Tööõigus › Muud tööõigusasjad

menetlusXXXX taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusXXXX taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lg 3 p 1. Tööinspektsioon tegi kostjale ettekirjutuse, mille kostja täitis, täiendades ohutusjuhendit. Tööõnnetuse põhjuseks oli puudulik ohutusjuhend, millega tööandja ei taganud töötajale ohutuid töötingimusi. Hagejal on seoses tööõnnetusega vähenenud sissetulek, samuti halvenenud edasised majanduslikud võimalused. Kostja keeldus hagejale varalise kahju hüvitamisest, teatades 21.04.2010 kirjaga, et tal puudub kompensatsiooni maksmiseks alus ja kohustus, kuna õnnetuse juhtumises puudub kostja süü.

MAAKOHTU LAHEND

hagejale tervisekahjustus (XXXX XXXX ). Ilma kostja juures toimunud tööõnnetuseta ei oleks hageja kannatada saanud. Seega on olemas otsene põhjuslik seos kostja territooriumil 24.10.2009 toimunud tööõnnetuse ja hagejale raske tervisekahjustuse tekitamise vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Tööõnnetuse toimumisel VÕS § 1050 alusel tööandja süüd eeldatakse. Kostja ei vastutaks hagejale tervisekahjustuse tekkimisega põhjustatud kahju eest üksnes siis, kui ta tõendaks VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistava(te) asjaolu(de) esinemise. Kohus leidis, et kuigi hageja tutvus XXXX koolituse läbimisel ilmselt ka kasutusjuhendiga, siis puuduvad tõendid selle kohta, et kasutusjuhendit oleks hagejale allkirja vastu koos ohutusjuhendiga tutvustatud. Ohutusjuhendi lisas 1 on märgitud tööohutusalaste dokumentide (sh kasutusjuhend) loetelu, mille täitmine oli hagejale kohustuslik, kasutusjuhendit ise ohutusjuhendi lisana märgitud ei ole. Ohutusjuhendi p 3.32 sõnastust „Juht ja juhi XXXX on kohustatud teadma, et on keelatud teha kaevetöid ja pöörata ekskavaatorit inimeste ja tehnika töötsoonis viibimise ajal“ saab tõlgendada selliselt, et XXXX (XXXX XXXX) peab veenduma, et kaevetöid tehes ja ekskavaatorit pöörates ei tohi ekskavaatori töötsoonis olla inimesi ega tehnikat. Kostja poolt täiendavalt esitatud p 3.32 tõlgendus, mille kohaselt „inimesed ei tohi olla ekskavaatori töötsoonis, kui ekskavaator teeb kaevetöid või teda pööratakse“ on liiga üldistav ning ei anna iseenesest alust väita, et hageja oleks rikkunud ohutusjuhendi p-s 3.32 sätestatut. Hageja õnnetuse toimumise ajal kaevetöid ei teinud ja ekskavaatorit ei juhtinud. Tõendamist ei ole leidnud ka, et ekskavaatori töös esinesid tundmatu müra ning järsud kõrvalekalded seadmete nominaalsetest näitudest, mille tõttu oli hageja kohustatud peatama peamootori. Seega pole hageja rikkunud ka ohutusjuhendi p-s 4.52 sätestatut. Kuigi kasutusjuhendi p 3.1.9 järgi on keelatud tõusta (siseneda) ekskavaatorile tema pöörlemise või sammumise ajal, samuti viibida sel ajal tugisuusal või platvormil väljaspool ekskavaatori kere, ei ole nimetatud keeldu ohutusjuhendis sätestatud. Kohus nõustus tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes tööõnnetuse põhjusena märgituga ning leidis, et ohutusjuhendiga ei saanud tagada kasutajale töövahendi kasutamiseks vajalikku väljaõpet ja ohutusalast juhendamist, kuna see ei hõlmanud teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda töötava töövahendi ülevaatusel ja kontrollimisel, viibides selle konstruktsioonilistel osadel (antud juhul ekskavaatori tugitallal). Samuti ei sisalda ohutusjuhend juhiseid ega nõudeid XXXX le või tema XXXX le ekskavaatori konstruktsioonilistel osadel viibimise kohta töövahendi ülevaatusel või kontrollimisel kaevandamistööde teostamise ajal, millelt on võimalus libiseda, komistada ja kukkuda, seades ohtu oma elu või tervise. Kuigi hageja omas pikaajalist XXXX töökogemust, nähtub hageja seletustest, et praktikas oli tavapärane minna tugisuusale, et kontrollida ekskavaatori ja tema sõlmede tööd. Aluseks võttes asjaolu, et hageja teostas kontrolli ebaõigesti, s.o ajal, mil ekskavaator teostas kaevetöid, saab väita, et tööandja poolt talle korraldatud ohutusalane juhendamine ei olnud piisav. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et viimane hageja juhendamine on toimunud 2002. a. Sammuvat ekskavaatorit, millega hageja töötas, saab VÕS § 1056 lg 1 ja § 1057 mõttes lugeda suurema ohu allikaks.

Kohus leidis, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2, TTOS § 13 lg 1 p 1, VV 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 6 p 1; § 7 lg 1 ning VV 18.06.2004 määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lg 1 p 1 sätteid. Kostja väitel toimus tööõnnetus hageja enda süü tõttu. Kannatanu tahtlus VÕS § 139 lg 3 järgi tähendab enesekahjustamise tahtlust, mitte aga kannatanu tahtlikke tegusid, mis olid üksnes varalise kahju kaaspõhjuseks. Üksnes hageja hooletus (raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kostja vastutust VÕS § 1045 alusel. Kohus leidis, et tööõnnetust soodustas asjaolu, et hageja, omades pikaajalist XXXX kogemust, ei arvestanud ekskavaatori tugisuusale väljudes ilmastikuolusid ning sellest tulenevat pinnase ja tööpindade libedust, samuti kaevandamistööde käigus ekskavaatori kopa aherainega täitmise ajal tekkivaid tõukeid, mis panevad ekskavaatori võppuma. Hageja on 06.01.2012 kohtuistungil möönnud, et osaliselt oli tegemist ka tema ettevaatamatusega. Seega on hageja rikkunud TLS § 15 lg 2 p 5, TTOS § 14 lg 1 p 5 ja ohutusjuhendi p 1.13. Kohus leidis, et tegemist on hagejapoolse hooletusega ning VÕS § 139 lg 1 alusel tuleb kahjuhüvitist vähendada 30% võrra. Hageja on 06.01.2012 esitatud nõude täpsustuses ja kostja oma vastuses (tl 90) hüvitise arvestustes eksinud, jättes hüvitisest maha arvestamata hagejale makstava XXXX . Alates 21.02.2010 kuni 31.08.2011 tuleb kostjal hagejale tervisele tekitatud kahju hüvitisena tasuda igakuiselt XXX,XX eurot (keskmine töötasu XXX,XX eurot – XXXX XXX,XX eurot x 0,9/ – 30%, s.o XXX,XX eurot) ning alates 01.09.2011. a XXX,XX eurot (XXX,XX – XXX,XX x 0,6 / – 30%, s.o XXX,XX ). Lähtuvalt kollektiivlepingu lisa 2 „Töötervishoiu ja tööohutuse kokkulepe“ p-st 2.1.15 ja p-st 2.2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ühekordse hüvitisena XXXX,XX eurot (9 x XXX,XX/ – 30%, s.o XXXX,XX eurot).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

- alustama ebanormaalse töö põhjuste väljaselgitamist ja nende kõrvaldamist pärast kirjaliku töökäsu saamist jaoskonnamehaanikult; d) ohutusjuhendi p-i 6.63, mille kohaselt kannab XXXX ja XXXX XXXX vastutust seadusega ettenähtud korras tööohutusnõuete mittetäitmise eest, mis on esitatud ohutusjuhendis ja ohutusjuhendi lisades; e) ohutusjuhendi lisa 3 – kasutusjuhendi p-i 3.1.9, mille kohaselt on keelatud tõusta (siseneda) ekskavaatorile tema pöörlemise ajal, samuti viibida sel ajal tugisuusal või platvormil väljaspool ekskavaatori kere. Hageja on tutvunud allkirja vastu ohutusjuhendiga. Ohutusjuhendi lisa sisaldab nimekirja tööohutuse kohta käivatest dokumentidest, mida tutvustatakse töötajatele koos ohutusjuhendiga, sh on nimekirjas ka kasutusjuhend. Tööõnnetus sai toimuda ainult seetõttu, et hageja eiras ohutusjuhendi ja selle lisade nõudeid, viibides tugisuusal väljaspool ekskavaatori kere tema pöörlemise ajal. Hageja ei käitunud vastavalt väljaõppele ja eiras tööandja juhiseid. Hageja käitumine ohustas tema tervist, tingides tööõnnetuse, millega kaasnes TTOS § 14 lg 1 p 5 rikkumine. Ohutusnõuete eiramist kinnitab hageja 26.10.2009 seletuskiri, kus ta kirjeldab, et andis ekskaveerimisprotsessi juhtimise üle XXXX XXXX S.T. ja väljus tugisuusale, teades, et tugisuusale on keelatud väljuda ekskavaatori pöörlemise ajal, ning teades ühtlasi, et ekskaveerimise protsessi ajal ekskavaator pöörleb. Põhjuseks, miks hageja tugisuusale väljus, on ta nimetanud vajadust kontrollida rullpöördplatvormi. Kontrollimiseks puudus igasugune vajadus ja kohustus, kuna ohutusjuhend määratleb p-s 4.52 täpselt ära, millal ning kuidas tuleb kontrolli teostada. Ohutusjuhendi p 1.6 kohaselt on XXXX ja XXXX XXXX kohustatud tegema ainult neid töid, mis on talle ülesandeks tehtud jaoskonna järelevalve poolt ja mis kuuluvad tema kohustuste hulka. Ohutusnõuete eiramist kinnitab ka XXXX XXXX S.T. 24.10.2009 seletuskiri, mille kohaselt hageja lihtsalt väljus kXXXX inist, jättes mainimata, et kavatseb väljuda ekskavaatori kerest tugisuusale. Hageja oleks pidanud väljumisest S.T. teavitama, et S.T. oleks saanud peatada ekskaveerimisprotsessi ja jätkata ekskavaatori tööd tühikäigul vastavalt ohutusjuhendi p-le 2.24; 2) on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et ohutusjuhend ei sisalda keeldu tõusta (siseneda) ekskavaatorile tema pöörlemise ajal, samuti viibida sel ajal tugisuusal või platvormil väljaspool ekskavaatori kere. Nimetatud punkt sisaldub ohutusjuhendi lisas nimetatud kasutusjuhendis; 3) ei ole kohtu tõlgendus ohutusjuhendi p 3.32 osas õige. Hageja rikkus nimetatud punkti; 4) leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud ohutusjuhendi p-s 4.52 sätestatut, kuna tõendamist ei ole leidnud, et ekskavaatori töös esinesid tundmatu müra ning järsud kõrvalekalded seadmete nominaalsetest näitudest, mille tõttu oli hageja kohustatud peatama peamootori. Sellisel juhul tekib küsimus, miks hageja üldse ekskavaatori üle järelevalvet tegema asus, kui vajadus selleks puudus (puudusid kõrvalekalded ekskavaatori töös); 5) on kohtu seisukoht, et praktikas oli XXXX jaoks tavapärane minna tugisuusale, et kontrollida ekskavaatori tööd, ja et kuna hageja teostas kontrolli ebaõigesti, võib

väita, et tööandja korraldatud ohutusalane juhendamine ei olnud piisav, lisades, et sellest annab tunnistust asjaolu, et viimane hageja juhendamine oli toimunud 2002. a, alusetu ning ei tugine õigusnormidele. Ükski õigusakt ei kehtesta perioodi, missuguse ajavahemiku järel viiakse läbi ohutusalast juhendamist XXXX idele pealmaa kaevandustes; 6) ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest kohtuasjas nr 3-2-1-2-27 ja Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009) lähtuvalt ekskavaator, millega hageja töötas, käsitletav suurema ohu allikana, kuna hagejat ähvardanud oht – kukkumine tugisuusalt – oli mõistlikult kõrvaldatav ohutusjuhendis kirjeldatud keeldudega; 7) on tööinspektsioon oma uurimiskokkuvõttes jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, et ohutusjuhendi lisa, kasutusjuhendi p 3.1.9 kohaselt on keelatud tõusta (siseneda) ekskavaatorile tema pöörlemise ajal, samuti viibida sel ajal tugisuusal või platvormil väljaspool ekskavaatori kere. Tööandja ei saa kirjutada oma juhenditesse kõiki hüpoteetilisi võimalusi õnnetuste juhtumiseks. Samuti pole juhenditest kasu, kui töötaja nendest kinni ei pea. Samas olid ohutusjuhendis olemas normid, mis täitmisel oleksid välistanud sellise õnnetuse juhtumise; 8) on kohus jätnud tähelepanuta, et tööinspektsioon on uurimiskokkuvõttes leidnud, et õnnetuses on süü ka hagejal, kuna hageja ei täitnud ohutusjuhendi p-i 13, mille järgi peab XXXX ja XXXX XXXX olema tööde teostamise ajal ettevaatlik ning ei tohi kasutada töövõtteid, mis tekitaksid ohtu temale ja ümbritsejatele; 9) on kohus ebaõigesti tuvastanud kostja süü, hinnates ebapiisavalt faktilisi asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole käitunud õigusvastaselt, samuti puudub kostja süü tööõnnetuse ja sellega tekkinud kahju põhjustamises, siis vastavalt VÕS §-le 1043 ning §-le 1050 puudub alus kahju hüvitamiseks. Kostja on näidanud detailselt hageja käitumise õigusvastasuse ja dokumentaalsete tõenditega on näidatud ka hageja süü tööõnnetuse toimumises. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg 4; § 1043; § 1050; 1056 lg 1 ja § 1057 ning rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme (TsMS § 442 lg 8; § 436 lg 1).

õnnetuses. Isegi kui kohus tuvastas hageja poolt mingi hoolsusnormi rikkumise, ei saa see olla aluseks hüvitise 30%-lisele vähendamisele; 2) ei vaidlusta vastuapellant hüvitise vähendamist XXXX võrra. Alates 21.02.2010 on hageja sissetulek vähenenud XXX,XX eurot (XXX,XX – XXX,XX x 0,9) ja alates 01.09.2011. a XXX,XX eurot (XXX,XX – XXX,XX x 0,6).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuigi hageja oli läbinud sammuva XXXX koolituse 1990. a ning tööandja oli läbi viinud hageja juhendamise XXXX ja XXXX XXXX ohutusjuhendi (sammuvale ekskavaatorile kopamahuga 4 m2 ja rohkem) osas, nähtub asja materjalidest, et viimane juhendamine oli toimunud 2002. a. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti märkinud, et hageja ohutusalane juhendamine ei olnud piisav ega taganud ohutuid töötingimusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et XXXX ja XXXX XXXX ohutusjuhend ei hõlmanud teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda töötava töövahendi ülevaatusel ja kontrollimisel viibides selle konstruktsioonilistel osadel, samuti juhiseid ja nõudeid XXXX le või tema XXXX le ekskavaatori konstruktsioonilistel osadel viibimisel, töövahendi ülevaatusel või kontrollimisel, kaevandustööde tegemise ajal, millelt on võimalus libiseda, komistada ja kukkuda, kuna ohutusjuhendi p 5 järgi on ohtlikeks faktoriteks muu hulgas masinate ja mehhanismide liikuvad osad ning esemete ja inimeste kukkumine kõrgustelt. Tööinspektsioon tegi kostjale 22.12.2009 ettekirjutuse rikkumiste kohta ning kohustas kostjat võtma tarvitusele XXXX nõud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks (t.l 6). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tööinspektsiooni ettekirjutust vaidlustanud. Ettekirjutuse alusel on kostja 12.01.2010 välja andnud käskkirja (t.l 92), millega täiendati XXXX ja XXXX XXXX ohutusjuhendit alljärgnevalt: keelatud on tõusta ja laskuda tugisuusale ning ühtlasi seal viibida sammuva ekskavaatori pöörlemise ja edasiliikumise ajal. Nimetatud kostja käitumine kinnitab maakohtu järeldust, et ohutusjuhend, mida oli tutvustatud hagejale, ei sisaldanud kõiki juhiseid ja nõudeid XXXX le ja ekskavaatorjuhi XXXX le ning oli tööõnnetuse üheks põhjuseks.

XXXX XXXX S.T. rikkus eelnimetatud ohutusjuhendi nõudeid (ei lülitanud peamootorit välja ja jätkas tööd ekskavaatoriga samal ajal, kui hageja oli väljunud ekskavaatori kabiinist ning ekskavaatori pööramise ajal jäi hageja tugitala ja maapinna vahele, mis põhjustas hagejale tervisekahjustuse). Selliste S.T. rikkumiste eest vastutab kostja TsÜS § 132 lg 1 järgi nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tööõnnetus sai juhtuda vaid hageja poolt ohutusjuhendi nõuete rikkumise tõttu. Vääramatule jõule kui rikkumise vabandatavusele ei ole kostja tuginenud. Käesoleva otsuse p-ga 10.2 tuleb maakohtu otsuse põhjendavat osa täiendada.

juuresviibivatele inimestele; ohutusjuhendi p 3.32 kohaselt juht ja juhi XXXX peavad teadma, et on keelatud teha kaevetöid ja pöörata ekskavaatorit, kui ekskavaatori töötsoonis on inimesi ja tehnikavahendeid ning ohutusjuhendi 4.52 kohaselt on juht (XXXX ) ebanormaalsete nähtuste avastamisel ekskavaatori töös (näiteks kõrvaline müra) kohustatud seiskama ekskavaatori ja peamootori välja lülitama. Seletuskirjas (t.l 99) on hageja seletanud, et ta läks vaatama mehhanismide tööd ekskaveerimisprotsessi ajal, algus ta vaatas mehhanisme masinaruumis ja seejärel väljus „suusale“, et kontrollida rullpöördeplatvormi. Kohtuistungil 06.01.2012 on hageja kinnitanud (t.l 119 pöördel), et ...“masin töötas ja see on normaalne kui vaadatakse, kuidas masina sõlmed töötavad.“ Samas on hageja kinnitanud, et osaliselt oli tegemist tema poolt ettevaatamatusega. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige juba hageja enda seletusest nähtuvalt käitus ta ekskavaatori töötamise ajal ekskavaatori tööd kontrollima minnes raskelt hooletult. Hageja seletusest ei nähtu, et enne kXXXX inist väljumist oleks ta tajunud ekskavaatori töös midagi ebanormaalset ning hageja poolt ekskavaatori tugisuusale minemine lihtsalt selleks, et vaadata, kuidas masina sõlmed töötavad, on tavainimesele mõistlikult vastuvõetamatu. Hageja seletusest ei nähtu mingeid põhjusi, mis oleks takistanud ekskavaatori mootorit ekskavaatori kontrollimise ajaks välja lülitada. Kuna ohutusjuhendi p-st 3.32 tulenevalt on nii ekskavaatori juhil kui tema XXXX l keelatud teha kaevetöid ja pöörata ekskavaatorit, kui ekskavaatori töötsoonis on inimesi, siis koosmõjus ohutusjuhendi p-ga 24 ja 13 tuleb ohutusjuhendi p 3.32 tõlgendada selliselt, et kaevetööde tegemise ajal ei tohi ekskavaatori töötsoonis viibida ka ekskavaatori juht (eeldusel, et ekskavaatoriga töötab samal ajal juhi XXXX ). Maakohtu teistsugune tõlgendus ei ole õige. Hageja poolt TLS § 15 lg 2 p 5, TTOS § 14 lg 1 p 5 ning ohutusjuhendi p 13, 24, 3.32 ja 4.52 nõuete eiramisega aitas hageja kaasa kahju tekitamisele ning ringkonnakohtu arvates on hageja osa tekitatud kahjust 50%. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et hageja töötas XXXX XXXX na alates 1991. a ja XXXX na alates 2000. a ning seega omas pikaajalist töökogemust sellel erialal. Seetõttu tuleb hagejale väljamõistetavat kahjuhüvitust vähendada 50% võrra. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja ei rikkunud mingeid tööohutusnõudeid ning hageja nõue tuleks täies ulatuses rahuldada, ei ole põhjendatud.

kostja kanda ning kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, s.o selliselt, et hagejalt väljamõistetavat kahjuhüvitust vähendatakse 30% asemel 50% võrra. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus vastuapellandi menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda ja apellandi menetluskulud 20% ulatuses apellandi kanda. Ülejäänud apellandi menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.