06.03.2012 pöördus kostja esindaja hageja esindaja poole ettepanekuga lahendada asi kompromissiga selliselt, et hageja loobub oma hagist kostja vastu ning kostja kinnitab, et tema ei esita arve nr 2 alusel täiendavaid nõudeid kostja vastu. Käesoleva ajani ei ole hageja esindaja kostja esindaja poolt vahendatud ettepanekule vastanud.